Genfi konventsioonid

Genfi konventsioonid on nelja rahvusvahelise õiguse lepingu kogum sõjaajal. Need sõnastati Genfis, Šveitsis. Kõik neli lepingut käsitlevad humanitaarküsimusi. Šveitsi Henri Dunant oli isik, kes alustas konventsioonide loomist. Ta tegi seda pärast seda, kui nägi 1859. aastal toimunud Solferino lahingu kujuteldamatut julmust.

Nelja Genfi konventsiooni mõnedes osades on öeldud, et kõik riigid, kes on need allkirjastanud, peavad looma riiklikud seadused, mis muudavad Genfi konventsioonide rikkumise kuriteoks.

Neli konventsiooni

Konventsioonid ja nende kokkulepped on järgmised:

  • Esimene Genfi konventsioon "haavatute ja haigete olukorra parandamise kohta relvajõududes" (esimene vastu võetud 1864. aastal, viimane läbivaatamine 1949. aastal). Selle eesmärk oli parandada lahingus vigastada saanud inimeste olukorda. Põhimõtteliselt ütleb see, et meditsiinirühmad peavad lahinguväljal aitama kõiki vigastatuid, mitte ainult oma poole inimesi.
  • Teine Genfi konventsioon "Haavatute, haigete ja merehätta jäänud relvajõudude merel viibivate liikmete olukorra parandamise kohta" (võeti esmakordselt vastu 1949. aastal, tuli pärast 1907. aasta Haagi X konventsiooni läbivaatamist). Sarnaneb esimesele konventsioonile, kuid käsitleb merel toimuvaid lahinguid.
  • Kolmas Genfi konventsioon "Sõjavangide kohtlemise kohta" (algas 1929. aastal, viimane läbivaatamine 1949. aastal). Selles konventsioonis on sätestatud, et sõjavangil on teatavad õigused. Lähiminevikus on Ameerika Ühendriigid teinud pealkirju. Nad ütlesid, et mõned Afganistanis vangistatud Talibani võitlejad ei olnud sõjavangid, vaid ebaseaduslikud võitlejad, seega ei olnud neil neid õigusi.
  • Neljas Genfi konventsioon "tsiviilisikute kaitse kohta sõja ajal" (võeti esimest korda vastu 1949. aastal, põhineb 1907. aasta IV Haagi konventsiooni osadel). Kui toimub sõda, tuleb mingil viisil kaitsta inimesi, kes ei osale sõjas (neid nimetatakse tsiviilisikuteks). See konventsioon ütleb, kuidas seda teha.

Protokollid

Lisaks on Genfi konventsioonidele lisatud veel kolm protokolli:

  • Protokoll I (1977): augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokoll rahvusvaheliste relvastatud konfliktide ohvrite kaitse kohta. Selles lepingus on sätestatud, kuidas tuleks käsitleda konfliktide ja sõdade ohvreid.
  • Protokoll II (1977): augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokoll rahvusvaheliste relvastatud konfliktide ohvrite kaitse kohta. See käsitleb kodusõdade ohvreid.
  • III protokoll (2005): augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokoll, mis käsitleb täiendava eristava embleemi vastuvõtmist. See käsitleb punase teemandi kui Punase Risti sümboli kasutuselevõttu, mis ei sisalda religioosseid konnotatsioone.

Muudatused

Pärast esimese konventsiooni sõlmimist asutati 1863. aastal Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.

Kõiki nelja konventsiooni on viimati kontrollitud ja kokku lepitud 1949. aastal. Need versioonid on seotud varasemate läbivaatamistega. Mõnel juhul lisati ideid 1907. aasta Haagi konventsioonist. Tavaliselt viidatakse kõigile neljale konventsioonile kui "1949. aasta Genfi konventsioonidele" või lihtsalt "Genfi konventsioonidele". Hilisematel konverentsidel on lisatud tekst, mis muudab teatud liiki sõjapidamise, näiteks keemilise sõjapidamise, ebaseaduslikuks. Samuti on räägitud kodusõdade küsimustest.

Clara Bartonil oli oluline roll kampaanias, et Ameerika Ühendriigid nõustuksid esimese Genfi konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid allkirjastasid selle konventsiooni 1882. aastal.

Neljandaks Genfi konventsiooniks 1949. aastal oli umbes 47 riiki need lepingud ratifitseerinud.

Tänapäeval on peaaegu kõik 200 maailma riiki "allakirjutanud". See tähendab, et nad on Genfi konventsioonidele alla kirjutanud ja nõustuvad neid järgima.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Genfi konventsioonid?


V: Genfi konventsioonid on nelja rahvusvahelise õiguse lepingu kogum sõjaajal.

K: Kus Genfi konventsioonid sõnastati?


V: Genfi konventsioonid sõnastati Genfis, Šveitsis.

K: Milleks Genfi konventsioonid loodi?


V: Genfi konventsioonid loodi humanitaarküsimuste jaoks.

K: Kes alustas Genfi konventsioonide loomist?


V: Šveitsi Henri Dunant oli isik, kes alustas Genfi konventsioonide loomist.

K: Miks Henri Dunant alustas Genfi konventsioonide loomist?


V: Henri Dunant alustas Genfi konventsioonide loomist pärast seda, kui ta nägi 1859. aastal toimunud Solferino lahingu kujuteldamatut julmust.

K: Mida ütlevad mõned Genfi konventsioonide osad?


V: Genfi konventsioonide mõned osad ütlevad, et kõik riigid, kes on alla kirjutanud, peavad looma riiklikud seadused, mis muudavad Genfi konventsioonide rikkumise kuriteoks.

K: Mitu Genfi konventsiooni on olemas?


V: Genfi konventsioone on neli.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3