Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) loodi 1. juulil 2002. See uurib ja karistab inimesi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest. Mõnikord nimetatakse seda ICC või ICCt.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor asub Haagis, Madalmaades. Tal on väiksemad bürood New Yorgis, Kampalas, Kinshasas, Bunias, Abéchés ja Banguis.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus erineb Rahvusvahelisest Kohtust (ICJ). Peamine erinevus seisneb selles, et Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi, kuid Rahvusvaheline Kriminaalkohus karistab inimesi.

Liikmed

1. jaanuaril 2008 oli Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige 105 riiki. Need riigid on kohustatud aitama Rahvusvahelist Kriminaalkohut.

Peaaegu kõik Euroopa ja Lõuna-Ameerika riigid on liikmed ning umbes pooled Aafrika riigid on liikmed. Ainult mõned Aasia riigid on liitunud.

Maailma kaart, kus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid on rohelise värviga.

Milliseid kuritegusid uurib Rahvusvaheline Kriminaalkohus?

Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab tavaliselt uurida ainult kolme liiki kuritegusid:

Liikmesriikides toime pandud kuriteod
Kuriteod, mis on toime pandud liikmesriikide inimeste poolt
Kuriteod, mida ÜRO Julgeolekunõukogu soovib, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uuriks.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab uurida ainult kuritegusid, mis toimusid pärast 1. juulit 2002. Ta saab algatada kohtuasja ainult siis, kui riiklikud kohtud ei suuda või ei taha seda teha. Kui siseriiklik kohus uurib juhtumit või esitab süüdistuse, ei ole Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul lubatud seda teha.

Kes teeb mida?

Rahvusvahelises Kriminaalkohtus on 18 kohtunikku. Nad kõik on pärit Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikidest. Ükski kohtunik ei saa olla ühest ja samast riigist.

Prokuröri ülesanne on uurida kuritegusid. Kui ta leiab tõendeid selle kohta, et inimene on midagi valesti teinud, palub ta kohtunikel alustada kohtuprotsessi.

Rahvusvahelist Kriminaalkohut juhib osalisriikide assamblee. Assamblee valib kohtunikud ja prokuröri. Igal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigil on assamblees üks hääl.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor Haagis

Juhtumid

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on algatanud uurimise neljas kohas: Põhja-Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Darfur.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on arreteerinud kolm inimest. Nad kõik on pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Thomas Lubangat süüdistatakse laste kasutamises sõja pidamiseks. Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo Chui on mõlemad süüdistatavad mõrvas, seksuaalses orjuses, laste kasutamises sõja pidamiseks ja muudes kuritegudes.

Küsimused ja vastused

K: Millal loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC)?

V: Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi 1. juulil 2002. aastal.

K: Milliseid kuritegusid uurib ja karistab Rahvusvaheline Kriminaalkohus?

V: Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib ja karistab inimesi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest.

K: Kuidas nimetatakse Rahvusvahelist Kriminaalkohustust mõnikord?

V: Rahvusvahelist Kriminaalkohut nimetatakse mõnikord ICC või ICCt.

K: Kus asub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor?

V: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor asub Haagis, Madalmaades.

K: Millistes teistes kohtades on ICC-l kontorid?

V: ICC-l on väiksemad bürood New Yorgis, Kampalas, Kinshasas, Bunias, Abéchés ja Banguis.

K: Mille poolest erineb Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) Rahvusvahelisest Kohtust (ICJ)?

V: Peamine erinevus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu vahel seisneb selles, et Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi, kuid Rahvusvaheline Kohus karistab inimesi.

K: Mille eest ICC uurib ja karistab inimesi?