Tšaad — Kesk-Aafrika riik: geograafia, rahvastik, ajalugu ja probleemid
Tšaad — Kesk-Aafrika riigi ülevaade: Tšaadi Vabariik, geograafia, rahvastik, ajalugu, kultuur ja konfliktid; faktirohke analüüs riigi probleemidest ja arenguvõimalustest.
Tšaad (prantsuse keeles Tchad; araabia keeles تشاد, ametlik nimi Tšaadi Vabariik) on sisemaariik Kesk-Aafrikas. Pealinn on N'Djamena.
See oli Prantsuse koloonia kuni 1960. aastani. See kannatab vaesuse, haiguste, põua ja relvastatud konfliktide all. 2011. aastal oli Tšaadi rahvaarv 11 525 000.
Ametlikud keeled on araabia ja prantsuse keel. Islam ja kristlus on kõige enam levinud religioonid.
Geograafia
Tšaad on suur, siseriiklik riik, mis asub Sahara lõuna- ja Saheli tsoonide piiril. Riik piirneb põhjas Libyaga, idas Sudaniga, kagus Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kameruniga ning edelas Nigeeria, Nigeri ja Nigeeriaga (piirid lääne ja edela suunas). Maastik on mitmekesine: põhjas domineerib kõrbeala, keskel laiub poolkuiv Sahel ja lõunas on niiskemad savannid ja metsakuivendused.
Erilist tähtsust omab Tsahadi järv (Lake Chad) riigi lääneosas, mis on olnud regioonile eluks hädavajalik vee- ja kalavarude allikas. Viimastel aastakümnetel on järv oluliselt vähenenud, mis mõjutab kohalikke põllumehi ja karjakasvatajaid ning suurendab ressursikonflikte.
Rahvastik ja keeled
Tšaadi rahvastik on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine. Peamised rahvusrühmad on muu hulgas Sara (eelkõige lõunaosas), araabia päritolu kogukonnad, Kanembu, Toubou, Fulani (Peul) ja paljud teised väiksemad rühmad. Linnastumine on kasvav, kuid enamik inimesi elab veel maapiirkondades ning tegeleb põllumajanduse ja karjakasvatusega.
Keeled: ametlikud keeled on juba mainitud araabia ja prantsuse keel, kuid igapäevaselt kasutatakse paljusid kohalikke keeli ja murdeid. Religioosselt on kõige levinum Islam, eriti põhja- ja keskpiirkondades, ning kristlus ja traditsioonilised uskumused lõunas.
Ajalugu lühidalt
- Enne koloniaalajast kuulusid Tšaadi alad erinevatesse kohalike hõimude ja riikide mõjusfääri.
- 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses läks ala Prantsuse kontrolli alla; Tšaad sai osa Prantsuse Ühendusest.
- Riik kuulutas end iseseisvaks 1960. aastal. Iseseisvuse järgselt on Tšaad kogenud pikki perioode poliitilist ebastabiilsust, riigipöördeid ja kodusõdasid, mis on sageli seotud etniliste, regionaalsete ja usuliste pingetega.
- 2000. ja 2010. aastatel on riigis toimunud korraga nii sisemisi relvarahutusi kui ka konfliktide laienemist piirialadel, mis on mõjutanud tsiviilelanikkonda ja sundrände.
Majandus
Tšaadi majandus põhineb põllumajandusel, karjakasvatusel ja alaealistel naftaressurssidel. Alates 2000. aastate algusest on naftarajatised andnud riigile täiendavaid tulusid, kuid tulu jaotumine on olnud ebaühtlane ning ulatuslik vaesus on püsiv.
Peamised majandusraskused:
- madal infrastruktuuri tase (teed, elektri- ja veevõrk),
- õhuke tööstusbaas ja piiratud tööturuvõimalused,
- põllumajanduse tundlikkus kuiva- ja põuaperioodide suhtes.
Sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid
- Poverty ja tervishoid: laialdane vaesus, piiratud juurdepääs puhast veele ja tervishoiuteenustele ning kõrge suremus laste ja emade seas.
- Haridus: koolihariduse kättesaadavus on piiratud, eriti maapiirkondades ja tüdrukute seas on kooliskäimine sageli madalam.
- Kliimamuutused ja keskkond: desertifikatsioon, kuivad aastad ja Tsahadi järve kahanemine mõjutavad toiduohutust ning põhjustavad rände- ja ressursikonflikte.
- Pagulased ja sisepõgenikud: Tšaad on nii kodumaal enda kodanikest sisepõgenikke kui ka naaberriikidest saabuvate pagulaste vastuvõtja (näiteks Sudanist ja Kesk-Aafrika Vabariigist pärit inimesed), mis koormab juba piiratud ressursse.
