Dekkani kiltmaa
Dekkani platoo on suur platoo, mis katab suurema osa Lõuna-Indiast. See on kolmnurkne, ümbritsetud kolme mäeahelikuga. See ulatub üle kaheksa India osariigi (peamiselt Telangana, Maharashtra, Andhra Pradesh, Karnataka, Kerala ja Tamil Nadu).
Tasandik hõlmab 422 000 ruutkilomeetrit, mis moodustab 43 protsenti India pindalast.
Kõrgustikud, kõrgema pinnamassiga alad, moodustavad kolmnurga, mis asub India subkontinendi ranniku tuttavas allapoole suunatud kolmnurgas. India lõunaosas on kõrgustik suures osas üle 1000 meetri kõrgusel merepinnast. Põhjaosas on see enamasti umbes 500 meetri kõrgusel merepinnast. Tasandik on äärmiselt suur ja seal on palju elupaiku: erinevad ökosüsteemid, millel on erinev taimestik, kliima, geoloogia ja loomad. Platoo metsad on vanemad kui Himaalaja mäed.
Platoo lääneosas asuvad Lääne-Ghatid ja idas Ida-Ghatid. Need mäeahelikud kerkivad oma lähedal asuvatelt rannikutasandikelt ja kohtuvad peaaegu India lõunatippu. Need mäed moodustavad lõunasse suunatud kolmnurga tipu. Kolmnurga põhjapiiri moodustavad Satpura mäeahelik ja Vindhya mäeahelik. Need põhjapoolsed mäeahelikud eraldavad platoo Põhja-India tihedalt asustatud jõeäärsetest tasandikest.
Dekkani platoo
Graniitlohkjadest koosnevad mäed on Deccani platoo maastiku tavaline tunnusjoon. See on Hyderabadi lähedal Telangana osariigis.
Nime päritolu
Nimi on angliseeritud prakriti sõnast dakkhin, mis tuleneb sanskriti sõnast dakṣiṇa- (sanskriti: दक्षिण), mis tähendab "lõuna" või "lõuna".
Dekkani lõksud
Dekkani lõhe on Lõuna-India erilise geograafia ja geoloogia peamine põhjus. Need on suur vulkaaniline provints Lääne-Kesk-Indias (vahemikus 17-24N, 73-74E) asuval Dekkani platool ja üks suurimaid vulkaanilisi nähtusi planeedil. Need koosnevad mitmetest tahkunud üleujutusbasaltide kihtidest, mille paksus on üle 2000 m ja pindala 500 000 ruutkilomeetrit. Termin "trap", mida kasutatakse geoloogias selliste kivimvormide kohta, tuleneb hollandi keele sõnast "trepp", mis viitab piirkonna maastikku moodustavatele astmelistele küngastele.
Ajalugu
Dekkani lõksud moodustusid 60-68 miljonit aastat tagasi, kriidiaja lõpus. Suurem osa vulkaanipursetest toimus Lääne-Ghatsil (praeguse Mumbai lähedal) umbes 66 miljonit aastat tagasi. See pursete seeria võis kokku kesta vähem kui 30 000 aastat. Selle käigus vabanenud gaasid võisid mängida rolli kriidiajastu-tertiaastu väljasuremisüritusel, mille käigus surid välja ka mitte-aavilised dinosaurused. Teadlaste seas valitseb üksmeel, et väljasuremise põhjustas Chicxulubi kokkupõrge Kesk-Ameerikas, kuid ka Dekkani pursked häirisid planeedi kliimat.
Enne kui Dekkani lõhede piirkond vähenes erosiooni ja tektooniliste plaatide tõttu praegusesse suurusesse, oli laavavoogude algne pindala hinnanguliselt 1,5 miljonit km², mis on umbes pool tänapäeva India pindalast. Praegune otseselt jälgitavate laavavoogude pindala on hinnanguliselt umbes 512 000 ruutkilomeetrit.
Vulkaaniliste gaaside, eriti vääveldioksiidi eraldumine lõksude tekkimise ajal aitas kaasa tänapäeva kliimamuutustele. Andmed näitavad, et temperatuur langes sel perioodil keskmiselt 2 °C (3,6 °F).
Deccan Traps Matherani lähedal, Mumbaisse ida pool
Dekkani lõksud Pune'i lähedal
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dekkani platoo?
V: Dekkani platoo on suur platoo, mis katab suurema osa Lõuna-Indiast. See ulatub üle kaheksa India osariigi ja hõlmab 422 000 ruutkilomeetrit.
K: Millised kolm mäeahelikku ümbritsevad Dekkani platood?
V: Dekkani platood ümbritsevad kolm mäeahelikku: Lääne-Ghatid läänes, Ida-Ghatid idas ning Satpura mäeahelik ja Vindhya mäeahelik selle põhjaosas.
K: Kui suure osa India maismaamassist see hõlmab?
V: Dekkani platoo katab 27,7 protsenti India maismaamassist.
K: Kui kõrge on see merepinnast?
V: India lõunaosas on see enamasti üle 1000 meetri kõrgusel merepinnast, samas kui põhjaosas on see enamasti umbes 500 meetri kõrgusel merepinnast.
K: Milliseid elupaigatüüpe võib sellel platool leida?
V: Sellel platool on palju erinevaid elupaiku, kus on erinevad ökosüsteemid, mis sisaldavad erinevat taimestikku, kliimat, geoloogiat ja loomi.
K: Kui vanad on need metsad võrreldes teiste India mägedega?
V: Need metsad sellel platool on vanemad kui Himaalaja mägedes leiduvad metsad.
K: Millise kuju moodustab see kolmnurk, kui vaadata kaarti?
V: Kui vaadata kaarti õhust või satelliidipildilt, moodustavad kõrgustikud India rannikuvööndis allapoole suunatud kolmnurga.
