Haiti

Geograafia

Haiti kogupindala on 27 750 km². Suurem osa sellest asub Hispaniola saare läänepoolses kolmandikus. Haiti ranniku lähedal on ka väiksemaid saari, nagu Gonâve, Île de la Tortue, Les Cayemites, Île-à-Vache ja La Navase.

Haitil on palju mägesid. On ainult mõned rannikutasandikud ja mõned orud. Suurim org on Cul-de-Sac. Port-au-Prince asub selle oru läänepoolses otsas. Riigi peamine jõgi on Artibonite, mis on ka Hispaniola pikim jõgi. Haiti suurim linn on Port-au-Prince, mille suurlinnas elab üle 3 miljoni inimese. Teiseks suurim linn on Cap-Haïtien.

Haitil on troopiline kliima. Vihmaperiood kestab aprillist juunini ja oktoobrist novembrini. Suvel esineb sageli orkaane. Varem on orkaanid põhjustanud palju kahju ja tapnud palju inimesi.

Ajalugu

Taino rahvas oli arawaki indiaanlaste hõim. Nad elasid Hispaniola saarel enne seda, kui Christoph Kolumbus leidis saare ja rajas seal Euroopa koloonia. Kolumbus leidis Hispaniola saare oma esimesel reisil Ameerikasse. Kahekümne viie aasta jooksul pärast Kolumbuse saabumist olid kõik arawakid Hispaania konquistadooride poolt tapetud.

17. sajandi alguses rajasid prantslased Hispaniolale koloonia. Aastal 1697 müüs Hispaania saare läänepoolse kolmandiku - Haiti - prantslastele. Prantsuse koloonia põhines metsamajandusel ja suhkrutootmisel. Sellest sai üks Kariibi mere piirkonna rikkamaid. Selle saavutamiseks toodi aga kolooniasse Aafrikast palju orje ja hävitati suur osa keskkonnast.

18. sajandi lõpuks oli Haitil ligi pool miljonit orja. Nad mässasid Toussaint L'Ouverture'i juhtimisel. Pärast rasket ja verist võitlust saavutasid nad oma iseseisvuse. Aastal 1804 sai Haitist esimene iseseisev mustanahaline vabariik maailmas. Tänapäeval on Haitil palju Haiti revolutsiooni mälestusmärke. Üks suurimaid on La Citadelle Laferriere.

12. jaanuari 2010. aasta teisipäeva pärastlõunal tabas Haitit 7,0-magnituudiline maavärin. See oli viimase 200 aasta suurim maavärin, mis riiki on tabanud. Maavärina epitsenter asus Haiti pealinnast Port-au-Prince'ist veidi väljaspool. Maavärin tekitas suuri kahjustusi Port-au-Prince'ile ja selle läheduses asuvatele piirkondadele. Arvatakse, et hukkus üle 200 000 inimese, kuid seda oli raske kindlaks teha, sest paljud inimesed maeti massihaudadesse, enne kui neid suudeti tuvastada.

Osakonnad

Haiti koosneb kümnest piirkonnast, mida nimetatakse departemangudeks (prantsuse keeles départments, ainsuses départment). Need departemangud jagunevad omakorda 41 arrondissemanguks ja 133 kommuuniks. Need on teise ja kolmanda tasandi haldusüksused.

Need 10 departemangu, mille pealinnad on sulgudes, on järgmised:

.

1. Artibonite (Gonaïves)
2. Keskus (Hinche)
3. Grand'Anse (Jérémie)
4. Nippes (Miragoâne)
5. Nord (Cap-Haïtien)
6. Nord-Est (Fort-Liberté)
7. Nord-Ouest (Port-de-Paix)
8. Ouest (Port-au-Prince) *riiklik pealinn*.
9. Sud-Est (Jacmel)
10. Sud (Les Cayes)

Haiti departemangud

Poliitika

Haiti Vabariik on jagatud 10 departemanguks, kuid enamik poliitilisi asju on keskvalitsuse kontrolli all. President on riigipea, kes tavaliselt valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. President ei saa olla järjestikku ametis. Kuid 2015. aasta valimistulemuste ebaselguse tõttu valis Haiti praeguse ajutise presidendi seadusandja. Peaminister on valitsusjuht, kelle nimetab ametisse president ja kinnitab kahekojaline Rahvusassamblee. Rahvusassamblee ülemkoda on 30-kohaline senat ja alamkoda on 118-kohaline saadikute koda. Mõlema koja liikmed valitakse häälteenamusega. Senaatorite ametiaeg on kuus aastat ja saadikute ametiaeg neli aastat. On tehtud jõupingutusi põhiseaduse reformimiseks, et tagada naiste suurem esindatus poliitikas riiklikul tasandil, kuid need reformid ei ole veel toonud kaasa konkreetseid muudatusi.