Poliitika ja julgeolek
Tšaadi poliitiline olukord on olnud ebastabiilne: riigis on olnud mitu riigipööret ja relvastatud rühmade tegevus on püsiv julgeolekuprobleem. Samuti on Tšaad olnud regionaalse julgeoleku tegija, osaledes võitluses terrorismi ja relvarühmade vastu sahelialases regioonis.
Seadusandlik ja poliitiline süsteem on olnud tugevasti militariseeritud ning inimõiguste ja pressivabaduse olukord on rahvusvaheliselt kritiseeritud. Pikaajaline poliitiline ebastabiilsus ja korruptsioon takistavad arengut ja usaldust avaliku sektori vastu.
Väljakutsed ja perspektiivid
Põhilised väljakutsed on vaesuse vähendamine, hea valitsemise tugevdamine, julgeoleku taastamine, infrastruktuuri arendamine ning keskkonnakriiside leevendamine. Edu saavutamiseks on vajalikud nii sisemised reformid kui ka rahvusvaheline koostöö humanitaar- ja arenguprogrammide kaudu.
Samal ajal pakub Tšaadi mitmekesine kultuur, strateegiline asukoht ja loodusvarad võimalusi pikaajaliseks arenguks, kui poliitiline stabiilsus ja sotsiaalne kaasatus suurenevad.
Geograafia
Tšaad on maailma 21. suurim riik. See on veidi väiksem kui Peruu ja veidi suurem kui Lõuna-Aafrika Vabariik. Põhja pool asub Liibüa, lõunas Kesk-Aafrika Vabariik, idas Sudaan ning läänes Kamerun, Nigeeria ja Niger.
Riigi pealinn asub 1060 kilomeetri kaugusel lähimast meresadamast Doualast (Kamerun). Selle kauguse tõttu merest ja riigi suures osas kõrbekliima tõttu nimetatakse Tšaadi mõnikord "Aafrika surnud südameks".
Tšaadi järv on Tšaadi suurim märgala ja suuruselt teine Aafrikas. Tšaadi järv oli 7000 aastat tagasi 330 000 ruutkilomeetrit suur. Nüüd on see 17 806 ruutkilomeetrit (6875 ruutmi). Tšaadi kõrgeim tipp on Emi Koussi Saharas.
Piirkonna kõrged rohttaimed ja suur hulk soid muudavad selle heaks elupaigaks lindudele, roomajatele ja suurtele imetajatele. Tšaadi peamised jõed on Tšari ja Logone.
Vaade Chari jõele
Piirkonnad
Alates 2002. aastast on Tšaadi Vabariik jagatud piirkondadeks. Varem oli see jagatud prefektuurideks ja seejärel departemangudeks.
Allpool on esitatud 23 piirkonna loetelu 2012. aasta seisuga.
|
reklaam alates 2012. aastast]]
Tšaadi halduspiirkonnad alates 2012. aastast
Linnad
Suurimad linnad Tšaadis on:
- N'Djamena - 704,200
- Moundou - 136,900
- Sarh - 100,100
- Abéché - 72,500
- Kélo - 41,500
- Koumra - 35,400
- Pala - 34,600
- Am Timan - 28,200
- Bongor - 27,100
- Mongo - 27,100
Keeled
Tšaadi ametlikud keeled on araabia ja prantsuse keel, kuid seal räägitakse üle 100 keele ja murde. Araabia kaupmeeste ja kaupmeeste tähtsa rolli tõttu on Tšaadi araabia keel muutunud lingua franca'ks, keeleks, mida kõik kasutavad.
Haridus
Tšaadis on algkoolis käimine kohustuslik, kuigi ainult umbes 50% lastest käib koolis. Täiskasvanute kirjaoskuse tase on vaid 35%.
N'Djamena ülikool pakub kõrgharidust.
Küsimused ja vastused
K: Milline on Tšaadi pealinn?
V: Tšaadi pealinn on N'Djamena.
K: Millal Tšaad sai Prantsusmaast iseseisvaks?
V: Tšaad iseseisvus Prantsusmaast 1960. aastal.
K: Millised on Tšaadi ametlikud keeled?
V: Tšaadi ametlikud keeled on araabia ja prantsuse keel.
K: Millised on Tšaadis kõige enam levinud religioonid?
V: Tšaadi kõige levinumad religioonid on islam ja kristlus.
K: Kui palju inimesi elab Tšaadis vaesuses vähem kui ühe dollariga päevas?
V: 80% Tšaadis elavatest inimestest elab täielikus vaesuses vähem kui ühe dollariga päevas.
K: Kui suur on Tšaadis elavate inimeste oodatav eluiga?
V: Tšaadis elavate inimeste oodatav eluiga on 54 aastat.
K: Mitu loomaliiki leidub Tšaadis?
V: Tšaadis elab 134 liiki imetajat, 141 linnuliiki, 52 liiki roomajat, 30 liiki kahepaikseid ja 130 liiki kalu.
Otsige