Asteroid — mis on, tüübid ja päritolu Päikesesüsteemis

Asteroid on kosmosekivi — väike kivine või metalliline objekt Päikesesüsteemis, mis tiirleb ümber Päikese. Asteroidid sarnanevad planeetidele, kuid on palju väiksemad. Nende läbimõõt võib olla väga väike (näiteks väiksem kui auto)) kuni sadu või isegi kuni ~1000 km (umbes 600 miili). Mõnel asteroidil on oma asteroidikuu ehk kaaslane, mõnel on keerukas kuju ja kraatreid.

Mis nimi "asteroid" tähendab ja kuidas neid näeme

Nimi "asteroid" pärineb vanakreeka keelest ja tähendab "nagu täht". Taevavaates näevad asteroidid sageli välja nagu nõrgad tähed, sest need on väga kaugel ja punktikujulised. Erinevalt tähtedest ei loo nad oma valgust: nagu planeedid, peegeldavad asteroidid päikesevalgust, mistõttu nad paistavad. Mõnikord vaevavad inimesed nimetusliku täpsuse pärast — mõned eelistavad sõna "planeetoid" (ehk "nagu planeet"), kuna asteroidid on väiksed planeetide sugulased. Oluline on ka see, et tähed paistavad taevas liikuvat vaid sellepärast, et Maa pöörleb; asteroidid liigutavad end ka tegelikult ümber Päikese.

Ajalugu ja avastused

Esimese teadaoleva asteroidi avastas Giuseppe Piazzi 1801. aastal: ta nimetaski selle Ceres'iks. Ceres on tänaseni suurim objekt asteroidivööndis. Varsti leiti ka teisi suuri kehi, nagu Juno, Pallas ja Vesta. 1800. sajandi keskpaigaks oli avastatud nii palju väikekehi, et hakati kasutama nummerdamist ja väikeplaneetide nimetust, alustades 1 Ceresist. Tänapäeval avastavad astronoomid uusi asteroide massiliselt, kasutades automatiseeritud ja arvutiteleskoope; uued leiud võivad olla kõigest nädala- või kuupõhised. Üks kaasaegseid eesmärke on Asteroidide kokkupõrgete ennustamine ning potentsiaalsete ohtude varajane tuvastamine.

Suurus, koostis ja tüüpidejaotus

Asteroidid on jäänused kivimitest ja muudest materjalidest, mis jäid alles Päikesesüsteemi moodustumise ajal. Need kehad ei jõudnud enamikku lisamassi koguda, et kujuneda planeetideks. Koostiselt on asteroidid erinevad: mõned sisaldavad palju süüfinitik (süsinikurikkaid mineraale), teised on peamiselt metallist (nt raua ja nikli sulamid) või kivised. Sõltuvalt pinnamaterjalist ja spektritüübist liigitatakse neid mitmesse kategooriasse, sh M-tüüpi (metall), S-tüüpi (kiviaine) ja C-tüüpi (süsinikurikkad). Nende pinna värvus, helendus ja spektrijooned annavad meile infot vanuse ja koostise kohta.

Asukoht Päikesesüsteemis

Suurem osa tuntud asteroiditest paikneb Marsi ja Jupiteri vahelises peamises asteroidivööndis, kus gravitatsioonilised mõjud takistasid suuremate planeetide tekkimist. Kuid asteroidid ei piirdu vaid selle vööndiga: osa neist on aga rännanud mujale või sattunud Maale lähedaste ehk Maa-lähedasteks asteroidideks. Sellised objektid on teadlaste huvi keskmes, sest mõned neist võivad Maa poole suunduda ja potentsiaalselt kokkupõrget põhjustada.

Asteroidite mõju Maale ja eluajaloole

Asteroidid on Maa ajaloo jooksul mänginud suurt rolli: suured kokkupõrked võivad tekitada hävitavaid tagajärgi. Paljud teadlased usuvad, et üks suur asteroiditasand tekitas sündmuse, mis aitas kaasa dinosauruste väljasuremisele ja mõjutas mitmeid teisi väljasuremisjuhtumeid. Seetõttu uuritakse tänapäeval nii mineviku impulsse kui ka tulevasi riske ning arendatakse kaitsemeetmeid.

Uurimine, missioonid ja tehnoloogia

Inimkond on saatnud asteroididele mitu robotmissiooni: orbiteerivaid luure- ja maandumissioone, proove korjatud ja Maale toimetatud missioone. Sellised retked annavad otsest teavet asteroidide koostise, struktuuri ja vanuse kohta ning aitavad valmistuda võimalike kaitse- või ressursikasutuse operatsioonideks. Lisaks kasutavad astronoomid juhtmeta ja arvutiteleskoope asteroidide jälgimiseks ja nende radade modelleerimiseks.

Miks asteroidid on olulised tulevikule

  • Teadus: asteroidid hoiavad infot Päikesesüsteemi varajase ajaloo ja planeedimäärdumise kohta.
  • Risiko ja kaitse: Maa-lähedaste asteroidide jälgimine lubab hinnata ohtu ja kavandada võimalikku deflektsiooni.
  • Ressursid: mõned asteroidid sisaldavad metalle ja vett, mida võiks tulevikus kasutada kosmosemissioonide toiteks ja ehitamiseks.

Kokkuvõttes on asteroidid mitmekesised taevakehad — alates väikestest killudest kuni Ceres'e suuruste objektideni —, mille uurimine aitab mõista nii meie planeedi minevikku kui ka kindlustada ohutumat tulevikku kosmosega seotud tegevustes.

NEARi tehtud foto asteroidist (253) Mathilde.Zoom
NEARi tehtud foto asteroidist (253) Mathilde.

Küsimused ja vastused

K: Mis on asteroid?


V: Asteroid on väike objekt Päikesesüsteemis, mis tiirleb ümber Päikese. See on nagu planeet, kuid väiksem ja võib olla väga väike (väiksem kui auto) kuni 600 miili (1000 km) läbimõõduga.

K: Mida tähendab "asteroid"?


V: Nimi "asteroid" tähendab vanakreeka keeles "nagu täht". Asteroidid näevad taevas välja nagu väikesed tähed, kuid nad tõesti liiguvad ümber Päikese, samas kui tähed näivad liikuvat ainult seetõttu, et Maa pöörleb.

K: Kes avastas esimese asteroidi?


V: Giuseppe Piazzi avastas esimese asteroidi 1801. aastal. Ta nimetas seda Ceres'iks ja see on suurim objekt asteroidivööndis. Teised, nagu Juno, Pallas ja Vesta, leiti hiljem.

K: Kuidas klassifitseeritakse asteroidid?


V: Sõltuvalt sellest, mida nende pinnal leidub, liigitatakse asteroidid erinevatesse asteroidide spektritüüpidesse, sealhulgas M-tüüpi (metall), S-tüüpi (kivi) ja C-tüüpi (süsinik).

K: Kus asub enamik asteroide?


V: Enamik meie Päikesesüsteemi asteroididest asub Marsi ja Jupiteri vahelises piirkonnas, mida nimetatakse asteroidivööndiks. Siiski leidub ka Maa-lähedasi asteroide, mis asuvad Maa orbiidi lähedal.

K: Mis põhjustas mõned Maa väljasuremise sündmused?



V: Paljud teadlased arvavad, et Maad tabanud asteroidid tapsid kõik dinosaurused ja põhjustasid mõned muud väljasuremisjuhtumid.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3