Pühad

Ametlikud pühad (igal aastal samal päeval)

• 1. jaanuar: Jour de l'Indépendance ("Iseseisvuspäev")
• 2. jaanuar: Jour des Aïeux ("Esivanemate päev")
• 1. mai: Fête de l'Agriculture et du Travail ("Põllumajanduse ja tööjõu päev")
• 18. mai: Fête du Drapeau et de l'Université ("Lipu ja ülikooli päev")
• 17. oktoober: Jean-Jacques Dessalines'i surma aastapäev.
• 1. november: Kõikide pühade päev
• 2. november: Kõikide hingede päev
• 18. november: Vertières'i lahingupäev ja relvajõudude päev
• 25. detsember: Jõulupüha

Traditsioonilised ja religioossed pühad (kuupäevad varieeruvad vastavalt katoliku kiriku liturgilisele kalendrile).

• Karneval (ainult Mardi Gras on ametlik püha)
• Suur reede
• Corpus Christi

Majandus

Haiti on Ameerika kõige vähem arenenud riik. Samuti on see üks maailma kõige vähem arenenud ja vaesemaid riike.

On olemas näitajad, mida saab kasutada riikide sotsiaalse ja majandusliku olukorra võrdlemiseks. Mõned näitajad näitavad, et Haiti on alates 1980. aastatest jäänud maha teistest vaestest arengumaadest. Aastal 2006 oli Haiti ÜRO inimarengu indeksis (2006) 177 riigi seas 146. kohal. Umbes 90% Haiti elanikest elas 2003. aastal vaesuses. Haiti on ainus Ameerika riik, mis on ÜRO vähim arenenud riikide nimekirjas, ja see on kõige vaesem riik Ameerikas. Haiti majandus jäi isegi enne suurt maavärinat samale tasemele või jäi sellest maha.

Ligikaudu 66% kõigist haitilastest töötab põllumajanduses. Enamik neist tegeleb väikesemahulise elatuspõllumajandusega (mis tähendab, et nad suudavad kasvatada just niipalju, kui on vaja ellujäämiseks). See ei too palju raha sisse.

Viimase kümne aasta jooksul on loodud väga vähe töökohti. Siiski kasvab varimajandus. Mangod ja kohv on kaks Haiti kõige olulisemat ekspordiartiklit. Haiti on korruptsiooni tajumise indeksis pidevalt maailma kõige korrumpeeritumate riikide hulgas.

Umbes kolmandik riigi valitsuse eelarvest on teiste riikide poolt neile antud raha. Kõige rohkem raha annab Ameerika Ühendriigid. Kanada annab suuruselt teise summa. Euroopa Liit, Venezuela ja Kuuba annavad samuti ja aitavad Haiti majandust erineval viisil. Haiti uuendas 2006. ja 2007. aastal oma liite Venezuela ja Kuubaga.

Aastatel 2001-2004 lõpetasid Ameerika Ühendriigid Haitile abi andmise täielikult. Abi lõpetati pärast Haiti 2000. aasta valimisi. Valimistulemused seati kahtluse alla ja president Aristide'i süüdistati valimiste võitmiseks pettuses. Aristide kukutati 2004. aastal. Pärast seda hakkasid Ameerika Ühendriigid Haitile taas abi andma. ÜRO juhtis rahuvalveoperatsiooni nimega ÜRO stabiliseerimismissioon Haitis. (Missiooni nimi on Haitil MINUSTAH; see on missiooni prantsuskeelne akronüüm). Brasiilia armee juhtis rahuvalveoperatsiooni.

Isegi pärast president Aristide'i kukutamist oli korruptsioon Haitil jätkuvalt väga levinud.

Haitil on suur välisvõlg (raha, mis on võlgu teistele riikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele laenude tagasimaksmiseks). Suurtes võlgades olevate vaeste riikide (HIPC) programmi raames kavatseti 2009. aasta keskpaigaks kustutada Haitile umbes 525 miljonit dollarit võlgadest.

Bas-Ravine, Cap-Haïtieni põhjaosas.

Demograafia

2009. aastal oli Haiti rahvaarv (riigis elavate inimeste arv) umbes 10 090 190. DNA Nationwide Studies Institute'i andmetel on rahvastiku rassiline koosseis järgmine:

• 94.2%: Mustanahaline (peamiselt lääne/kesk-Aafrika Fon, Ewe, Yoruba ja Bantu hõimude järeltulijad).
• 5.4%: Mulatt (Euroopa ja Aafrika päritolu).
• 0.4%: Valge (peamiselt prantsuse, poola ja araabia päritolu).

Riigis elavad ka mõned Ida-Aasiast pärit inimesed.

Seotud leheküljed

• Haiti olümpiamängudel
• Haiti jalgpallikoondis
• Haiti jõgede loetelu