Darfur

Geograafia ja kliima

Darfuri pindala on umbes 493 180 km² (196 555 miili²), mis on veidi üle kahe kolmandiku Prantsusmaa pindalast ja rohkem kui poole Kenya pindalast. See on suures osas kuiv platoo, mille keskel asuvad Marrahi mäed (Jebel Marra), kuni 3000 m kõrgusele ulatuvad vulkaanilised tipud. Piirkonna peamised linnad on Al Fashir, Nyala ja Geneina.

Füüsilisel geograafial on neli põhijooni. Kogu Darfuri idaosa on kaetud tasandike ja liivase pinnasega madalate küngaste, mida nimetatakse goz'iks, ning liivakiviküngastega. Paljudes kohtades on goz veeta ja seal saab elada ainult seal, kus on veehoidlad või sügavad puurkaevud. Põhjas ületab goz'i Sahara kõrbeliivad. Teine tunnusjoon on wadid, hooajalised vooluveekogud, mis ulatuvad väikestest jõgedest, mis on märjal aastaajal vaid aeg-ajalt üleujutatud, kuni suurte wadideni, mis on üleujutatud suurema osa vihmaperioodist ja voolavad Lääne-Darfurist sadu miili lääne poole Tšaadi järve. Paljudes wadides on rikkaliku pinnasega alluviumikihid, mida on samuti raske harida. Darfuri lääneosas domineerib kolmas tunnus, aluspõhjakivi, mis on mõnikord kaetud õhukese liivase pinnasekihiga. Aluspõhjakivim on põlluharimiseks liiga viljatu, kuid pakub üksikuid metsakooslusi, mida loomad saavad karjatada. Neljandaks ja viimaseks tunnuseks on Marrahi mäed, mis ulatuvad Deriba kraatri tippu, kus on väike piirkond, kus valitseb parasvöötme kliima, suured sademed ja püsivad veeallikad.

Vihmahooaeg kestab juunist septembrini, muutes suure osa piirkonnast tolmust pruunist roheliseks. Kuna suur osa Darfuri elanikkonnast tegeleb põllumajandusega, on vihmad elutähtsad. Normaalsetel aastatel on saak koristusvalmis novembriks. Pärast saagikoristust võib kuivad varred sööta kodukarjale. Kaugel põhjas asuvas kõrbes võib vihmahoogude vahele jääda aastaid. Kaugemal lõunas on keskmine aastane sademete hulk 700 mm ja paljud puud püsivad rohelised aastaringselt.

Sudaani riik

Majandus ja demograafia

Darfuris elab hinnanguliselt 7,4 miljonit inimest. Darfuri majandus põhineb peamiselt elatuspõllumajandusele, kus toodetakse teravilja, puuvilju ja tubakat ning kuivemas põhjas ka kariloomi. Lisaks sellele kannatab Darfur suvel sagedaste põudade ja talvel tugevate vihmahoogude all. See on põhjustanud paljude põllumajandustootjate ebapiisava saagi, mis on põhjustanud tuhandete inimeste surma.

Karusnaha rahva asukoht Darfuris

Darfuri konflikt

Darfuri konflikt on jätkuv relvastatud konflikt Janjaweedi relvastatud rühmituse ja piirkonna hõimude vahel. ÜRO hinnangul on selle konflikti algusest saadik kaotanud oma elu üle 400 000 inimese.

Seotud leheküljed

• Darfuri konflikt