Chicxulubi kraater on väga suur kraater, mis asub osaliselt Mehhikos Yucatáni poolsaarel ja osaliselt vee all. Paljud teadlased usuvad, et Chicxulubi kraatri tekitas suur meteor või asteroid, mille tagajärjel toimus massiline väljasuremine, sealhulgas paljude dinosauruste hävimine. Kraatri nimi tuleneb lähedalasuva Chicxulubi küla nimest.

Suurus ja avastamine

Chicxulubi kraater on ligikaudu üle 180 km (110 mi) läbimõõduga, mis teeb sellest ühe suurima teadaoleva kokkupõrkekraatri. Kraater ja seda ümbritsev ringikujuline gravitatsioonianomaalia märgati esialgu 1970. aastate lõpus naftaotsingute käigus, kui geofüüsikalised kaardistused näitasid ebatavalist struktuuri.

Kokkupõrke paleovõrdlus, vanus ja tõendid

Kraatri tekitanud boliidi läbimõõduks hinnatakse tavaliselt vähemalt 10 km (6 mi), mõned hinnangud ulatuvad suurema väärtuseni. Kokkupõrke päritolu kinnitavad mitmed geoloogilised tunnused:

  • šokeeritud kvarts ja shatter-kontsentratsioonid
  • tektiidid ja klaaslisandid, mida leiti laialdaselt ringi ümbrusest
  • gravitatsioonianomaalia, mis paljastab kraatri ruumilise struktuuri
  • globaalne iriidiumikiht ja muud massilise kokkupõrke järeltekivad setted Kriidiaja lõpu kihis

Kivimite dateerimine ja isotoopanalüüsid näitavad, et löökstruktuur pärineb kriidiaja lõpust, umbes 66 miljonit aastat tagasi. Seda sündmust seostatakse K–Pg (varem tuntud kui K–T) piiril toimunud massilise väljasuremisega, mis hävitas suure osa Maal tollal eksisteerinud liikidest.

Uurimused ja teaduslik konsensus

1990. aastatel ja 2000. aastate alguses kogunesid mitmed uuringud, mis sidusid Chicxulubi kokkupõrke globaalse väljasuremise sündmusega. 2007. aasta üks uuring esitas hüpoteesi, et boliid võis olla pärit suuremast asteroidikildudest, mis purunes varasemal ajaperioodil ja oli seotud ka 298 Baptistina fragmendiga umbes 160 miljonit aastat tagasi; see hüpotees on aga hiljem osaliselt täpsustatud ja vaidlustatud uute andmetega.

Märtsis 2010 vaatas 41 rahvusvahelist eksperti 33 asutusest pärast kahe kümnendi jooksul kogutud andmete analüüsi paleontoloogia, geokeemia, kliimamodelleerimise, geofüüsika ja sedimentoloogia valdkonnas kättesaadavaid tõendeid üle. Enamik ekspertidest leidis, et Chicxulubi kokkupõrge mängis määravat rolli K–Pg piiril toimunud massilises väljasuremises, sealhulgas dinosauruste põhilises väljasuremises.

Mis juhtus peale kokkupõrget?

Teadlased on kirjeldanud mitmeid lühiajalisi ja pikaajalisi tagajärgi, mida sellise suurusega kokkupõrge põhjustas:

  • kohene plahvatus ja lossipealne kuumutamine, tekitades laialdasi tulekahjusid
  • suured tsunamid ja lokaalsed laastavad lainetused
  • õhku paisatud tolm ja aerosoolid, mis takistasid päikesevalgust, põhjustades globaalse ja pikaajalise jahenemise ("impact winter")
  • keemilised muundumised atmosfääris ja mürkide levik, mis kahjustasid toiduahelaid

Puurimised ja viimased avastused

Hiljutisemad puurimised ja merepõhja-uuringud on võimaldanud rekonstrueerida 66 miljonit aasta tagust sündmust üksikasjalikumalt. Rahvusvahelised puurimisekspeditsioonid on võtnud proove kraatri keskosast ja selle ümbrusest ning leidnud taastoodud näiteid šokeeritud, sulanud ja ümberpaigutatud kivimitest, mis kinnitavad suure kokkupõrke dünaamikat ja kraatri kujunemist. Need uuringud aitavad ka modelleerida sündmuse kliimavahetusi ja mõju globaalsetele ökosüsteemidele.

Chicxulubi kraater on seega üks paremini dokumenteeritud ja uuritud kokkupõrkestruktuure maailmas ning selle uurimine annab olulist teavet Maa ajaloo kriitiliste massiliste sündmuste ja planeedi reaktsioonimehhanismide kohta.