Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) — mis see on ja kuidas töötab
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) — mis see on ja kuidas töötab: selge ülevaade ICC ajaloost, ülesannetest, menetlustest ning rollist genotsiidi ja sõjakuritegude vastases kohtupidamises.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) loodi 1. juulil 2002. See uurib ja karistab inimesi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest. Mõnikord nimetatakse seda ICC või ICCt.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor asub Haagis, Madalmaades. Tal on väiksemad bürood New Yorgis, Kampalas, Kinshasas, Bunias, Abéchés ja Banguis.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus erineb Rahvusvahelisest Kohtust (ICJ). Peamine erinevus seisneb selles, et Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi, kuid Rahvusvaheline Kriminaalkohus karistab inimesi.
Mille eest ICC vastutab?
ICC uurib ja võib kohtusse anda isikuid nelja peamise kuriteo eest:
- genotsiid (rahvusgrupi, etnilise või religioosse rühma hävitamine);
- inimsusevastased kuriteod (süsteemsed rünnakud tsiviilelanike vastu, nt mõrvad, vägistamised, sunnitud ümberasustamine);
- sõjakuriteod (rahvusvahelise ja siseõigusliku sõjapidamise reeglite rikkumised);
- agressioon (riigi rünnak teiste riikide vastu) — selle jurisdiktsioon on piiratum ja rakendub kitsamate tingimuste alusel.
Kuidas ICC töötab?
Komplementaarsuse põhimõte: ICC on viimane kaitseliin. See sekkub vaid siis, kui riiklikud kohtud ei suuda või ei taha uurida ja prokuröride süüdistada kuritegusid. Kui riik algatab tõhusaid uurimisi ja kohtuasju, ei võta ICC oma menetlust üle.
Juhtum algatatakse mitmel viisil:
- riigiosaline (Rooma statuudi osa) võib suunata juhtumi ICCile;
- ÜRO Julgeolekunõukogu võib juhtumi suunata ICCile (näiteks erandjuhtudel, kui riik ei ole staatusesse astunud);
- ICC prokurör võib alustada uurimist iseseisvalt (proprio motu), kuid selleks on vaja luba eeluurimiskohtunikelt.
Kohtu struktuur
ICC koosneb peamistest organitest:
- Prokurör – algatab uurimisi ja esitab süüdistusi;
- Kohtud (Chambers) – jagunevad eeluurimise, proovile panemise ja apellatsioonikohtuks; nad võtavad vastu otsuseid vahistamismäärustega ja muude menetluslike küsimustega;
- Registratuur – haldus- ja toetustegevused, kaitsjate määramine, ohvrite staatuse haldamine;
- Presidents – juhib kohtute administratiivset tööd.
Menetluse põhitõed
Kui prokurör leiab alust uurimiseks, võib ta taotleda eeluurimis- või vahistamismäärust. ICC ei oma oma relvajõude — ta sõltub riikide koostööst vahistamiste, tunnistajate kaitse ja tõendite kogumise osas. Kohtuistungid toimuvad enamasti Haagis, kuid teatud menetluslikke toiminguid ja kuulamisi saab teha ka väljaspool.
Ohvrite roll ja hüvitised
ICC tunnistab ohvreid ja annab neile võimaluse kohtumenetluses osaleda. Kohtuotsuse korral võib kohus määrata ka reparatsioonid (hüvitised). On loodud ka Usaldusfond ohvrite jaoks, mis aitab toetada rehabilitatsiooni ja taastamistööd kohtuprotsessidest mõjutatud inimestele ja kogukondadele.
Liikmesriigid ja koostöö
ICC tegutseb Rooma statuudi alusel; sellele on liikmeid rohkelt (rohkem kui sada riiki), kuid mitte kõik maailma riigid ei ole staatusesse astunud. Riikide koostöö on hädavajalik: nemad täidavad vahistamisorderid, annavad dokumente ja tagavad tunnistajate kaitse. Kui riigid keelduvad koostööst, piirab see tugevalt ICC võimalusi süüdistusi ellu viia.
Piirangud ja kriitika
ICC-i töö on tihti sattunud avaliku ja poliitilise tähelepanu alla. Peamised murepunktid:
- piiratud täideviimisvõime — puuduvad oma sõjaväed või jõud;
- püüdlused olla neutraalne, kuid kriitikud süüdistavad mõningaid menetlusi kallutatuses (nt süüdistused Aafrika riikide liigses esindatuses ICC puhul);
- rahvusvahelised poliitilised pinged — eriti juhtudel, mida suunab ÜRO Julgeolekunõukogu;
- tarvilik koostöö riikidelt ja IMF/riikide poliitiline tahe võivad menetluse edukuse otsustada.
