Himalia rühm — Jupiteri progresseeruvad mittesfäärilised kuud
Himalia rühm on rühm Jupiteri progresseeruvaid mittesfäärilisi kuud, mis järgivad Himaliaga sarnaseid orbiite ja millel arvatakse olevat ühine päritolu. Need kuud liiguvad progradeerivalt (Jupiteri pöörlemisega sama suunda) ning paiknevad oluliselt kaugemal kui Jupiteri regulaarsed kuud, mistõttu loetakse neid püüdnud või hiljem purunemise tagajärjel tekkinud kehadeks.
Himalia rühma omadused (ligikaudsed vahemikud):
- poolsuurtelg: umbes 11–12 miljonit km Jupiterist;
- kalle (inclination): ligikaudu 26–30° Jupiteri ekvaatoritaseme suhtes;
- orbitaalne eksentrilisus: tavaliselt mõõtmega 0,1–0,3;
- füüsilised omadused: suhteliselt tumedad pinnad ja neutraalse kuni kergelt punaka spektriga tüüp, mis viitab kivisele (asteroidsele) päritolule;
- suurim liige Himalia on selgelt teistest suurem, ülejäänud liikmed on oluliselt väiksemad — arvatakse, et nad pärinevad ühest suuremast objektist, mis on Jupiteri gravitatsiooni mõjul purunenud.
Selle rühma teadaolevad liikmed on (järjekorras Jupiterist kõige lähemal asuvast kuni Jupiterist kõige kaugemal asuva liikmeni):
- Leda (väiksem liige, läbimõõt mõnekümne kilomeetri suurusjärgus, orbitaalparameetrid sarnased grupile)
- Himalia (suurim, mis annab rühmale nime; hinnanguline läbimõõt ligi 150–200 km ja domineeriv mass grupis).
- Lysithea (keskmise suurusega liige, orbit ja spektrilised omadused kooskõlas rühma päritolu hüpoteesiga)
- Elara (üks suuremaid kõrvalisi liikmeid; gravitatsiooniliselt ja keemiliselt sarnane teiste rühma kuudega)
Hiljuti leitud kuu S/2000 J 11 hinnanguline orbiit kvalifitseerub samuti rühma liikmeks (tal näib olevat sama kalle ja veidi suurem poolsuurtelg), kuid tema orbiit ei ole täpselt teada ja keskmisi orbitaalelemente ei ole veel arvutatud. Jätkuvad vaatlusprogrammid aitavad selliste väikeste kuude orbiite täpsustada ja kinnitada nende kuuluvust rühma.
Himalia rühma moodustumise peamine selgitus on, et tegemist on ühe päästetud (või hiljem purunenud) asteroidilaadse keha jäänukitega: suurim fragment on Himalia ning väiksemad tükid (Elara, Lysithea, Leda jt) on tekkinud kokkupõrke või purunemise teel. Spektrilised ja dünaamilised uuringud toetavad seda hüpoteesi, kuigi täpsed koostis- ja juhtumiteosed jäävad täiendavate andmete küsimuseks.
Täiendavad märkused:
- Himalia rühma kuud on piisavalt kaugel ja väikesed, mistõttu nende vaatlemine nõuab suurte teleskoopide abil tehtavaid süvavaatlusi;
- orbitaalsete muutuste ja planetoidsete häirete tõttu on liikmete rühma kuulumise kinnitamine aeg-ajalt keeruline ning loend võib muutuda täiendavate avastuste ja orbitaarsete parameetrite täpsustamise järel;
- Rahvusvaheline Astronoomialiit Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) reserveerib selle rühma kuude jaoks nimed -a tähega. See peegeldab nimetamistraditsiooni, kus progradeeruvate mittesfääriliste Jupiteri kuude nimed lõppevad tavaliselt tähelõpuga „-a”.
Kokkuvõttes on Himalia rühm huvitav näide Jupiteri satelliitide mitmekesisusest ja sellest, kuidas gravitatsioonilised ning põrked ümbritsevas süsteemis loovad väikseid, dünaamiliselt seotud kuude kogumeid. Uued vaatlused ja kosmoseuuringud võivad tulevikus anda täpsema pildi nende kuude koostisest, tekkeloost ja võimalike alarühmade olemasolust.
Sellel diagrammil võrreldakse Himilia rühma liikmete orbitaalelemente ja suhtelist suurust. Horisontaalne telg illustreerib nende keskmist kaugust Jupiterist, vertikaalne telg nende orbiidi kallet ja ringid nende suhtelist suurust.
See diagramm illustreerib kõiki Jupiteri ebakorrapäraseid satelliite. Himalia rühm on koondunud diagrammi ülaosa lähedale. Objekti asukoht horisontaalteljel näitab selle kaugust Jupiterist. Vertikaalne telg näitab selle kallet. Eksentrilisus on näidatud kollaste ribadega, mis illustreerivad objekti maksimaalset ja minimaalset kaugust Jupiterist. Ringid illustreerivad objekti suurust võrreldes teiste objektidega.
Omadused ja päritolu
Himalia grupi objektide poolsuurteljed (kaugus Jupiterist) on vahemikus 11 150 000 kuni 11 750 000 km, kalde vahemikus 26,6° kuni 28,3° ja ekstsentrilisus vahemikus 0,11 kuni 0,25. Kõik selle rühma kuud on C-tüüpi asteroididega sarnased hallid. On oletatud, et see rühm võib olla peaasteroidi vööndist eraldunud asteroidi jäänuk. Emaasteroidi raadius oli tõenäoliselt umbes 89 km, mis on vaid veidi suurem kui Himalia, mis säilitab umbes 87% algse keha massist. See näitab, et asteroid ei olnud tugevalt häiritud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Himaalia rühm?
V: Himalia rühm on rühm Jupiteri progresseeruvaid mittesfäärilisi kuule, mis järgivad sarnaseid orbiite ja millel arvatakse olevat ühine päritolu.
K: Milline kuu on Himalia rühma suurim?
V: Leda Himalia on Himalia grupi suurim kuu, mis on andnud grupile nime.
K: Millised on Himalia rühma teadaolevad liikmed?
V: Himalia grupi teadaolevad liikmed on Leda Himalia, Lysithea ja Elara.
K: Kas kuu S/2000 J 11 kuulub Himalia rühma?
V: Jah, kuu S/2000 J 11 kvalifitseerub Himalia rühma liikmeks, sest tal on sarnane kalle ja veidi suurem poolsuurtelg, kuid tema orbiit ei ole täpselt teada ja keskmisi orbitaalelemente ei ole veel arvutatud.
K: Kuidas Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) reserveerib Himalia grupi nimesid?
V: IAU reserveerib Himalia grupi kuude jaoks nimed -a-tähega.
K: Kas Himalia grupi kuud on sfäärilised või mittesfäärilised?
V: Himaalia rühma kuud on mittesfäärilised.
Küsimus: Millises järjekorras on Himalia rühma teadaolevad liikmed Jupiterist kõige lähemal asuvatest liikmetest kõige kaugemale?
V: Himalia grupi teadaolevate liikmete järjestus Jupiterist lähimast kaugemini on Leda Himalia, Lysithea ja Elara.
