Tšeljabinski meteoriit 2013 — õhuplahvatus, vigastused ja tagajärjed
Tšeljabinski meteoriit 2013 — ulatuslik õhuplahvatus, ~1500 vigastatut ja kuni 3000 kahjustatud hoonet; põhjalik ülevaade sündmusest, tagajärgedest ja põhjustest.
Tšeljabinski meteoriit (või 2013. aasta Venemaa meteoriidisündmus) toimus 15. veebruaril 2013 Tšeljabinski kohal Venemaal umbes kell 9.13. Tšeljabinsk asub Uurali mäestiku lähedal. Sündmus oli laiaulatuslikult dokumenteeritud paljude videote ja foto kaudu ning tekitas ulatuslikku avalikku ja teaduslikku huvi.
Sündmuse kirjeldus
Meteor sisenes Maa atmosfääri väga suure kiirusega — hinnanguliselt umbes 18 km/s (ligi 40 000 mph). See liikus üle Lõuna-Uraali piirkonna ja plahvatas õhus Tšeljabinski oblasti kohal. Plahvatus ehk õhuplahvatus toimus hinnanguliselt 15–25 km kõrgusel maapinnast.
Vabanenud energia suurus oli hinnanguliselt peaaegu 500 kilotonni TNT (2,1 PJ), muutes sündmuse 20–30 korda võimsamaks kui Hiroshima ja Nagasaki pommitamised. Objekt oli oma suurusjärgult ~17–20 meetrit läbimõõdus (hinnangud varieeruvad) ja selle massi on kirjeldatud umbkaudu tuhandetes tonnides; see oli siiski palju väiksem kui need objektid, mida tavaliselt enne atmosfääri sisenemist pidevalt jälgitakse. Seda ei tuvastatud enne atmosfääri sisenemist.
Mõjud ja kahjud
Plahvatus tekitas väga eredat valgust — piisavalt, et heita varju päevasel ajal ja olla nähtav kuni Kasahstanini. Pealtnägijad kirjeldasid tugevat heli, suure intensiivsusega valgust ja kuumust, mis tekitas kohapeal tugeva tunde. Kogu piirkonnas liikus lööklaine, mis põhjustas akende purunemist ja ehitiste kahjustusi.
- Vigastused: umbkaudu 1500 inimest sai vigastada, peamiselt akende purunemisest põhjustatud klaasikildude tõttu; teada on, et vähemalt kaks inimest viibiti rasketes seisundites.
- Ehituslik kahju: plahvatuse ja lööklainega kahjustati kuni 3000 hoonet kuues linnas; suurem osa kahjudest oli akende ja siseviimistluse kahjustused.
- Füüsilised jäljed: Tšeljabinski lähistel tekitati jääl augud (nt Chebarkuli järvel) ja leiti mitmeid meteoriiditükke laiali hajutatuna (strewn field).
Leitud tükid ja laborianalüüs
Pärast sündmust organiseeriti intensiivsed otsingud ning leiti ja koguti mitmeid kivimitükke. Leitud fragmentide analüüs näitas, et need on tavapärase meteoroomilise päritoluga (tavaliselt LL- tüüpi kivimeteorid ehk rõhk- ja kuumusmõjudega muundunud tavalised kondriidid). Leidude hulgas oli ka suuremaid tükke — mitmed allikad teatasid suurima leiu kaaluks ligi ~600 kg (suuruse järjekord), kuigi fragmentide suurus ja kaal varieerus tugevalt.
Teaduslikud ja ühiskondlikud tagajärjed
Tšeljabinski sündmus oli tähelepanuväärne mitmel põhjusel:
- See oli suurim teadaolev atmosfääri sisenenud objekt pärast 1908. aasta Tunguskat.
- Oksjonid, laboriuuringud ja leiuanalüüsid pakkusid väärtuslikku teavet meteoriitide koostise, purunemismehhanismide ja õhuplahvatusprotsessi kohta.
