Hispaania–Ameerika sõda (1898): põhjused, lahingud ja tagajärjed

Ülevaade Hispaania–Ameerika sõjast 1898: põhjused, põhilahingud, merekaotus ja tagajärjed — Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ning USA koloniaalne laienemine.

Hispaania-Ameerika sõda oli sõda Hispaania ja Ameerika Ühendriikide vahel 1898. aastal. See sõda peeti osaliselt seetõttu, et paljud inimesed soovisid Kuuba, ühe endise Hispaania impeeriumi viimase osa, iseseisvumist. Paljud ameeriklased tahtsid samuti, et nende riik saaks koloniaalimpeeriumi. Hispaania kaotas meresõja ja pidi loovutama oma kolooniad Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja osa Guamist. Kõik need kolooniad, välja arvatud Kuuba, muutusid sõja lõpus USA kolooniadeks.

Põhjused

Sõja põhjused olid mitmekesised ja kattusid poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete teguritega:

• Kuuba iseseisvusliikumine: Kuuba rahvastik ja mässulised soovisid vabaneda Hispaania võimust, mis tekitas rahvusvahelist tähelepanu ja kaastunnet.
• Ameerika avalik arvamus ja ajakirjandus: nn yellow journalism (sensatsioonilik ajakirjandus) süvendas avalikku survet Hispaania vastu ja kujutas kuubalasi kannatavatena.
• USS Maine'i plahvatus: 15. veebruaril 1898 uppus Havanna sadamas sõjalaev USS Maine; süüdistused Hispaania süül ja plahvatuse ümber tekkinud propaganda kiirendas sõjaressurssi. Hilisemad uurimised on näidanud, et plahvatuse põhjus jäi vaieldavaks.
• Majanduslikud ja geopoliitilised huvid: USA-l olid Kuubaga tihedad kaubandussuhted ning laiem eesmärk suurendada oma mõju Vaikse ookeani piirkonnas ja Lääne‑poolkeral.

Peamised lahingud ja sõjategevus (kuupäevad 1898)

Sõda oli lühike (enamik tegevusi toimus 1898. aasta kevadtalvest suveni) ja jagunes peamiselt meresõjaks Filipiinide ja Kariibi piirkonna ümber ning lühikeseks maaväeoperatsiooniks Kuubal ja Puerto Ricos.

• Manila lahe lahing (1. mai 1898) — Ameerika mereväe admiral George Dewey hävitas Hispaania Vaikse ookeani Laevastiku Filipiinide ees. See lahing muutis kiiresti saarestiku kontrolli suhteid ja andis USA‑le eelise Filipiinide vallutamisel.
• Blokeerimine ja merelahingud Kuubal — USA merevägi blokeeris Kuuba ranniku ning lõi Hispaania laevastikule survet.
• Santiago de Cuba lahing ja laevastiku häving (3. juuli 1898) — Hispaania admiral Pascual Cervera laevastik püüdis purustada blokeeringu, kuid USA mereväe vastane löök hävitas suurema osa Hispaania laevastikust Santiago lahe juures.
• San Juan Heightsi rünnak ja Rough Riders (1. juuli 1898) — Ameerika maaväe väed, nende hulgas Theodore Roosevelti juhitud vabatahtlikud \"Rough Riders\", võitsid kuulsad maalahingud Santiago ümbruses (nt San Juan Hill), mis kiirendas Hispaania rindelepingu kukkumist.
• Puerto Rico ja Guam: USA õigupoolest hõivas Puerto Rico (juuli–august 1898) ja saatis tugevuse Guamile, mis alistus ilma suurema vastupanuta.

Rahuleping ja formaalsed tagajärjed

Formaalne sõja lõpp sätestati Pariisi rahulepinguga, mis allkirjastati 10. detsembril 1898. Lepingu peamised sätted olid:

• Hispaania loobus kõigist õigustest Kuubale — Kuuba sattus algselt USA sõjalise okupatsiooni alla ja sai hiljem sõltumatuse, kuid USA säilitas märkimisväärse poliitilise mõju.
• Hispaania loovutas Filipiinid, Puerto Rico ja osa Guamist Ameerika Ühendriikidele; Filipiinide eest maksti USA poolt Hispaaniale $20 miljonit.
• Selle tulemusena lõppes Hispaania ülemaailmne imperiaalne domineerimine — riik kaotas oma peamised ülemeresaared ja sellest alates muutus tema roll Euroopas tagasihoidlikumaks.

Pikaajalised tagajärjed ja tähtsus

• USA kui üleilmne võim: Sõda tähistas Ameerika Ühendriikide tõusu kui mereriigi ja kolonialistliku võimu suunas, andes ligipääsu Vaikse ookeani saartel paiknevatele territooriumidele ja keerukamale positsioonile Aasias.
• Kubuas ja Filipiinidel: Kuuba sai 1902 ametliku sõltumatuse, kuid USA sekkumine jätkus (nt Platt Amendment 1901), mis lubas USA-l sekkuda Kuuba siseasjades ja andis õiguse hõivata Guantánamo lahe baas. Filipiinid ise sattusid peagi uue relvastatud konflikti — Filipiinide–Ameerika sõda (1899–1902 ja selle järel jätkuvad rahutused), kus filipiinlased võitlesid USA kolonialismi vastu.
• Õiguslikud ja poliitilised mõjud: USA kohtusüsteemis ja poliitilises debatis tekkis küsimus, kuidas käsitleda uusi territooriume — see viis nn Insular Cases'ini, mis mõjutasid ameerika kodakondsuse ja põhiseaduslike õiguste ulatust teadmata ala territooriumitele.
• Hispaania mõju vähenemine: Sõda lõikas Hispaania viimased suuremad välismaalased valdused ning oli sümboolne lõpp vanale imperaajale.

Inimlik hind ja statistika

Sõda oli lühike, ent inimkaotus ei olnud väike: ameeriklaste suremus oli suuresti tingitud haigustest (näiteks kolera ja kümblustõvest), mitte lahingute otsesest tagajärjest. Täpsed koguarvud sõltuvad allikast, kuid kokku hukkus Ameerika relvajõududes tuhandeid mehi (enamik haigustesse) ning Hispaania ja koloniaalvõitlejate surmade arv oli samuti märkimisväärne. Samuti kannatasid tsiviilelanikud, eriti Kuubal ja Filipiinidel, sõjategevusest ja sellele järgnevatest repressioonidest.

Kokkuvõte

Hispaania–Ameerika sõda 1898. aastal oli kiire, kuid kaugeleulatuvate tagajärgedega konflikt. See kiirendas Hispaania kui koloniaalvõimu langust ja tähistas Ameerika Ühendriikide saabumist maailma‑poliitilise jõuna. Sõja otsesed tulemused — territooriumide üleandmine ja USA lühiajaline okupatsioon — tekitasid uusi konflikte (nt Filipiinide sõda) ning kujundasid 20. sajandi alguse rahvusvahelist poliitikat Ameerika ja Hispaania vahel.

Otsing