Guantanamo Bay — USA mereväebaas ja kinnipidamiskeskus (Gitmo)

Guantanamo Bay (Gitmo) — USA mereväebaas ja vastuoluline kinnipidamiskeskus: ajalugu, rahvusvahelised juriidilised vaidlused, inimõigused ja kinnipeetute saatus.

Guantanamo Bay on Kuuba saare lõunaosas asuv laht. Osa sellest on Ameerika Ühendriikide kontrolli all. Nad võtsid selle üle kontrolli 1903. aastal Ameerika Ühendriikide ja Kuuba vahelise lepingu alusel. Kuuba praegune valitsus ei pea seda lepingut seaduslikuks. Nad ütlevad, et see rikub rahvusvahelist õigust (täpsemalt 1969. aasta lepinguõiguse Viini konventsiooni).

Lahe lõunaosa on ümbritsetud Ameerika Ühendriikide mereväejaamaga. Jaama (või baasi) nime lühendatakse mõnikord GTMO-ks, mida nimetatakse "Gitmo". Selle jaama ülesanne on tegutseda terrorismi ennetamiseks, Kuubalt põgenevate inimeste abistamiseks ja narkokuritegevuse peatamiseks.

Seda baasi kasutatakse nüüd ka Ameerika vägede poolt Afganistanist ja Iraagist kinnipeetud inimeste hoidmise kohana. Samuti on mõned vangid võetud teistest riikidest, näiteks Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. Mõned inimesed ütlevad, et need inimesed ei saa õigusi, mida nad peaksid Genfi konventsioonide kohaselt sõjavangidena saama. Üks põhjus, miks nad seal on, võib olla see, et Ameerika Ühendriikide seadused ei kehti nende suhtes. Mõnede tuntud inimõiguste rühmituste sõnul on mõnda vangi piinatud ja teisi võib FBI uurimise kohaselt kohelda halvasti. Sellest on teatanud ka mõned eurooplased, kes on viidud LKA "piinamislendudele" ja kes on nüüdseks vabastatud.

Lühike ajalugu ja rahvusvaheline vaidlus

Guantánamo ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriigid kindlustasid endale sadama kasutamise õiguse Kuuba lõunarannikul. Alates 2002. aastast sai baas tähelepanu ülemaailmselt, kui USA hakkas sinna paigutama inimesi, keda seostati terrorismiga või kelle kohta kaheldi, et nad osalesid vaenutegevuses Ameerika vastu. See kujunes kiiresti rahvusvaheliseks vaidluse keskpunktiks, kuna tekkisid küsimused vangide õigusliku staatuse, kohtumenetluse ja kohtueelsuse kohta.

Õiguslikud küsimused ja kohtulahendid

Guantánamo staatus tekitas palju õiguslikke vaidlusi Ameerika õigussüsteemis ja rahvusvahelisel areenil. Märkimisväärseid USA üleriiklikke kohtulahendeid on mitmeid: näiteks 2004. aasta Rasul v. Bush, 2006. aasta Hamdan v. Rumsfeld ja 2008. aasta Boumediene v. Bush — need otsused mõjutasid kinnipeetute ligipääsu habeas corpus'ile, vaatasid üle sõjaväekomisjonide õiguspärasuse ning kinnitasid kinnipidajate teatud põhiseaduslikke õigusi. Samas jääb vaidluseks, millal ja kuidas kohalduvad rahvusvahelised humanitaarõiguse normid, nagu Genfi konventsioonid, ning kas kinnipeetuid tuleks käsitleda sõjavangidena või mujalt pärit kuriteosüüdistatavatena.

Kinnipeetute kohtlemine ja inimõiguste kaebused

Inimõiguste organisatsioonid, mõned riigid ja meedia on teatanud igasugustest kuritegudest, sealhulgas piinamisest, range piirangute süsteemi rakendamisest ning ebaselgest kohtuasjade protsessist. Samuti on kirjeldatud nii nimetatud "rendition" ehk väljasaatmis- ja transportlende, mille käigus kahtlusaluseid viidi teistesse riikidesse ülekuulamiseks. Intervjueeritud ja varem vabanenud kinnipeetute ja sõltumatute uurimuste põhjal on tõstatatud küsimusi kohtupidamise, ligipääsu advokaatidele ja meditsiinilise abi kohta.

Mõõtmed ja poliitilised pinged

Baasile suunatud kriitika tekitas tugevat poliitilist surve USA valitsusele. Mitmed Ameerika presidendid on väljendanud soovi Guantánamo sulgeda, ent selle realiseerimine on osutunud keerukaks nii poliitiliste vastuseisude, julgeolekuriski hindamise kui ka välispartneritega lahenduse leidmise tõttu (näiteks millised riigid võtaksid vastu vabastatavaid kinnipeetuid või milliseid tagatisi antakse). Tippajal hoiti Guantánamos sadu inimesi; aastate jooksul on vangide arv vähenenud läbi vabastamiste, ümberpaigutamiste ja kohtuprotsesside, kuid jaama kasutamine jäi püsivaks teemaks rahvusvahelises õiguses ja inimõiguste diskussioonis.

Praegune olukord ja rahvusvaheline mõju

Guantánamo jääb üheks oluliseks näiteks debatis, kus põrkuvad terrorismivastase julgeoleku vajadused ja inimõigusalased kohustused. Rahvusvahelised organisatsioonid, inimõigusrühmad ja paljud riigid on korduvalt kutsunud üles tagama läbipaistvuse, õigusliku kaitse ja rahvusvaheliste normide järgimise. Samal ajal rõhutavad valitsusametnikud vajadust säilitada võimalused intelligence-tööks ja julgeolekumeetmeteks. Teema on jätkuvalt õiguslikult ja poliitiliselt keeruline ning mõjutab USA suhteid paljude riikidega.

Märkused: käesolev tekst kokkuvõttena selgitab Guantánamo ajaloolist ja õiguslikku tausta, peamisi kriitikaallikaid ning poliitilisi raskusi ja ei väida täielikku ega lõplikku nimekirja kõigist seotud õiguslikest otsustest või sündmustest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Guantanamo Bay?

K: Kuidas USA sai Guantanamo Bay kontrolli alla?

K: Mis on GTMO?

K: Mis on Gitmo missioon?

Küsimus: Kas Gitmo vanglas kinnipeetavatel on rahvusvahelise õiguse kohaselt õigused?

K: Kas on olnud teateid väärkohtlemise või piinamise kohta Gitmo vanglas?

Otsing