Haiti (prantsuse keeles Haïti; haiti kreooli keeles Ayiti), ametlikult Haiti Vabariik (prantsuse keeles République d'Haïti; haiti kreooli keeles Repiblik d Ayiti) on riik Kariibi mere saarel Hispaniola. Saarel asub ka Dominikaani Vabariik, mis hõlmab osa Hispaniolast. Haitil on kaks ametlikku keelt: prantsuse keel ja Haiti kreooli keel ehk kreyol. Kreool ei ole lihtsalt "lihtne versioon" prantsuse keelest, vaid eraldiseisev romaani keele päritolu, milles on tugev Aafrika, indiaanlaste ja teiste mõjude segu; seda räägivad peaaegu kõik haitilased, samas kui prantsuse keel on laialdaselt kasutusel ametlikes dokumentides, meedias ja hariduses. Pealinn on Port-au-Prince, mis on ka riigi suurim linn ning poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Geograafia ja loodus

Haiti asub Kariibi mere lääneosal ja on valdavalt mägine saareriik. Riigil on troopiline kliima — kuumad ja niisked suved ning pehmemad talved rannikuäärsetel aladel. Haitil on palju mägesid, sealhulgas kõrgemaid tippe, mis pakuvad looduslikku mitmekesisust ja jõgesid. Varem oli saar suurel osal kaetud metsadega, kuid laialdane metsade hävitamine (peamiselt küttepuude ja söe tootmise pärast) on oluliselt vähendanud metsade pindala. Selle tulemusena on tekkinud pinnase erosioon, elupaikade kadu ja halvenenud veemajandus. Tänu oma looduslikule ilule kutsutakse riiki prantsuse keeles sageli "La Perle des Antilles" (Antillide pärl).

Ajalugu lühidalt

Haiti ajalugu on rakendunud tugevatesse vabadusliikumistesse: riik kuulutas 1804. aastal iseseisvuse Prantsusmaast pärast ühe maailma suurimaid orjade ülestõuseid (Haiti revolutsioon) ning sai esimeseks mustanahaliste valitsejate juhitavaks iseseisvaks riigiks. Ajalugu on edasi kujunenud poliitiliste kriiside, välissaatuste ja sageli vägivallaga seotud võimuvõitluste taustal. 20. sajandil ning 21. sajandi alguses on Haitit mõjutanud ka välissekkumised, riigisisene ebastabiilsus ja rahvusvahelised abioperatsioonid (nt ÜRO rahuvalveüksused).

Kultuur ja religioon

Haiti kultuur on rikas ja mitmekesine, segades Aafrika, euroopa ja põlisameerika elemente. Peamine usund on roomakatoliiklus, kuid oluline osa ühiskonnast järgib ka protestantlikke kirikuid. Samuti praktiseerivad paljud inimesed kombineeritud vormis traditsioonilist voodoo't, mis on pärit Aafrika uskumustest, eriti Benini piirkonna religioossest pärandist. Voodoo on sageli sümbioosis katoliku tavadest võetud elementidega ja seda mõistetakse paremini kui kommuunidevaheline rituaalne süsteem, mitte pelgalt "salajase" kultusena.

Kultuurielu väljendub ka muusikas (näiteks kompa, rara), tantsus, kunstis ja värvikas käsitöös. Haitil on tugev kirjandus- ja kunstitraditsioon ning riigi rahvuslikud pühad ja pidustused, sealhulgas suur ja tähtis karneval ehk Mardi Gras, toovad välja kohaliku identiteedi ja kogukondliku tähtsuse.

Rahvastik ja keeled

Haiti elanikkond on mitmekesine ning viimaste hinnangute järgi elab riigis kümneid miljoneid inimesi (rahvaarv on liikuv ja sõltub allikatest). Peaaegu kõik elanikud räägivad Haiti kreooli keelt igapäevases suhtluses; prantsuse keel on jätkuvalt oluline ametlik keel ja õppekeel. Hariduse, tervishoiu ja teenuste juurdepääs on mitmel pool piiratud ning kirjandus- ja informatsioonipuudus mõjutavad paljusid peresid.

Majandus ja elatustase

Haiti on Läänepoolkera üks vaesemaid riike. Majandus sõltub suures osas põllumajandusest (kohv, banaanid, suhkruroog), koduarvestuste rahaülekannetest (remiitendid välismaal elavatelt haitilastelt), väikestest tööstustoodetest ja piiratud turismist. Majanduse arengut pidurdavad poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon, infrastruktuuri puudused ja korduvalt toimuvad loodusõnnetused. Riigi rahaühik on haitian gourde (gourde).

Administratsioon ja poliitika

Haiti on jagatud kümneks departemanguks, mis omakorda jagunevad kantoniteks ja omavalitsusteks. Poliitiline olukord on sageli ebastabiilne: riigis on olnud mitmeid riigipöördeid, valitsuskriise ja rahvusvahelisi sekkumisi. 21. sajandil on riik pidanud toime tulema ka korruptsiooni ning turvalisuse probleemidega, mis mõjutavad igapäevaelu ja välisinvesteeringuid.

Loodusõnnetused ja terviseprobleemid

Haiti on õnnetustele vastuvõtlik: tugevad maavärinad (näiteks 2010. aasta 7,0 magnituudiga maavärin, mis põhjustas suurt inimkaotust ja infrastruktuuri hävingu), orkaanid ja üleujutused on riiki korduvalt tabanud. 2016. aasta orkaan Matthew põhjustas suuremat kahju Lõuna-Haiti piirkondades. Samuti on olnud epideemiaid (näiteks kolera puhkemine pärast 2010. aasta katastroofi), mis on koormanud tervishoiusüsteemi. Neis olukordades on rahvusvaheline abi ja taastamistöö olnud olulised, kuid püsivate lahenduste leidmine on keeruline.

Turism ja külastamine

Haitil on potentsiaali turismi jaoks tänu oma kultuuripärandile, kunstile, mägedele ja randadele, kuid poliitiline ebastabiilsus, infrastruktuuri puudused ja julgeolekuküsimused on turistide voogu piiravad tegurid. Kes plaanib reisida Haitisse, peab jälgima ametlikke reisisoovitusi, vaktsineerimis- ja terviseteavet ning koostama ohutusplaani.

Kokkuvõte ja väljavaated

Haiti on riik, millel on rikas ajaloopärand, tugev kultuuriline identiteet ja suur looduslik potentsiaal, kuid mida mõjutavad jätkuv vaesus, poliitiline ebastabiilsus, keskkonnaprobleemid ja korduvad loodusõnnetused. Rahvusvaheline abi, siseriiklik poliitiline stabiilsus ning looduskaitse ja infrastruktuuri investeeringud on võtmetegurid, mis võivad aidata riigil parandada elanike elukvaliteeti ja arengu väljavaateid.