- Sündmus tõstis oluliselt avalikku ja ametkondade teadlikkust planeedi kaitse (planetaarne kaitse) küsimusest ning andis tõuke kosmiliste objektide jälgimise programmide täiendamiseks ja koostöö laiendamiseks.
- Lööklaine ja vigastused näitasid, kui oluline on inimeste teadlikkus ohutuskäitumisest sellistel juhtudel (nt akendest eemale jäämine, varjupaiga otsimine) ja kuidas isegi suhteliselt väike objekt võib põhjustada ulatuslikku kahju tihedalt asustatud alal.
Seos asteroidiga 2012 DA14
Sama päeva jooksul lähenes Maale ka ligikaudu 50-meetrise läbimõõduga asteroid 2012 DA14. Sodankylä geofüüsikaline observatoorium, NASA, Venemaa allikad ja Euroopa Kosmoseagentuur teatasid kiiresti, et need kaks sündmust ei ole omavahel seotud, sest nende trajektoorid ja orbiidiparameetrid olid täiesti erinevad. Seega ei olnud tegemist ühe ja sama objekti fragmentidega.
Järeldused
Tšeljabinski meteoriit ei põhjustanud teadaolevaid surmajuhtumeid, kuid sündmus osutus oluliseks meeldetuletuseks: Maa eluruumi ohustavad ka suhteliselt väikesed, raskesti etteennustatavad kosmilised objektid. Pärast juhtumit on suurenenud huvi ja investeeringud objektide varase avastamise, jälgimise ning rahvusvahelise koostöö tugevdamise suunas, et vähendada tulevikus sarnaste sündmuste ohte.
Märkus: selle sündmuse kohta on kirjeldatud palju üksikasju ja erinevad hinnangud (nt algse objekti suuruse ja eraldunud energia osas) võivad allikate lõikes erineda; siin toodud suurused ja hinnangud tuginevad üldtunnustatud teaduslikele hinnangutele.
Meteor Tšeljabinski kohal
Mängi meediat Meteori plahvatus, nagu seda on näha Kamensk-Uralskis
Küsimused ja vastused
K: Mis on tšeljabinski meteoriit?
V: Tšeljabinski meteoriit oli sündmus, mis toimus 15. veebruaril 2013 Tšeljabinski kohal Venemaal. Tegemist oli umbes 18 km/s kiirusega liikunud meteoriidiga, mis plahvatas õhus Tšeljabinski oblasti kohal.
K: Kui võimas oli plahvatuse käigus vabanenud energia?
V: Kogu plahvatuse käigus vabanenud energia oli võrdne peaaegu 500 kilotonni TNT-ga (2,1 PJ), mis teeb selle 20-30 korda võimsamaks kui Hiroshimas ja Nagasakis plahvatanud aatompommid.
K: Kui palju inimesi sai selle sündmuse tagajärjel vigastada?
V: Umbes 1500 inimest sai vigastada, peamiselt lööklaine poolt purunenud akende klaasist; kahe inimese seisund oli tõsine.
K: Kui kaugelt võisid inimesed seda sündmust näha või tunda?
V: Inimesed nägid kuni Kasahstanini välja ja tundsid tulekuulist tulenevat tugevat kuumust.
K: Kas see on seotud asteroidiga, mis oli sel päeval Maa lähedal?
V: Ei, see ei ole seotud asteroidiga, mis oli sel päeval samuti Maa lähedal.
K: Kas see sündmus põhjustas surmajuhtumeid?
V: Selle sündmuse tõttu ei ole teatatud ühestki surmajuhtumist.
K: Kuidas on see võrreldav teiste sarnaste sündmustega nagu Tunguska 1908?
V: Tšeljabinski meteoriit on suurim objekt, mis on teadaolevalt sisenenud Maa atmosfääri pärast 1908. aasta Tunguska sündmust, ja on ka ainus selline sündmus, mis teadaolevalt on põhjustanud palju vigastusi.
Otsige