Johannes Kepler

Kuidas planeedid liiguvad

Planeet liigub mööda rada, mida nimetatakse orbiidiks. Kepler kasutas kolme seadust, et öelda, milline on selle raja kuju ja kui kiiresti planeet liigub.

1. Kepleri esimene seadus ütleb, et raja kuju on ellips, ovaalne või lapik ring, millel on kaks keskkohta. Päike asub ellipsi ühes keskpunktis. Enne Keplerit arvasid astronoomid, et planeedid liiguvad Claudius Ptolemaiose süsteemi järgi ringide sees (epitsüklid), kusjuures Maa asus suurima ringi keskel.
2. Kepleri teine seadus ütleb, kui kiiresti planeet liigub ümber ellipsi. Kui planeet on Päikesele lähemal, liigub ta kiiremini. Kui ta on Päikesest kaugemal, liigub ta aeglasemalt. Kui planeedi ja Päikese vahel on joon, pühib joon planeedile järgneva ala. Ühe päeva jooksul läbitav ala on alati sama. Enne Keplerit arvasid astronoomid, et planeedid liiguvad alati sama kiirusega mööda ringe.
3. Kepleri kolmas seadus ütleb, kui kiiresti erinevad planeedid liiguvad. Päikesest kaugemal asuv planeet liigub aeglasemalt kui Päikesele lähemal asuv planeet. Kui inimene korrutab aja (T), mis kulub planeedil ümber Päikese, iseendaga (T² ), siis see arv on proportsionaalne planeedi kaugusega (d) Päikesest, korrutatuna iseendaga kaks korda (d³ ).

Kepler avaldas kaks esimest seadust 1609. aastal ja kolmanda 1619. aastal.

Kepleri kirjutised

• Mysterium cosmographicum (Kosmose püha saladus) (1596)
• Astronomia nova (Uus astronoomia) (1609)
• Epitome astronomiae Copernicanae (Koperniku astronoomia Epitome) (avaldatud kolmes osas aastatel 1618-1621).
• Harmonice Mundi (maailmade harmoonia) (1619)
• Mysterium cosmographicum (Kosmose püha saladus) 2. väljaanne (1621)
• Tabulae Rudolphinae (Rudolphine tabelid) (1627)
• Somnium (Unenägu) (1634)

Seotud leheküljed

• Galileo Galilei
• Nikolaus Kopernik
• Tycho Brahe