Mis on kääbusplaneet? Definitsioon ja tuntud näited (Ceres, Pluuto)

Kääbusplaneet — IAU definitsioon, tunnused ja tuntud näited (Ceres, Pluuto, Haumea, Eris) ning NASA missioonid Dawn ja New Horizons.

Kääbusplaneet on nimetus, mida kasutatakse mõnede Päikesesüsteemi objektide klassifitseerimiseks. Selle definitsiooni andis 24. augustil 2006 Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) ja seda võib kirjeldada järgmiselt: kääbusplaneet on Päikese ümber tiirlev keha, mis on piisavalt suur, et omaenda gravitatsiooni mõjul end ümber pöörata, kuid ei ole oma orbiidil vabastatud teistest konkureerivatest kehadest. Samal koosolekul määratles IAU esimest korda ka mõiste "planeet". Definitsioonist tulenevalt ei loeta kääbusplaneediks ka Kuu‑suuruseid või väiksemaid objektide kogumeid, samuti ei kuulu sellesse kategooriasse satelliidid (ehk planeetide ümber tiirlevad kehad). Mõned astronoomid arvavad, et mõiste "kääbusplaneet" on segane ja vajaks täpsustamist või alternatiivset terminoloogiat.

Mis tingimused peavad olema täidetud?

IAU definitsiooni järgi peab kehal olema kolm peamist omadust:

• see tiirleb otseselt Päikese ümber (ei ole planeedi satelliit);
• see on piisavalt massiivne, et tema enda gravitatsioon suruks ta peaaegu ümarasse ehk hydrostaatilisse tasakaalu (peaaegu ümar kuju);
• see ei ole oma orbiidil vabastanud teisi objekte — st tema ümber on teisi märkimisväärseid kehaid või ta ei domineeri oma orbiiti.

Erinevus tavaplaneedist on eelkõige viimane punkt: planeet on suuteline oma orbiidi ümberneiñtmises domineerima („puhastama“ orbiiti), samas kui kääbusplaneet mitte.

Ajalugu ja vaidlused

2006. aasta hääletus IAU-s tekitas suurt avalikku ja teaduslikku tähelepanu, sest selle tulemusena langetati Pluuto staatust planeedist kääbusplaneedi kasuks. See otsus oli vastuoluline: paljud teadlased, aga ka lai üldsus, ei nõustunud uue definitsiooni üksikasjadega. Peamised vaidlused puudutasid terminit "orbiidi puhastamine" ning seda, kuidas hinnata keha kuju sõltuvalt koosseisust ja temperatuurist. 2008. aastal võeti lisaks kasutusele kategooria "pluutoid" (mõnedel allikatel), millega tähistatakse kääbusplaneete väljaspool Neptuuni orbiiti — see hõlmab Pluutot, Haumeat, Makemake'i ja Erist.

Tuntud näited ja staatus

Alljärgnev loetelu pärineb algtekstist; mõned nimetatud objektid on IAU poolt ametlikult määratletud kääbusplaneedid, teised on kandidaadid või tõenäolised kääbusplaneedid:

• Ceres (asteroidide vööndis)
• Orcus
• Pluuto (Pluuto sai nime 11‑aastase tüdruku poolt; nimi viitab ka astronoom Percival Lowelli initsiaalidele ja mütoloogilisele allikatele.)
• Haumea
• Makemake
• Eris
• Sedna

IAU on ametlikult tunnustanud kääbusplaneetidena peamiselt viit keha: Ceres, Pluuto, Haumea, Makemake ja Eris. Teised nagu Orcus ja Sedna on tugevad kandidaadid või huvitavad uurimisobjektid, mille kohta täpsed mõõtmised (näiteks läbimõõdu ja massi hindamine) on veel kestmas või ebaselged.

Asukohad Päikesesüsteemis

Kääbusplaneedid ei kuulu ühteainsasse piirkonda: mõned elavad asteroidivööndis, teised Kuiperi vöös või väljaspool Neptuuni. Näited:

• Asteroidivöönd: Ceres — kõige väiksem ja siseruutsem kääbusplaneet, mis paikneb Marsi ja Jupiteri vahel.
• Kuiperi vöönd ja trans‑Neptuuni alad: Pluuto, Haumea, Makemake, Eris ning teised kandidad. Pluuto kõrge orbiidi ekstsentrilisus viib ta osaliselt Neptuuni orbiidi sisse ja osaliselt väljapoole.
• Mõned väga kauged objektid, nagu Sedna, liigitatakse mõnikord Oorti pilve või inner Oorti‑laadse reservuaari lähedastena — nende orbiidid on väga pikad ja ebatavaliselt kõrge eksentsentrilisusega.

Uurimismissioonid ja vaatlus

Ruumiuuringud on andnud meie arusaamisele kääbusplaneetidest olulise panuse. NASA missioonid Dawn ja New Horizons jõudsid 2015. aastal vastavalt Ceresile ja Pluutole. Dawn uuris Ceresit detailselt ja oli juba 2011. aastal Vesta ümber tiirelnud ja seda vaadelnud, andes väärtuslikke andmeid nende keha pinnastruktuuri, koostise ja geoloogilise ajaloo kohta. New Horizons andis Pluutost ja selle kuuistest kõrge resolutsiooniga pilte ja mõõtmisi, mis muutsid radikaalselt meie arusaama sellest objekti kujunemisest ja pinnast.

Mis edasi?

Päikesesüsteemis on palju teisi kääbusplaneete ja kääbusplaneedi‑sarnaseid objekte ning enamik neist asub Kuiperi vööndi piirkonnas. Tulevased teleskoobi‑vaatlused ja kaugruumimissioonid aitavad määrata rohkem objektide kuju, suurust ja massi, mis omakorda võimaldab selgemalt määratleda, millised neist vastavad kääbusplaneedi kriteeriumitele. Samuti jätkub teaduslik diskussioon terminoloogia ja klassifikatsiooni üle ning uued andmed võivad viia definitsiooni täiendamise või alternatiivsete kategooriate (nt "pluutoid") laiemale kasutusele.

Kui soovite, võin lisada tabeli ametlikult tunnustatud kääbusplaneetide põhiparameetritega (läbimõõt, mass, keskmine kaugus Päikesest) või kirjutada eraldi loo Pluuto ja Cerese uurimisajaloost.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kääbusplaneet?

K: Millal loodi kääbusplaneedi määratlus?

K: Kes andis Pluutole nime?

K: Mitu teadaolevat kääbusplaneeti on meie päikesesüsteemis?

K: Kus võib enamikku neist objektidest leida?

K: Milliseid missioone on saadetud mõnda neist objektidest vaatlema?

Otsing