Orbiit
Orbita on ka sõna, mis tähistab silmakoobast.
Orbiit on tee, mille objekt läbib kosmoses, kui see tiirleb ümber tähe, planeedi või kuu. Seda võib kasutada ka verbina. Näiteks: "Maa tiirleb ümber Päikese." Sõnal "pöörleb" on sama tähendus, kuid "pöörleb" on objekti pöörlemine.
Palju aastaid tagasi arvasid inimesed, et Päike tiirleb ümber Maa. Igal hommikul tõusis Päike idas ja läks läänes alla. See tundus lihtsalt loogiline, et see käib ümber Maa. Nüüd aga teame tänu sellistele inimestele nagu Kopernik ja Galileo Galilei, et Päike on Päikesesüsteemi keskpunkt ja Maa tiirleb ümber selle. Isaac Newton avastas, et gravitatsioon juhib planeetide ja kuude orbiiti. Kuna satelliit on objekt kosmoses, mis pöörleb ümber teise objekti, siis on Maa Päikese satelliit, nagu ka Kuu on Maa satelliit! Päikese ümber tiirleb palju satelliite, nagu planeedid, ning tuhandeid asteroide, komeete ja meteoriide. Maal on vaid üks looduslik satelliit (Kuu), kuid Maa ümber tiirleb palju kunstlikke satelliite.
Kui inimesed hakkasid esimest korda orbiitidest mõtlema, arvasid nad, et kõik orbiidid peavad olema täiuslikud ringid, ja nad arvasid, et ring on "täiuslik" kuju. Nii arvasid näiteks Kopernik ja Galilei. Kuid kui inimesed hakkasid hoolikalt uurima planeetide liikumist, nägid nad, et planeedid ei liigu täiusliku ringina. Mõnede planeetide orbiidid on peaaegu täiuslikud ringid ja teiste orbiidid on pigem piklikumad (munakujulised).
Planeedi orbiidid
Kaks keha, mille mass on veidi erinev ja mis tiirlevad ümber ühise baarkeskme. See on nagu Pluuto-Charoni süsteem.
Orbitaalperiood
Orbitaalperiood on aeg, mis kulub ühele objektile - st satelliidile - teise objekti ümber tiirlemiseks. Näiteks Maa orbitaalperiood on üks aasta: 365,25 päeva. (See ".25" on põhjus, miks meil on iga nelja aasta tagant üks hüppepäev).
Kuul kulub 27 päeva (Maalt vaadatuna 29,53 päeva), et teha tiir ümber Maa ja pöörelda ümber oma telje. Seetõttu on alati ainult üks külg Maa poole suunatud ja "Kuu tumedam külg" on ärapoole suunatud (seda nimetatakse tumedaks, sest me ei näe seda, kuigi kõik Kuu küljed saavad võrdselt valgust). Üks kuuaasta ja üks kuupäev võtavad sama kaua aega.
Elliptilised ja ekstsentrilised orbiidid
Johannes Kepler (elas 1571-1630) kirjutas matemaatilised "planeetide liikumise seadused", mis andsid hea ettekujutuse planeetide liikumisest, sest ta leidis, et meie Päikesesüsteemi planeetide orbiidid ei ole tegelikult ringid, vaid tegelikult ellipsid (kuju nagu "lapik ring"). Seetõttu kirjeldatakse orbiite kui elliptilisi. Mida elliptilisem on orbiit, seda ekstsentrilisem on orbiit. Seda nimetatakse orbiidi ekstsentrilisuseks.
Isaac Newton (elas 1642-1727) kasutas oma ideid gravitatsiooni kohta, et näidata, miks Kepleri seadused toimisid nii, nagu nad toimisid. Joseph-Louis Lagrange arendas orbitaalmehaanika uurimist edasi, kasutades Newtoni teooriat, et ennustada perturbatsioone, mis muudavad orbiitide kuju.
Küsimused ja vastused
K: Mis on orbiit?
V: Orbiit on rada, mida objekt läbib kosmoses, kui see käib ümber tähe, planeedi või kuu.
K: Kuidas vaadeldi Päikese orbiiti aastaid tagasi?
V: Palju aastaid tagasi arvasid inimesed, et Päike tiirleb ümber Maa. Igal hommikul tõusis Päike idas ja läks läänes alla. See tundus lihtsalt loogiline, et see käib ümber Maa.
K: Kes avastas, et gravitatsioon kontrollib orbiite?
V: Isaac Newton avastas, et gravitatsioon kontrollib planeetide ja kuude orbiiti.
K: Kas Maa on mõne teise objekti satelliit?
V: Jah, Maa on Päikese satelliit, nagu ka Kuu on Maa satelliit!
K: Mitu satelliiti tiirleb ümber Päikese?
V: Päikese ümber tiirleb palju satelliite, nagu planeedid ja tuhanded asteroidid, komeedid ja meteoriidid.
K: Mida arvasid Kopernik ja Galilei orbiitidest? V: Kui inimesed hakkasid esimest korda orbiitidest mõtlema, arvasid nad, et kõik orbiidid peavad olema täiuslikud ringid, ja nad arvasid, et ring on "täiuslik" kuju. Seda uskusid ka Kopernik ja Galilei.
K: Kas kõik planeediorbiidid on täiuslikud ringid? V: Ei , kui inimesed hakkasid hoolikalt uurima planeetide liikumist, nägid nad, et mitte kõik planeetide orbiidid ei olnud täiuslikud ringid; mõned olid peaaegu täiuslikud ringid, teised aga pigem piklikud (munakujulised).
