Dekkani platoo on suur platoo, mis katab suurema osa Lõuna-Indiast. See on kolmnurkne ala, mida ümbritsevad mitmed mäeahelikud ja mis hõlmab mitut India osariiki, peamiselt Telangana, Maharashtra, Andhra Pradesh, Karnataka, Kerala ja Tamil Nadu. Platoo on geograafiliselt selgelt eristatav kõrgema pinnamassi ja ümberkaudsete mäeahelike tõttu.
Platoo pindala ja piiritlused sõltuvad kasutatavast defineerimisest; erinevates allikates esinevad üsna erinevad hinnangud. Mõned mõõtmised märgivad kitsama väljasuurusena ligi 422 000 ruutkilomeetrit, samas kui laiemate piirangute puhul võidakse mainida suuremaid pindalasid. Oluline on meeles pidada, et täpne protsent India pindalast sõltub sellest, milliseid alasid platoosse arvestatakse.
Geoloogia ja tekkimine
Dekkani platoo koosneb peamiselt vanadest kristallilistest kivimitest (Peninsular India aluspõhi) ja neid katvast ulatuslikust basaltvoogude vahetusest, mida tuntakse Deccan Traps´ina. Suured vulkaanilised väljaheited, mis tekkisid umbes 65–66 miljonit aastat tagasi (Kreeta–Tertiaari piir), olid seotud Réunion’i kuumallika (hotspot) tegevusega. Need paksud laavakihid on jätnud platoole laialdased lehtlasuvad basaltpinnad, millest paljudel aladel on tekkinud viljakad mustad mullad (regur või „black cotton soil”).
Topograafiliselt moodustavad kõrgemad osad kolmnurga, mis ulatub India lõunaosas allapoole suunduva tipuga. Lõunaosas on kõrgustik sageli üle 1000 meetri merepinnast, põhjaosas on keskmine kõrgus enamasti ~500 meetrit. Platoo servad on järsud ja neid lõikavad sügavad orud ning jõgede orgud.
Mäeahelikud ja hüdroloogia
Platoo lääneosas moodustavad serva Lääne-Ghatid (Lääne-Ghatid) ja idas Ida-Ghatid (Ida-Ghatid), mis tõusevad järsult ümbritsevatelt rannikualadelt ning lähenevad üksteisele India lõunatipu lähistel. Need mäeahelikud ja platoo põhjapiiri moodustavad Satpura mäeahelik ning Vindhya mäeahelik, mis eraldavad platood Põhja-India madalamatest jõeäärsetest tasandikest.
Paljud Lõuna-India tähtsad jõed saavad oma alguse platoo servadelt või selle lähedalt: suured idavoolujooned nagu Godavari, Krishna ja Kaveri voolavad valdavalt idasuunas ja tühjenevad Bengaalilahte. Teised joad ja setted on kujundanud platoo pinnavorme, moodustades juga- ja kanjonilaadseid lõike. Narmada ja Tapti jooksevad pigem platoo põhja- või lääneservadel ning liiguvad lääne suunas Araabia merre.
Kliima
Dekkani platoo kliima on valdavalt troopiline monsoonkliima, kuid väga mitmekesine sõltuvalt kõrgusest ja kaugusest ookeanist. Lääne-Ghati paljudest osadest langeb suur hulk vihma tänu orograafilisele tõusule, mistõttu neil aladel on tihedad vihmametsad. Seevastu platoo idaosa paljud kohad asuvad Lääne-Ghatide vihmasabast väljaspool ja on seetõttu kuivemad — tekib nn vihmasadu varju efekt, mis soodustab kuivemaid savann- ja põõsastika tüüpi ökosüsteeme. Kõrgemates piirkondades on ööpäevased ja aastased temperatuuride erinevused mõõdukamad kui madalamal tasandikul.
Elustik ja ökosüsteemid
Platoo on ökoloogiliselt mitmekesine ja sisaldab väga erinevaid elupaiku: vihmametsi Lääne-Ghatidel, niiskeid alatirohelisi metsasid kõrgematel lääne- ja lõunaosadel, kuivi lehtmetsi ja savannilaadseid alasid sisemuses ning soiseid ja rannikualasid platoo välispiirkondades. Paljud Lääne-Ghatide piirkonnad on rahvusvaheliselt tunnustatud biodiversity hotspot´ena — seal leidub palju endeemilisi taimi ja loomi, näiteks nilgiri kapp-kits (Nilgiri tahr), lion-tailed macaque ja arvukad ühepaiksed kahepaiksed liigid.
Platoo pinnases on laialdaselt levinud viljakad mustad majanduslikult tähtsad mullad, mis sobivad eriti hästi puuvillakasvule ning mitmele teraviljale ja kultuurtaimele. Samas on paljud madalama sajuhulgaga alad tundlikud kuivusele ja erosioonile.
Inimtegevus ja majandus
Dekkani platoo toetab tihedalt asustatud linnu ja maapiirkondi: siin asuvad mitmed suured linnad ning intensiivne põllumajandus, aiandus, metsandus ja kaevandustegevus. Kuni sadu aastaid kestnud inimtegevus on muutnud suuri metsaalasid põllumaadeks või mõisa- ja teeistandusteks. Suuremate jõgede ületamisel on ehitatud palju tammide ja veehoidlate süsteeme, mis toidavad veega põllumajandust ja linnu.
Kaitse ja probleemid
Kuigi Lääne-Ghatid sisaldavad mitmeid kaitsealasid ja UNESCO rahvusvahelisi kaitsepiirkondi (nt Nilgiri biosfäärivöönd), on piirkondlikud looduskeskkonnad ohustatud metsade raadamise, linnastumise, põllumajanduse intensiivistamise, invasiivtaimede ja kaevandamise tõttu. Oluliseks väljakutseks on säästva maa- ja veemajanduse ning looduskaitse tasakaalustamine, et säilitada endeemset elustikku ja tagada kohalike kogukondade heaolu.
Kokkuvõtlikult on Dekkani platoo geoloogiline, ökoloogiline ja kultuuriline võtmeala Lõuna-Indias: vana kivimkoore ja nooremate vulkaaniliste ladestuste kombinatsioon, mitmekesine kliima ja rohke elurikkus teevad sellest nii looduse kui ka inimtegevuse mõttes olulise maastiku.
