Darfur: Lääne-Sudaani piirkond — ajalugu, konflikt ja humanitaarkriis

Darfur: Lääne-Sudaani ajalugu, konflikt ja humanitaarkriis — põhjalik ülevaade põhjustest, osapooltest, tagajärgedest ja rahvusvahelisest abist.

Darfur (araabia keeles دار فور, mis tähendab "karusnaha kodu") on piirkond kauges Lääne-Sudaanis. See hõlmab suurt, peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadega maad ning on ajalooliselt olnud karjakasvatuse, põllumajanduse ja kaubanduse keskuseks.

See piirneb Kesk-Aafrika Vabariigi, Liibüa ja Tšaadiga. Sudaanis on Darfur administratiivselt jagatud kolmeks föderaalriigiks: Gharb Darfur (Lääne-Darfur), Janub Darfur (Lõuna-Darfur) ja Shamal Darfur (Põhja-Darfur). Alates 2003. aastast on piirkonna elu tugevalt mõjutanud relvastatud konfliktid ja sellele järgnenud humanitaarkriis, mille keskmes on võitlus valitsuse toetatud miilitsate (sh nn janjaweed) ning erinevate mässuliste rühmituste – teadaolevalt näiteks Sudaani Vabastusliikumise ja Õigluse ja Võrdõiguslikkuse Liikumise – vahel.

Geograafia ja rahvastik

Darfur on lai ja suhteliselt hõredalt asustatud piirkond, kus ilmastiku karmistumine, põuda ja maavarade nappus on pannud erinevad kogukonnad konkureerima karjamaade ja veekogude pärast. Rahvastik on etniliselt mitmekesine: sealsed kogukonnad hõlmavad nii araabia päritolu karjakasvatajaid kui ka mitmesuguseid sédentaarselt põllumajandusega tegelevaid rahvaid. Etniline ja majanduslik mitmekesisus on konflikti kontekstis sageli pendeldanud lihtsustatud „araabia vs mitte-araabia“ narratiivi ja tegelikkus on palju keerukam.

Ajalugu ja konfliktide taust

Darfur oli enne 20. sajandi keskpaika suhteliselt autonoomne piirkond oma kuningriikide ja hõimusuhetega. Koloniaalse perioodi ja sõltumatuse järgne poliitika Sudaanis tekitas pika aja jooksul tunnet saarepoolse poliitilise ja majandusliku marginaliseerituse suhtes. Kapitali, teenuste ja infrastruktuuri nappus ühines kliimamuutuse ja ressursside vähesusega, mis suurendas pingepunkte.

2003. aasta konflikt ja janjaweed

2003. aastal puhkes laialdane relvastatud vastasseis, kui kohalikud mässulised rühmitused (sh Sudaani Vabastusliikumine ja Õigluse ja Võrdõiguslikkuse Liikumine) süüdistasid Sudaani keskvõimu piirkonna marginaliseerimises ning ründasid valitsusvägesid ja infrastruktuuri. Valitsuse vastus oli sageli janjaweed’i tüüpi miilitsate toetamine, mis viis massiliste õõnestamiste, küttide hävitamise, tappete, vägistamiste ja küüditamiste laine juurde. Need tegurid lõid aluse humanitaarkriisile, mida rahvusvahelised organisatsioonid on kirjeldanud kui ühe modernse aja rängemaid.

Humanitaarkriis ja tagajärjed

• Sisepõgenike ja pagulaste vool: konflikti ja vägivaldsete rünnakute tulemusena on hinnanguliselt mitu miljonit inimest pidanud kodudest põgenema — suured sisepõgenike hulgad Darfuris ning sadade tuhandete inimeste põgenemine naaberriikidesse.
• Küsiteed ja ellujäämine: majanduse kokkuvarisemine, põllumajanduse katkemine ja sagedased rünnakud tekitasid toidupuudust, kasvava toidu- ja tervisekriisi ning rängad terviseprobleemid (epideemiad, alatoitumus).
• Inimõiguste rikkumised: rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid ja ÜRO on dokumenteerinud sõjakuritegusid, sealhulgas tapmisi, vägistamisi ja küladest elanike sundväljatõstmisi.

Rahvusvaheline reageerimine ja õiguslikud sammud

Rahvusvaheline kogukond on reageerinud erineval viisil: humanitaarabi, rahvusvahelised uurimised ja rahvusvahelised õigusprotsessid. Rahvusvaheline Karistuskohus (ICC) on esitanud süüdistusi ja välja andnud vahistamisorderid isikute vastu, keda kahtlustatakse sõjakuritegudes ja kuritegudes inimkonna vastu Darfuris. Samuti tegutses piirkonnas piirkondlik ja ÜRO-ÜRO segatud rahutegemise missioon (African Union–United Nations Hybrid Operation in Darfur, UNAMID), mis alustas tööd 2007. aastal ja lõpetas peamiste operatsioonidega 2020. aastal ning mille rolli üle on pikka aega arutatud.

Rahulepingud ja poliitiline kokkulepe

Aastate jooksul on sõlmitud mitmeid rahuprojekte ja kokkuleppeid (näiteks 2006. aasta Darfuri rahuleping ja 2020. aastal Juba linnas sõlmitud kokkulepped), kuid nende elluviimine on korduvalt pidurdunud kohalike relvarühmituste mitmekesisuse, usaldamatuse ning piirkondliku ja riikliku poliitika tõttu. Mõned rühmitused ei liitunud kokkulepetega või on pärast allkirjastamist leppeid rikkinud.

