Tšaad (prantsuse keeles Tchad; araabia keeles تشاد, ametlik nimi Tšaadi Vabariik) on sisemaariik Kesk-Aafrikas. Pealinn on N'Djamena.

See oli Prantsuse koloonia kuni 1960. aastani. See kannatab vaesuse, haiguste, põua ja relvastatud konfliktide all. 2011. aastal oli Tšaadi rahvaarv 11 525 000.

Ametlikud keeled on araabia ja prantsuse keel. Islam ja kristlus on kõige enam levinud religioonid.

Geograafia

Tšaad on suur, siseriiklik riik, mis asub Sahara lõuna- ja Saheli tsoonide piiril. Riik piirneb põhjas Libyaga, idas Sudaniga, kagus Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kameruniga ning edelas Nigeeria, Nigeri ja Nigeeriaga (piirid lääne ja edela suunas). Maastik on mitmekesine: põhjas domineerib kõrbeala, keskel laiub poolkuiv Sahel ja lõunas on niiskemad savannid ja metsakuivendused.

Erilist tähtsust omab Tsahadi järv (Lake Chad) riigi lääneosas, mis on olnud regioonile eluks hädavajalik vee- ja kalavarude allikas. Viimastel aastakümnetel on järv oluliselt vähenenud, mis mõjutab kohalikke põllumehi ja karjakasvatajaid ning suurendab ressursikonflikte.

Rahvastik ja keeled

Tšaadi rahvastik on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine. Peamised rahvusrühmad on muu hulgas Sara (eelkõige lõunaosas), araabia päritolu kogukonnad, Kanembu, Toubou, Fulani (Peul) ja paljud teised väiksemad rühmad. Linnastumine on kasvav, kuid enamik inimesi elab veel maapiirkondades ning tegeleb põllumajanduse ja karjakasvatusega.

Keeled: ametlikud keeled on juba mainitud araabia ja prantsuse keel, kuid igapäevaselt kasutatakse paljusid kohalikke keeli ja murdeid. Religioosselt on kõige levinum Islam, eriti põhja- ja keskpiirkondades, ning kristlus ja traditsioonilised uskumused lõunas.

Ajalugu lühidalt

  • Enne koloniaalajast kuulusid Tšaadi alad erinevatesse kohalike hõimude ja riikide mõjusfääri.
  • 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses läks ala Prantsuse kontrolli alla; Tšaad sai osa Prantsuse Ühendusest.
  • Riik kuulutas end iseseisvaks 1960. aastal. Iseseisvuse järgselt on Tšaad kogenud pikki perioode poliitilist ebastabiilsust, riigipöördeid ja kodusõdasid, mis on sageli seotud etniliste, regionaalsete ja usuliste pingetega.
  • 2000. ja 2010. aastatel on riigis toimunud korraga nii sisemisi relvarahutusi kui ka konfliktide laienemist piirialadel, mis on mõjutanud tsiviilelanikkonda ja sundrände.

Majandus

Tšaadi majandus põhineb põllumajandusel, karjakasvatusel ja alaealistel naftaressurssidel. Alates 2000. aastate algusest on naftarajatised andnud riigile täiendavaid tulusid, kuid tulu jaotumine on olnud ebaühtlane ning ulatuslik vaesus on püsiv.

Peamised majandusraskused:

  • madal infrastruktuuri tase (teed, elektri- ja veevõrk),
  • õhuke tööstusbaas ja piiratud tööturuvõimalused,
  • põllumajanduse tundlikkus kuiva- ja põuaperioodide suhtes.

Sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid

  • Poverty ja tervishoid: laialdane vaesus, piiratud juurdepääs puhast veele ja tervishoiuteenustele ning kõrge suremus laste ja emade seas.
  • Haridus: koolihariduse kättesaadavus on piiratud, eriti maapiirkondades ja tüdrukute seas on kooliskäimine sageli madalam.
  • Kliimamuutused ja keskkond: desertifikatsioon, kuivad aastad ja Tsahadi järve kahanemine mõjutavad toiduohutust ning põhjustavad rände- ja ressursikonflikte.
  • Pagulased ja sisepõgenikud: Tšaad on nii kodumaal enda kodanikest sisepõgenikke kui ka naaberriikidest saabuvate pagulaste vastuvõtja (näiteks Sudanist ja Kesk-Aafrika Vabariigist pärit inimesed), mis koormab juba piiratud ressursse.

Poliitika ja julgeolek

Tšaadi poliitiline olukord on olnud ebastabiilne: riigis on olnud mitu riigipööret ja relvastatud rühmade tegevus on püsiv julgeolekuprobleem. Samuti on Tšaad olnud regionaalse julgeoleku tegija, osaledes võitluses terrorismi ja relvarühmade vastu sahelialases regioonis.

Seadusandlik ja poliitiline süsteem on olnud tugevasti militariseeritud ning inimõiguste ja pressivabaduse olukord on rahvusvaheliselt kritiseeritud. Pikaajaline poliitiline ebastabiilsus ja korruptsioon takistavad arengut ja usaldust avaliku sektori vastu.

Väljakutsed ja perspektiivid

Põhilised väljakutsed on vaesuse vähendamine, hea valitsemise tugevdamine, julgeoleku taastamine, infrastruktuuri arendamine ning keskkonnakriiside leevendamine. Edu saavutamiseks on vajalikud nii sisemised reformid kui ka rahvusvaheline koostöö humanitaar- ja arenguprogrammide kaudu.

Samal ajal pakub Tšaadi mitmekesine kultuur, strateegiline asukoht ja loodusvarad võimalusi pikaajaliseks arenguks, kui poliitiline stabiilsus ja sotsiaalne kaasatus suurenevad.