Meteoor
Meteor on see, mida näete, kui kosmosekivi langeb Maale. Seda tuntakse sageli ka langeva tähe või langeva tähe nime all ja see võib olla öises taevas helendav valgus, kuigi enamik neist on nõrgemad. Mõned neist jäävad ellu piisavalt kaua, et maapinnale jõuda. Seda nimetatakse meteoriidiks ja suur meteoriit jätab mõnikord maa sisse augu, mida nimetatakse kraatriks.
Kivi, mis ei ole veel atmosfääri sattunud, nimetatakse "meteoroidiks". Meteoroidid võivad olla erineva suurusega, alates suurtest kivimitükkidest kuni pisikeste tolmuosakesteni, mis hõljuvad kosmoses ja ei ole moodustanud planeete. Kui meteoroidid sisenevad Maa atmosfääri, liiguvad nad tavaliselt kiiremini kui Maa põgenemiskiirus 13 km/sek ehk Mach 40. See paneb nad kuumenema ja tavaliselt purunevad. Kui kuumus paneb nad helendama, nimetatakse neid meteoriteks.
Meteoriidid erinevad komeetidest või asteroididest, kuid mõned, eriti meteoriidihoogudega seotud meteoriidid, on komeetidest väljunud tolmuosakesed.
Meteoriite on mitut liiki, sealhulgas: kivised, süsiniku sisaldusega kondriidid ja rauast-nikkelist meteoriidid. Kivimeteoriidid on saanud oma nime sellepärast, et nad koosnevad suures osas kivitaolisest mineraalsest materjalist. Süsihappelised kondriidid on suure süsinikusisaldusega. Raud-nikkel meteoriidid koosnevad peamiselt rauast ja sageli ka olulisel määral niklist.
Meteoriite oli hilisema raske pommitamise ajal palju. Tänapäeval teevad nad mõnikord inimestele ja varale haiget. Kõige rohkem kahju tekitas 2013. aasta Venemaa meteoriidisündmus. Suured meteoriidilöögid võisid mängida oma osa mitmetes massilistes väljasuremistes ja seega kaudselt ka evolutsiooni kulgemises. (vt K/T väljasuremisjuhtum; väljasuremisjuhtumite loetelu; Chicxulubi kraater)
Maale langevad meteoriidid
Meteoriidi tüübid
Kondriidid
Kondriidid on kivised (mittemetallilised) meteoriidid, mis on sama vanad kui Päikesesüsteem: 4,55 miljardit aastat. Nad sisaldavad mõnikord aminohappeid ja muid orgaanilisi molekule.
Neid ei ole muudetud sulamise või muude häirete tõttu. Nad on tekkinud, kui mitmesugused tolmu- ja väiketerad, mis olid olemas varases päikesesüsteemis, akkretiseerusid ja moodustasid primitiivseid asteroide. Need on kõige levinum meteoriiditüüp, mis langeb Maale: neid on umbes 85 või 86 protsenti kõigist meteoriitidest.
Nende uurimine annab vihjeid Päikesesüsteemi päritolu ja vanuse, orgaaniliste ühendite sünteesi, elu päritolu või vee olemasolu kohta Maal. Kondriite saab eristada rauast meteoriitidest nende madala raua- ja niklisisalduse järgi.
Achondrites
Umbes 8 protsendil meteoriitidest on märgata sulamise ja ümberkristalliseerumise märke. Need näevad pigem välja nagu basalt või graniit.
Raudmeteoriidid
Raudmeteoriidid on meteoriidid, mis on valmistatud raua-nikkelisulamist. Neid on umbes 6 protsenti kõigist meteoriitidest. See pärineb varajaste väikeste protoplaneetide sisemistest tuumadest. Raudmeteoriitides leiduv raud oli üks esimesi kasutatava raua allikaid, enne kui inimesed leiutasid sulatamise. See andis märku rauaajastu algusest. Raudmeteoriite on lihtne leida, sest looduslik raud on haruldane.
Sideroliidid
Sideroliidid on kivirauast meteoriidid, milles on peaaegu võrdselt rauda ja silikaate. Need on üsna haruldased: ainult umbes 1 % kõigist meteoriitidest on sideroliidid.
NWA 869 kondriidi (tüüp L4-6) näidis, millel on näha kondrulesid ja metallihelbeid.
Murnpeowie meteoriit, rauast meteoriit
Esqueli meteoriidi lõik, millel on näha meteoriidi raua ja silikaatide segu, mis on iseloomulik kiviraudsideroliitidele.
Seotud leheküljed
- Meteoriidi plahvatus side
- Panspermia
Küsimused ja vastused
K: Mis on meteor?
V: Meteor on see, mida näete, kui kosmosekivi langeb Maale. Seda tuntakse sageli ka langevat tähtkuju või langevat tähte ja see võib olla öises taevas helendav valgus, kuigi enamik neist on nõrgad.
K: Mis juhtub, kui meteoriit siseneb Maa atmosfääri?
V: Kui meteoriidid sisenevad Maa atmosfääri, liiguvad nad tavaliselt kiiremini kui Maa põgenemiskiirus 13 km/sek ehk Mach 40. See paneb nad kuumenema ja tavaliselt purunema, mistõttu nad helendavad ja muutuvad meteoriteks.
K: Mis vahe on meteoriitidel, komeetidel ja asteroididel?
V: Meteorid erinevad komeetidest või asteroididest, kuid mõned, eriti need, mis on seotud meteoriidihoogudega, on komeetidest väljunud tolmuosakesed.
K: Milliseid meteoriite on olemas?
V: Meteoriite on mitut liiki, sealhulgas kiviseid, süsiniku sisaldusega kondriite ja rauast-nikkelist meteoriite. Kivimeteoriidid on saanud oma nime sellepärast, et nad koosnevad suures osas kivitaolisest mineraalsest materjalist. Süsihappelised kondriidid on suure süsinikusisaldusega. Raud-nikkel meteoriidid koosnevad peamiselt rauast ja sageli ka olulisel määral niklist.
K: Millal toimus enamik meteoriitide sisselööke?
V: Meteoriidid olid sageli hilisema raske pommitamise ajal, mis toimus umbes 4 miljardit aastat tagasi.
K: Kui palju kahju on Meteoriitide sisselangemine viimasel ajal tekitanud?
V: Tänapäeval kahjustavad nad mõnikord inimesi ja vara. 2013. aasta Venemaa meteoriidisündmus tekitas viimasel ajal kõige rohkem kahju. Suured meteoriidilöögid võisid mängida rolli ka mitmetes massilistes väljasuremistes aegade jooksul.
