Dekkani platoo — Lõuna-India suur platoo: geoloogia, kliima ja elustik
Dekkani platoo on suur platoo, mis katab suurema osa Lõuna-Indiast. See on kolmnurkne ala, mida ümbritsevad mitmed mäeahelikud ja mis hõlmab mitut India osariiki, peamiselt Telangana, Maharashtra, Andhra Pradesh, Karnataka, Kerala ja Tamil Nadu. Platoo on geograafiliselt selgelt eristatav kõrgema pinnamassi ja ümberkaudsete mäeahelike tõttu.
Platoo pindala ja piiritlused sõltuvad kasutatavast defineerimisest; erinevates allikates esinevad üsna erinevad hinnangud. Mõned mõõtmised märgivad kitsama väljasuurusena ligi 422 000 ruutkilomeetrit, samas kui laiemate piirangute puhul võidakse mainida suuremaid pindalasid. Oluline on meeles pidada, et täpne protsent India pindalast sõltub sellest, milliseid alasid platoosse arvestatakse.
Geoloogia ja tekkimine
Dekkani platoo koosneb peamiselt vanadest kristallilistest kivimitest (Peninsular India aluspõhi) ja neid katvast ulatuslikust basaltvoogude vahetusest, mida tuntakse Deccan Traps´ina. Suured vulkaanilised väljaheited, mis tekkisid umbes 65–66 miljonit aastat tagasi (Kreeta–Tertiaari piir), olid seotud Réunion’i kuumallika (hotspot) tegevusega. Need paksud laavakihid on jätnud platoole laialdased lehtlasuvad basaltpinnad, millest paljudel aladel on tekkinud viljakad mustad mullad (regur või „black cotton soil”).
Topograafiliselt moodustavad kõrgemad osad kolmnurga, mis ulatub India lõunaosas allapoole suunduva tipuga. Lõunaosas on kõrgustik sageli üle 1000 meetri merepinnast, põhjaosas on keskmine kõrgus enamasti ~500 meetrit. Platoo servad on järsud ja neid lõikavad sügavad orud ning jõgede orgud.
Mäeahelikud ja hüdroloogia
Platoo lääneosas moodustavad serva Lääne-Ghatid (Lääne-Ghatid) ja idas Ida-Ghatid (Ida-Ghatid), mis tõusevad järsult ümbritsevatelt rannikualadelt ning lähenevad üksteisele India lõunatipu lähistel. Need mäeahelikud ja platoo põhjapiiri moodustavad Satpura mäeahelik ning Vindhya mäeahelik, mis eraldavad platood Põhja-India madalamatest jõeäärsetest tasandikest.
Paljud Lõuna-India tähtsad jõed saavad oma alguse platoo servadelt või selle lähedalt: suured idavoolujooned nagu Godavari, Krishna ja Kaveri voolavad valdavalt idasuunas ja tühjenevad Bengaalilahte. Teised joad ja setted on kujundanud platoo pinnavorme, moodustades juga- ja kanjonilaadseid lõike. Narmada ja Tapti jooksevad pigem platoo põhja- või lääneservadel ning liiguvad lääne suunas Araabia merre.
Kliima
Dekkani platoo kliima on valdavalt troopiline monsoonkliima, kuid väga mitmekesine sõltuvalt kõrgusest ja kaugusest ookeanist. Lääne-Ghati paljudest osadest langeb suur hulk vihma tänu orograafilisele tõusule, mistõttu neil aladel on tihedad vihmametsad. Seevastu platoo idaosa paljud kohad asuvad Lääne-Ghatide vihmasabast väljaspool ja on seetõttu kuivemad — tekib nn vihmasadu varju efekt, mis soodustab kuivemaid savann- ja põõsastika tüüpi ökosüsteeme. Kõrgemates piirkondades on ööpäevased ja aastased temperatuuride erinevused mõõdukamad kui madalamal tasandikul.
Elustik ja ökosüsteemid
Platoo on ökoloogiliselt mitmekesine ja sisaldab väga erinevaid elupaiku: vihmametsi Lääne-Ghatidel, niiskeid alatirohelisi metsasid kõrgematel lääne- ja lõunaosadel, kuivi lehtmetsi ja savannilaadseid alasid sisemuses ning soiseid ja rannikualasid platoo välispiirkondades. Paljud Lääne-Ghatide piirkonnad on rahvusvaheliselt tunnustatud biodiversity hotspot´ena — seal leidub palju endeemilisi taimi ja loomi, näiteks nilgiri kapp-kits (Nilgiri tahr), lion-tailed macaque ja arvukad ühepaiksed kahepaiksed liigid.
Platoo pinnases on laialdaselt levinud viljakad mustad majanduslikult tähtsad mullad, mis sobivad eriti hästi puuvillakasvule ning mitmele teraviljale ja kultuurtaimele. Samas on paljud madalama sajuhulgaga alad tundlikud kuivusele ja erosioonile.
Inimtegevus ja majandus
Dekkani platoo toetab tihedalt asustatud linnu ja maapiirkondi: siin asuvad mitmed suured linnad ning intensiivne põllumajandus, aiandus, metsandus ja kaevandustegevus. Kuni sadu aastaid kestnud inimtegevus on muutnud suuri metsaalasid põllumaadeks või mõisa- ja teeistandusteks. Suuremate jõgede ületamisel on ehitatud palju tammide ja veehoidlate süsteeme, mis toidavad veega põllumajandust ja linnu.
