Navassa saar: asustamata Kariibi saar, mille üle vaidlevad USA ja Haiti
Navassa saar — asustamata Kariibi saar, mille omandi üle vaidlevad USA ja Haiti; ajalugu, guaano-kaevandused, tuletorn ja tänane looduskaitsekonflikt.
Navassa saar ehk La Navase Haiti kreooli keeles on väike saar Kariibi meres, kus keegi ei ela. See asub Kuubal Guantanamo Bayst üheksakümmend miili lõuna pool. Ameerika Ühendriikide valitsus väidab, et kahe ruutmiili suurune saar kuulub Ameerika Ühendriikide territooriumi alla, ning seda kontrollib Ameerika Ühendriikide kalade ja looduse teenistuse (U.S. Fish and Wildlife Service). Saarele pretendeerib ka Haiti. Navassa on tänapäeval asustamata, ent seda külastatakse juhuslikult teadusuuringute, keskkonnakaitse ja patrullimise eesmärgil.
Geograafia ja loodus
Saar on kalju ja kuivaloodusega, peaaegu puudub magevesi ning pinnakate on napp. Navassa pinna suurus on ligikaudu kaks ruutmiili (umbes paar ruutkilomeetrit) ja rannik on peamiselt kaljune, mille ümber on laiad korallrahud. Tänu oma asukohale ja vähese inimsekkumise tõttu on saar oluline linnu- ja mereelupaik: seal pesitsevad mitmed merelindude liigid ning ümbruse vetes on elus rikkalik korallrahustik ja kalastik. Alal on märkimisväärne ökoloogiline väärtus ning seetõttu on see kaitse all ja sellel kehtivad piirangud külastustele ja tegevustele.
Ajalugu lühidalt
Mõned Christoph Kolumbusega koos purjetanud meremehed andsid 1504. aastal Navassa nime, sest seal ei olnud võimalik leida magevett. 1800. sajandi keskpaigas sai saar tähelepanu guaano ehk linnusõnniku leidmise tõttu — guaano oli väärtuslik väetis.
Kapten Peter Duncan andis selle 1850. aastate lõpus USA-le guaano kaevandamiseks. USA-s lubas Guano Islands Act välismaal asuvate guanoallikate hõivamist ja kasutamist, mille alusel tekkisidki Ameerika nõuded Navassale. Guano-kaevandamine tõi saarele tööjõu ja rahvusvahelise tähelepanu; kaebused töötajate kohtlemise ja tööhõive tingimuste üle viisid 1889. aastal tülideni tööliste ja valdajate vahel.
Pärast 1889. aasta mässu ja 1898. aasta Hispaania-Ameerika sõda lõpetati kaevandamine. Saare majanduslik ja strateegiline tähtsus muutus 20. sajandi alguses.
20. sajand ja tuletorn
Pärast Panama kanali avamist 1914. aastal muutus Navassa taas tähtsaks, sest sinna ehitati tuletorn. Tuletorn aitas ohustada meresõitu ümber Lääne-Kariibi laevateede, mis muutusid pärast kanali avamist tihedamaks. Tuletorni valgustus tagas laevadele orientiiri; hiljem, kui mereside ja navigatsioonitehnoloogia arenes, vähenes selle tähtsus.
Pärast Teist maailmasõda ei elanud seal enam keegi. 1996. aastal eemaldati saare tuletoru valgustus ja saar anti üle USA siseministeeriumile. Kolm aastat hiljem, 1999. aastal, sai saare omanikuks Fish and Wildlife Service.
Õiguslik vaidlus ja tänane staatus
Navassa staatus on juriidiliselt vastuoluline: Ameerika Ühendriigid tuginevad peamiselt 19. sajandi toimingutele ja Guano Islands Act alusel esitatud avaldusele, samas kui Haiti väidab, et saar kuulub ajaloolise lähte tõttu Haiti territoriaalsele koosseisule. Vaidlus ei ole viinud laiaulatuslikele diplomaatilistele konfliktidele, kuid küsimus jääb rahvusvaheliseks õiguslikuks ja poliitiliseks probleemiks.
Alates 1999. aastast haldab saart Ameerika Ühendriikide kalade ja looduse teenistus (U.S. Fish and Wildlife Service), mis on määranud selle loodushoiu eesmärgil kaitstuks ning teinud saarele piiranguid külastamisele ja tegevustele. Navassa on ametlikult Navassa National Wildlife Refuge (Rahvuslik Looduskaitseala) osaks — eesmärgiks on kaitsta sealset linnustikku, merelist elurikkust ja saare habitate.
Ligipääs ja kehtivad piirangud
Saar on kaugel ja ligipääs on piiratud. Enamik külastusi on korra- või perioodilised teaduslikud ekspeditsioonid, keskkonnajärelevalve ja patrullid. Tavareisijatel pole saarele vaba ligipääsu — sisenemine vajab luba ning seal kehtivad ranged reeglid, et kaitsta haavatavat elusloodust ja vältida ökoloogilist kahjustust. Samuti teostavad meres patrullimist ja järelevalvet Ühendriikide ametiasutused.
Tähtsus ja ohud
Navassa saar on oluline näide väikesaare ökoloogilisest väärtusest ja sellest, kuidas ajaloolised majandushuvid (näiteks guano-kaevandamine) on jätnud püsiva mõjuka jälje. Kaitsealana aitab see hoida ära elupaikade edasise kahjustumise, kuid saar on siiski haavatav invasiivsete liikide, kliimamuutuste ja korallrahude tervise halvenemise suhtes. Rahvusvaheline huvi ja kahe riigi vaidlus muudavad saare otsuste tegemise ning kaitsekorralduse ajutiseks ja keeruliseks.