Tuntud aspektid ja näited
ICC on alates asutamisest algatanud mitmeid uurimisi ja esitanud süüdistusi erinevates piirkondades. Esimesed süüdimõistmised (nt Thomas Lubanga) näitasid, et rahvusvaheline vastutus võib realiseeruda. Samal ajal on olnud juhtumeid, kus vahistamismäärused ja süüdistused on jäänud täitmata, sest riigid ei vahistanud kahtlustatavaid.
Miks see oluline on?
ICC eesmärk on anda vastutus inimestele, kes on toime pannud kõige raskemaid kuritegusid, tagada õigus säilitada rahvusvaheline õiglus ja pakkuda ohvritele võimalust saada tunnustust ning õiglast hüvitist. See toimib ka hoiatava mehhanismina, et raskeid kuritegusid ei jääks karistamata.
Kust saada rohkem teavet?
ICC tegevust ja konkreetseid kohtuasju saab jälgida kohtu ametlikult veebilehelt ning avalike dokumentide ja pressiteadete kaudu. Samuti avaldatakse otsuseid, menetluste kokkuvõtteid ja aruandeid, mis on üldsusele kättesaadavad, et tagada läbipaistvus ja aruandekohustus.
Liikmed
1. jaanuaril 2008 oli Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige 105 riiki. Need riigid on kohustatud aitama Rahvusvahelist Kriminaalkohut.
Peaaegu kõik Euroopa ja Lõuna-Ameerika riigid on liikmed ning umbes pooled Aafrika riigid on liikmed. Ainult mõned Aasia riigid on liitunud.
Maailma kaart, kus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid on rohelise värviga.
Milliseid kuritegusid uurib Rahvusvaheline Kriminaalkohus?
Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab tavaliselt uurida ainult kolme liiki kuritegusid:
- Liikmesriikides toime pandud kuriteod
- Kuriteod, mis on toime pandud liikmesriikide inimeste poolt
- Kuriteod, mida ÜRO Julgeolekunõukogu soovib, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uuriks.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab uurida ainult kuritegusid, mis toimusid pärast 1. juulit 2002. Ta saab algatada kohtuasja ainult siis, kui riiklikud kohtud ei suuda või ei taha seda teha. Kui siseriiklik kohus uurib juhtumit või esitab süüdistuse, ei ole Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul lubatud seda teha.
Kes teeb mida?
Rahvusvahelises Kriminaalkohtus on 18 kohtunikku. Nad kõik on pärit Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikidest. Ükski kohtunik ei saa olla ühest ja samast riigist.
Prokuröri ülesanne on uurida kuritegusid. Kui ta leiab tõendeid selle kohta, et inimene on midagi valesti teinud, palub ta kohtunikel alustada kohtuprotsessi.
Rahvusvahelist Kriminaalkohut juhib osalisriikide assamblee. Assamblee valib kohtunikud ja prokuröri. Igal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigil on assamblees üks hääl.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor Haagis
Juhtumid
Rahvusvaheline Kriminaalkohus on algatanud uurimise neljas kohas: Põhja-Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Darfur.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus on arreteerinud kolm inimest. Nad kõik on pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Thomas Lubangat süüdistatakse laste kasutamises sõja pidamiseks. Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo Chui on mõlemad süüdistatavad mõrvas, seksuaalses orjuses, laste kasutamises sõja pidamiseks ja muudes kuritegudes.
Küsimused ja vastused
K: Millal loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC)?
V: Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi 1. juulil 2002. aastal.
K: Milliseid kuritegusid uurib ja karistab Rahvusvaheline Kriminaalkohus?
V: Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib ja karistab inimesi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest.
K: Kuidas nimetatakse Rahvusvahelist Kriminaalkohustust mõnikord?
V: Rahvusvahelist Kriminaalkohut nimetatakse mõnikord ICC või ICCt.
K: Kus asub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor?
V: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peakontor asub Haagis, Madalmaades.
K: Millistes teistes kohtades on ICC-l kontorid?
V: ICC-l on väiksemad bürood New Yorgis, Kampalas, Kinshasas, Bunias, Abéchés ja Banguis.
K: Mille poolest erineb Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) Rahvusvahelisest Kohtust (ICJ)?
V: Peamine erinevus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu vahel seisneb selles, et Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi, kuid Rahvusvaheline Kohus karistab inimesi.
K: Mille eest ICC uurib ja karistab inimesi?
V: Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib ja karistab inimesi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest.
Otsige