Kaitse ja probleemid
Kuigi Lääne-Ghatid sisaldavad mitmeid kaitsealasid ja UNESCO rahvusvahelisi kaitsepiirkondi (nt Nilgiri biosfäärivöönd), on piirkondlikud looduskeskkonnad ohustatud metsade raadamise, linnastumise, põllumajanduse intensiivistamise, invasiivtaimede ja kaevandamise tõttu. Oluliseks väljakutseks on säästva maa- ja veemajanduse ning looduskaitse tasakaalustamine, et säilitada endeemset elustikku ja tagada kohalike kogukondade heaolu.
Kokkuvõtlikult on Dekkani platoo geoloogiline, ökoloogiline ja kultuuriline võtmeala Lõuna-Indias: vana kivimkoore ja nooremate vulkaaniliste ladestuste kombinatsioon, mitmekesine kliima ja rohke elurikkus teevad sellest nii looduse kui ka inimtegevuse mõttes olulise maastiku.
Dekkani platoo
Graniitlohkjadest koosnevad mäed on Deccani platoo maastiku tavaline tunnusjoon. See on Hyderabadi lähedal Telangana osariigis.
Nime päritolu
Nimi on angliseeritud prakriti sõnast dakkhin, mis tuleneb sanskriti sõnast dakṣiṇa- (sanskriti: दक्षिण), mis tähendab "lõuna" või "lõuna".
Dekkani lõksud
Dekkani lõhe on Lõuna-India erilise geograafia ja geoloogia peamine põhjus. Need on suur vulkaaniline provints Lääne-Kesk-Indias (vahemikus 17-24N, 73-74E) asuval Dekkani platool ja üks suurimaid vulkaanilisi nähtusi planeedil. Need koosnevad mitmetest tahkunud üleujutusbasaltide kihtidest, mille paksus on üle 2000 m ja pindala 500 000 ruutkilomeetrit. Termin "trap", mida kasutatakse geoloogias selliste kivimvormide kohta, tuleneb hollandi keele sõnast "trepp", mis viitab piirkonna maastikku moodustavatele astmelistele küngastele.
Ajalugu
Dekkani lõksud moodustusid 60-68 miljonit aastat tagasi, kriidiaja lõpus. Suurem osa vulkaanipursetest toimus Lääne-Ghatsil (praeguse Mumbai lähedal) umbes 66 miljonit aastat tagasi. See pursete seeria võis kokku kesta vähem kui 30 000 aastat. Selle käigus vabanenud gaasid võisid mängida rolli kriidiajastu-tertiaastu väljasuremisüritusel, mille käigus surid välja ka mitte-aavilised dinosaurused. Teadlaste seas valitseb üksmeel, et väljasuremise põhjustas Chicxulubi kokkupõrge Kesk-Ameerikas, kuid ka Dekkani pursked häirisid planeedi kliimat.
Enne kui Dekkani lõhede piirkond vähenes erosiooni ja tektooniliste plaatide tõttu praegusesse suurusesse, oli laavavoogude algne pindala hinnanguliselt 1,5 miljonit km², mis on umbes pool tänapäeva India pindalast. Praegune otseselt jälgitavate laavavoogude pindala on hinnanguliselt umbes 512 000 ruutkilomeetrit.
Vulkaaniliste gaaside, eriti vääveldioksiidi eraldumine lõksude tekkimise ajal aitas kaasa tänapäeva kliimamuutustele. Andmed näitavad, et temperatuur langes sel perioodil keskmiselt 2 °C (3,6 °F).
Deccan Traps Matherani lähedal, Mumbaisse ida pool
Dekkani lõksud Pune'i lähedal
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dekkani platoo?
V: Dekkani platoo on suur platoo, mis katab suurema osa Lõuna-Indiast. See ulatub üle kaheksa India osariigi ja hõlmab 422 000 ruutkilomeetrit.
K: Millised kolm mäeahelikku ümbritsevad Dekkani platood?
V: Dekkani platood ümbritsevad kolm mäeahelikku: Lääne-Ghatid läänes, Ida-Ghatid idas ning Satpura mäeahelik ja Vindhya mäeahelik selle põhjaosas.
K: Kui suure osa India maismaamassist see hõlmab?
V: Dekkani platoo katab 27,7 protsenti India maismaamassist.
K: Kui kõrge on see merepinnast?
V: India lõunaosas on see enamasti üle 1000 meetri kõrgusel merepinnast, samas kui põhjaosas on see enamasti umbes 500 meetri kõrgusel merepinnast.
K: Milliseid elupaigatüüpe võib sellel platool leida?
V: Sellel platool on palju erinevaid elupaiku, kus on erinevad ökosüsteemid, mis sisaldavad erinevat taimestikku, kliimat, geoloogiat ja loomi.
K: Kui vanad on need metsad võrreldes teiste India mägedega?
V: Need metsad sellel platool on vanemad kui Himaalaja mägedes leiduvad metsad.
K: Millise kuju moodustab see kolmnurk, kui vaadata kaarti?
V: Kui vaadata kaarti õhust või satelliidipildilt, moodustavad kõrgustikud India rannikuvööndis allapoole suunatud kolmnurga.