Hiljutine areng ja praegune olukord

2020. aastakümne lõpus ja 2020. aastatel jätkus ebastabiilsus. 2023. aastal puhkes Sudaanis uus laiem relvakonflikt (peamiselt Rapiidne Toetusjõudude — RSF — ja Sudaani relvajõudude vahel), mis mõjutas tugevalt ka Darfuri stabiilsust. RSF on osa varasematest janjaweed’i struktuuridest pärit isikute ja formatsioonide pärandist, mistõttu konfliktis tekkisid uued, keerukad liinid, mis suurendasid tsiviilelanike rünnakute ja massilise põgenemise riske. Humanitaarabi ligipääs ja julgeolek on jätkuvalt suur väljakutse.

Mida tähendab see kohalikele ja maailmale?

• Darfuris elavatele inimestele tähendab konflikt kestvat ebastabiilsust, sissetulekute ja hariduse kaotust ning pidevat ohtu elule ja tervisele.
• Regionaalselt tekitab massiline põgenemine survet naaberriikidele (eriti Tšaadile) ning suurendab ebastabiilsuse riske kogu Saheli ja Kesk-Aafrika piirkonnas.
• Rahvusvaheliselt toob Darfuri kriis esile vajaduse pikaajalise poliitilise lahenduse, laialdase humanitaarabi ja rahvusvahelise õiguskorra tugevdamise järele.

Võimalused ja väljakutsed rahuks

Püsiva lahenduse leidmine nõuab mitmetahulist lähenemist: kohalike kogukondade kaasamist ja vahendamist, usalduse taastamist, süstemaatilist põllumajandus- ja kliimakindlust toetavat poliitikat, õigusemõistmise tagamist vastutavate isikute suhtes ning jätkusuutlike rahu- ja arenguvahendite rahastamist. Rahvusvaheline toetus peab olema koordineeritud, pikemaajaline ja tundlik kohaliku poliitilise reaalsuse suhtes.

Tõenduspõhine teave ja olukorra jälgimine on Darfuri mõistmiseks endiselt hädavajalik: olukord muutub ja humanitaarvajadused võivad kiiresti suureneda, mistõttu on oluline toetada usaldusväärseid infoallikaid, humanitaarorganisatsioone ja inimõiguste jälgimist.

Geograafia ja kliima

Darfuri pindala on umbes 493 180 km² (196 555 miili²), mis on veidi üle kahe kolmandiku Prantsusmaa pindalast ja rohkem kui poole Kenya pindalast. See on suures osas kuiv platoo, mille keskel asuvad Marrahi mäed (Jebel Marra), kuni 3000 m kõrgusele ulatuvad vulkaanilised tipud. Piirkonna peamised linnad on Al Fashir, Nyala ja Geneina.

Füüsilisel geograafial on neli põhijooni. Kogu Darfuri idaosa on kaetud tasandike ja liivase pinnasega madalate küngaste, mida nimetatakse goz'iks, ning liivakiviküngastega. Paljudes kohtades on goz veeta ja seal saab elada ainult seal, kus on veehoidlad või sügavad puurkaevud. Põhjas ületab goz'i Sahara kõrbeliivad. Teine tunnusjoon on wadid, hooajalised vooluveekogud, mis ulatuvad väikestest jõgedest, mis on märjal aastaajal vaid aeg-ajalt üleujutatud, kuni suurte wadideni, mis on üleujutatud suurema osa vihmaperioodist ja voolavad Lääne-Darfurist sadu miili lääne poole Tšaadi järve. Paljudes wadides on rikkaliku pinnasega alluviumikihid, mida on samuti raske harida. Darfuri lääneosas domineerib kolmas tunnus, aluspõhjakivi, mis on mõnikord kaetud õhukese liivase pinnasekihiga. Aluspõhjakivim on põlluharimiseks liiga viljatu, kuid pakub üksikuid metsakooslusi, mida loomad saavad karjatada. Neljandaks ja viimaseks tunnuseks on Marrahi mäed, mis ulatuvad Deriba kraatri tippu, kus on väike piirkond, kus valitseb parasvöötme kliima, suured sademed ja püsivad veeallikad.

Vihmahooaeg kestab juunist septembrini, muutes suure osa piirkonnast tolmust pruunist roheliseks. Kuna suur osa Darfuri elanikkonnast tegeleb põllumajandusega, on vihmad elutähtsad. Normaalsetel aastatel on saak koristusvalmis novembriks. Pärast saagikoristust võib kuivad varred sööta kodukarjale. Kaugel põhjas asuvas kõrbes võib vihmahoogude vahele jääda aastaid. Kaugemal lõunas on keskmine aastane sademete hulk 700 mm ja paljud puud püsivad rohelised aastaringselt.

Sudaani riik

Majandus ja demograafia

Darfuris elab hinnanguliselt 7,4 miljonit inimest. Darfuri majandus põhineb peamiselt elatuspõllumajandusele, kus toodetakse teravilja, puuvilju ja tubakat ning kuivemas põhjas ka kariloomi. Lisaks sellele kannatab Darfur suvel sagedaste põudade ja talvel tugevate vihmahoogude all. See on põhjustanud paljude põllumajandustootjate ebapiisava saagi, mis on põhjustanud tuhandete inimeste surma.

Karusnaha rahva asukoht Darfuris

Küsimused ja vastused

K: Mis on Darfur?

K: Mida tähendab nimi Darfur?

K: Kuidas on Darfur jagunenud?

K: Milline on Darfuris praegu valitsev kriis?

K: Millised riigid piirnevad Darfuriga?

K: Kuidas nimetatakse kolme Darfuris asuvat föderaalriiki?

K: Kes on Darfuri konfliktis osalevad mässulised rühmitused?

Otsing