Haumea — kiire pöörlemisega transneptuunne kääbusplaneet
Haumea — kiirelt pöörlev transneptuunne kääbusplaneet: haruldane elliptiline kuju, 4-tunnine päev ja kaks kuud (Hiʻiaka, Namaka). Avastatud 2005, kääbusplaneetiks 2008.
Haumea on kääbusplaneet Päikesesüsteemis. Selle avastamisest teatasid 2005. aastal astronoomid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz Ameerika Ühendriikidest ning J. L. Ortiz Hispaaniast. See klassifitseeriti kääbusplaneediks 17. septembril 2008. Haumea on transneptuunne objekt, sest ta tiirleb ümber Päikese pärast Neptuuni. Tal on kaks teadaolevat kuud, Hiʻiaka ja Namaka. Haumea on eriline oma väga lühikese päeva ja kummalise kuju poolest. Ta pöördub kord iga nelja tunni tagant ümber oma telje. See kiire pöörlemine on põhjustanud Haumea ellipsoidi kuju. See oli viies avastatud kääbusplaneet.
Põhiomadused
- Pöörlemine: Haumea paistab silma erakordselt kiire pöörlemise poolest — pöörlemisperiood on ligikaudu 3,9–4,0 tundi, mis on üks Päikesesüsteemi kiiremaid.
- Kuju: kiire pöörlemise tõttu on Haumea tugevalt lapik ja pikenenud; seda kirjeldatakse sageli kui ellipsoidi (või Jacobi-ellipsoidi), mitte peaaegu sfäärilise keha.
- Suurus ja mass: Haumea mõõtmed on tugevalt anisotroopsed (erinevad teljed); tema efektiivne suurus on sadade kuni paarituhande kilomeetrite suurusjärgus ja mass on ligikaudu 4 × 10^21 kg (väike osa Maa massist).
- Tihedus: Haumea tihedus on suurem kui puhtal jääl, mis viitab kivisema sisemyu olemasolule — hinnangud jäävad ligikaudu paar g/cm³ kanti.
Orbiit
Haumea asub Kuiperi vöös, oma orbiidi poolsuur telg on umbkaudu 43 astronoomilist ühikut (AU) ja ühe tiiru pikkus ümber Päikese on umbes 280–290 aastat. Orbiit on suhteliselt ekliptaalist eksentriline nagu paljudel transneptuunsetel objektidel.
Pind ja koostis
Spektroskoopilised mõõtmised näitavad, et Haumea pind on kaetud peamiselt kriitilise (kristallilise) veejääga, mis annab talle suhteliselt kõrge albedo ehk peegeldusvõime. See eristab Haumeat paljudest teistest kaugetest ja tumedatest Kuiperi vöö objektidest. Pind võib sisaldada ka väiksemaid kividest või süsinikust materjali hulki, mis annavad viite tihedama, osaliselt kivise sisemuse olemasolule.
Kuud ja rõngas
Haumeal on kaks teadaolevat kuud: suurem Hiʻiaka ja väiksem Namaka, mõlemad avastati 2005. aastal. Hiʻiaka on tuntavalt massiivsem ja asub väljaspool Namakat. Kuude olemasolu ja nende orbiidid toetavad hüpoteesi, et Haumea süsteem tekkis suure kokkupõrke tagajärjel — suure osa materjalist paiskus välja ja kondenseerus nii kuudeks kui ka teatud hulka teisi Kuiperi vöö objekte, mida nimetatakse Haumea perekonnaks.
Lisaks leiti Haumea ümber 2017. aasta tähesummutusmõõtmiste (okultatsiooni) andmete põhjal kitsas rõngas, mis on suhteliselt haruldane omadus Kuiperi vöö kehade hulgas. Rõngas paikneb tõenäoliselt Haumea ekvaatori lähedal ja on seotud nii pöörlemise kui ka süsteemi dünaamikaga.
Avastamine, nimetus ja vaidlus
Haumea avastamise kohta on tuntud ka teaduslik ja publitsistlik vaidlus: erinevad uurijagrupid (sh Michael E. Brown jt ning J. L. Ortiz jt) esitasid leidude kohta erinevaid aruandeid ja kronoloogiaid. IAU kinnitas 2008. aastal Haumea nime ja staatuse kääbusplaneedina. Nimi "Haumea" pärineb Hawai'i mütoloogiast (viljakuse- ja sünnitusejumalanna); kuude nimed on seotud sama mütoloogiaga — Hiʻiaka ja Namaka.
Haumea tähtsus ja uuringud
- Haumea on oluline objekt mõistmaks suurte kokkupõrgete ja perekondade tekkimist Kuiperi vöös.
- Tema kiire pöörlemine ja ebakorrapärane kuju pakuvad valdkonnale haruldast võimalust uurida keha sisemist koostist ja mehaanilisi omadusi, mida muidu ei näe peaaegu sfääriliste kehade puhul.
- Tähesummutused (okultatsioonid) ja pikamaa-spektrid on andnud tähtsat infot rõnga, pindakompositsiooni ja kuude kohta; edaspidine vaatlustegevus võib selgitada täpsemalt tema tihedust, sisemist struktuuri ja päritolu.
Haumea jääb aktiivseks uurimisobjektiks — uued vaatlused ja täpsemad mõõtmised aitavad edasi täpsustada tema mõõtmeid, tihedust, rõnga omadusi ja süsteemi tekkemehhanisme.
Kunstniku illustratsioon Haumeast koos tema kuude Hiʻiaka ja Namakaga. Kuud on tegelikult Haumeast kaugemal kui siin kujutatud.
Nimi
Objekt sai algselt hüüdnime "jõuluvana", kuna see avastati vahetult pärast jõule. 2008. aastal andis Rahvusvaheline Astronoomialiit sellele õige nime Haumea, mis on Hawaii lapsepõlve- ja viljakusjumala järgi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Haumea?
V: Haumea on kääbusplaneet Päikesesüsteemis.
K: Kes avastas Haumea?
V: Haumea avastasid 2005. aastal astronoomid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz Ameerika Ühendriikidest ning J. L. Ortiz Hispaaniast.
K: Millal klassifitseeriti see kääbusplaneediks?
V: See klassifitseeriti kääbusplaneediks 17. septembril 2008. aastal.
K: Kus Haumea tiirleb?
V: Haumea tiirleb ümber Päikese pärast Neptuuni, mis teeb temast transneptuuni objekti.
Küsimus: Kas Haumeal on kuud?
V: Jah, tal on kaks teadaolevat kuud nimega Hiʻiaka ja Namaka.
K: Mis teeb Haumea eriliseks?
V: Asjaolu, et tal on väga lühike päev (pöörleb kord ümber oma telje iga nelja tunni järel) ja veider kuju (ellipsoid) teevad ta teiste kääbusplaneetide seas ainulaadseks.
K: Mitu kääbusplaneeti on kokku?
V: Praeguse seisuga on meie Päikesesüsteemis teadaolevalt viis kääbusplaneeti - sealhulgas Haumea, mis oli viies avastatud planeet.
Otsige