Väikesed planeedid on IAU alla kuuluva Väikeste Planeetide Keskuse poolt antud numbrite ja nimede kombinatsioonid. Neid nimetusi kasutatakse kääbusplaneetide ja teiste väikeste Päikesesüsteemi kehade, näiteks asteroidide, puhul, kuid mitte komeetide puhul. Selline number‑ja‑nimi süsteem eristab üksteisest kinnitatud orbiidiga objekte ning eristab neid lühiajalistest, leidmisel antud nimetustest (ajutised nimetused).

Kuidas nimed ja numbrid toimivad

Ametlik nimetuse kaks põhiosa on järgmised:

  • number — järjestusnumber, mida antakse objektile pärast selle orbiidi piisavat kinnitamist ja numbriks kandmist Väikeste Planeetide Keskuse registris;
  • nimi — kas leiutaja ettepanekul kinnitatud püsinimi või (kuni ametliku nime andmiseni) objekti esialgne (provisoriline) nimetus.

Nimetuskuju on traditsiooniliselt selline:

(number) Nimi

Näited: (90377) Sedna või (55636) 2002 TX300. Tänapäeval eemaldavad paljud astronoomid sulud ja kirjutavad näiteks 90377 Sedna, vastavalt sellele, mida astronoom soovib. Praktikas kasutatakse iga tuntuma objekti kohta enamasti kas nime või ajutist nimetust (nt Sedna, 2002 TX300) — katalooginumber jääb siiski registrisse identifikaatoriks.

Ajutised (provisorilised) nimetused

Esialgne nimetussüsteem (nt 2002 TX300) kodeerib leiupäeva ja leidmise järjekorra: aasta, poolkuu (täht) ja täiendav tähestiku/numbriline kood, mis näitab, mitu objekti samas poolkuus leiti. Selline märgis võimaldab kiiresti tuvastada, millal objekt esialgu avastati, isegi kui tal pole veel püsivat nime.

Nimede ettepanek ja kinnitamine

Kui objekt on numbristatud, on leidjal või leidjate rühmal õigus teha ettepanek püsiva nime kohta. Ettepanekuid vaatab läbi International Astronomical Union (IAU) komisjon, mis haldab väikesete kehade nomenklatuuri. Kinnitamisel muutub ettepanek ametlikuks ja kantakse registrisse koos numbriga.

Peamised nimereeglid ja piirangud

  • Põhilised nõuded: nimed peaksid olema lühikesed (tavaliselt kuni ~16 tähemärki), hääldatavad ja mitte solvavad.
  • Ei sarnane liigselt olemasolevatele nimedele: uus nimi ei tohi segi minna juba kasutusel oleva nimega.
  • Kommerciaalne ja reklaam: nimed, mis on selgelt kaubandusliku või reklaamkarakteriga, ei ole sobivad.
  • Eripiirangud isikunimedele: poliitiliste ja sõjaliste isikute puhul on tavapärased piirangud ning mõne liigituse puhul kehtivad ranged reeglid; samuti on üldiselt soovitused vältida vastuolulisi või väga lähedalasuvaid nimetusi.
  • Kinnitamine: lõpliku otsuse teeb IAU jagatud ekspertkomisjon, kes kontrollib vastavust juhistele ja olemasolevate nimede ülikattumisi.

Kuud (satelliidid) ja nende märgistamine

Väikeste planeetide kuude tähistamine järgib Rooma numbrikonventsiooni: kuu nimetatakse tihti formaadis (parent number) ParentName I/II … KuuName. Näide: asteroidi Sylvia üks kuu on ametlikult märgitud kui (87) Sylvia I Romulus. See on pikendus Rooma numbrikonventsioonist, mida on kasutatud planeetide kuude puhul alates Galileo ajast.

Komeed ja erisüsteem

Komeete haldab samuti Väikeste Planeetide Keskus, kuid nende kataloogimissüsteem on erinev: komeetide nimetused sisaldavad tihti leidja nime (või aasta‑tähe kombinatsiooni) ning süsteem kasutab eraldi prefikse (nt C/, P/ jne). Seetõttu ei segata komeetide ja väikeste planeetide (asteroidide) andmeid omavahel.

Kokkuvõtteks: väikesed planeedid tuvastatakse ja registreeritakse numbriga alles pärast orbiidi kindlustamist; leidja võib pärast numbristamist ettepaneku teha püsiva nime kohta; lõpliku otsuse kinnitab IAU kaudu Väikeste Planeetide Keskus vastavalt kehtestatud juhistele. Käesolev süsteem tagab nii objekti jätkusuutliku identifitseerimise kui ka võimaluse austada kultuurilisi, ajaloolisi ja teaduslikke põhjuseid nimede valikul.