Kuigi Navassa on väike ja kaugel, annab see väärtuslikku teavet merenduse ajaloost, kolonialismist ja looduslike alade kaitse probleemidest ning jääb oluliseks uurimis- ja kaitseobjektiks Kariibi piirkonnas.
Ajalugu
Navassast sai USA saarestik 1857. aasta oktoobris, kui Baltimore'i väetisekompanii esindaja võttis saare Ameerika Ühendriikide nimel 18. augusti 1856. aasta Guano Act'i (Title 48, U.S. Code, paragrahvid 1411-19) alusel enda valdusesse. Aastal 1889 läks saare tegelik tegevus üle Navassa Phosphate Companyle. Kõik tegevused lõpetati 1898. aastal, kui saar muutus tegelikult asustamata.
Geograafia
Navassa saare pindala on kolm ruutmiili. Navassa asub umbes sada miili lõuna pool Guantanamo Bayst Kuubal, umbes kolmkümmend miili lääne pool Cape Tiburonist Haitil, Tuulestiku väina edelasuudmes, Kingstonist Jamaikal ida pool. Navassa kliima on mereline ja troopiline.
Selle maastik on koralli- ja lubjakiviplatoo, mis on tasane või lainjas ja mida ümbritsevad umbes üheksa kuni viieteistkümne meetri kõrgused vertikaalsed valged kaljud. Navassa keskkond on enamasti avatud kalju. Siiski on seal piisavalt rohumaad, et pidada kitse karja. Seal leidub ka tihedaid viigipuude ja hajutatud kaktuste puistuid. Ainult üks kümnendik saare maast on heinamaad või karjamaad. Navassal ei ole sadamaid ja seal on ainult avamere ankrupaik.
Poliitiline staatus
1976. aastal otsustas USA rannavalve, et Navassa tuletorn ei oma enam mingit väärtust USA valitsuse jaoks ja lõpetas oma huvi saare vastu. Kuid see, et USA rannavalve lõpetas Navassa kasutamise haldamise, ei mõjutanud kuidagi Ameerika Ühendriikide suveräänsust saare üle, mis jäi püsima sõltumata sellest, milline föderaalne asutus või ametkond seda haldas. Järelikult võttis Ameerika Ühendriikide seadustiku 43. jaotise (Title 43, U.S.Code) paragrahvi 1458 sätete kohaselt Ameerika Ühendriikide siseministeerium üle vastutuse Ameerika Ühendriikide saarestiku tsiviilhalduse eest.
Tegutsedes volituste alusel, mille siseminister delegeeris talle sekretäri käskkirjaga nr 3205 (16. jaanuar 1997) ja sekretäri käskkirja nr 3205 muudatusega nr 1 (14. jaanuar 1998). 3205 ja täites oma kohustusi Ameerika Ühendriikide Navassa saare saarestiku tsiviilhaldurina, teatab saarestikuasjade ameti direktor kõigile Navassa saare külastamisest huvitatud isikutele, et pärast saare ökoloogia esialgset läbivaatamist on ta otsustanud tähtajatult mitte lubada saare ja seda ümbritsevate vete külastamist, kuni ta on saanud täiendava hinnangu saare keskkonna ja looduskaitselise seisundi kohta. Käesolevas teatises kasutatud mõiste "ümbritsevad veed" hõlmab Navassa saart ümbritsevaid veekogusid merest kuni 12 meremiili kaugusel Navassa saare rannikust. Saarteameti direktori eesmärk on, et miski käesolevas teatises ei keelata ega kahjusta õigust ohutule läbisõidule Navassa saart ümbritsevates vetes.
2. septembril 1999. aastal asutas USA kalade ja looduse teenistus Navassa saare loodushoiuala ülekaalukorraks. Alates 3. detsembrist 1999 lakkas Navassa saareküsimuste ametil olemast haldusvastutus Navassa eest. Nimetatud kuupäeval antud ministri käskkirjaga anti Navassa haldamine täielikult üle saareküsimuste ametilt Ameerika Ühendriikide kalade ja looduse teenusele (U.S. Fish and Wildlife Service).
Küsimused ja vastused
K: Mis on saare nimi?
V: Saare nimi on Navassa saar ehk Haiti kreooli keeles La Navase.
K: Kus see asub?
V: See asub Kuubal Guantanamo Bayst üheksakümmend miili lõuna pool.
K: Kes väidab, et saare omanikuks on?
V: Nii Ameerika Ühendriikide valitsus kui ka Haiti väidavad, et saar kuulub neile.
K: Kuidas saart nimetati?
V: Mõned meremehed, kes purjetasid koos Christoph Kolumbusega, andsid saarele 1504. aastal nime Navassa, sest seal ei leitud magevett.
K: Millal andis Peter Duncan selle USA-le?
V: Peter Duncan andis selle 1850. aastate lõpus USA-le guaano kaevandamise eesmärgil.
K: Miks ehitati Navassa saarele tuletorn?
V: Navassa saarele ehitati tuletorn pärast Panama kanali avamist 1914. aastal, et navigeerimisvahendiks seda piirkonda läbivatele laevadele.
K: Millal ei elanud Navassal enam keegi?
V Pärast Teist maailmasõda ei elanud seal enam keegi.
Otsige