Nikolaus Kopernik — Poola astronoom ja heliotsentrismi autor (1473–1543)

Nikolaus Kopernik (19. veebruar 1473 - 24. mai 1543) oli poola astronoom. Kopernikust teatakse tema ideede poolest Päikese ja Maa kohta. Tema peamine idee oli, et meie maailm on heliotsentriline (helios = päike). Tema teooria oli, et päike asub päikesesüsteemi keskel ja planeedid liiguvad ümber selle. See avaldati tema raamatus "De revolutionibus orbium coelestium" (Taevasfääride pööretest) aastal, mil ta suri.

Kopernik sündis 1473. aastal Thorni (Toruń) linnas Kuninglikus Preisimaal, mis oli peamiselt saksakeelne riik, mida alates 1466. aastast valitses Poola kuningas. Ta oli kaupmees Niklas Koppernigki ja tema naise Barbara Koppernigki (sündinud Barbara Watzenrode) poeg. Tema emakeel oli saksa keel. Ta õppis kõigepealt Krakówis ja seejärel Itaalias, kus ta lõpetas kiriku juristi eriala. Ta õppis ka meditsiini, et teenida oma vaimulikke. Kopernik veetis suurema osa oma elust töötades ja uurides Frauenburgis (Frombork), Warmias, kus ta suri 1543. aastal.

Kopernik oli üks oma ajastu suuri polümaatikuid. Ta oli preester, matemaatik, astronoom, astroloog, jurist, arst, klassikaline õpetlane, kuberner, administraator, diplomaat, majandusteadlane ja sõdur. Kõigi nende ametite ajal pidas ta astronoomiat hobiks. Tema doktriin heliotsentrismi kohta, mille kohaselt Päike, mitte Maa, asub päikesesüsteemi keskmes, on aga üks tähtsamaid teaduslikke hüpoteese ajaloos. See oli moodsa astronoomia algus.

Elulugu ja haridus

Kopernik kasvas üles Toruńis ning pärast isa surma vajas perekond toetust — tema onu, piiskop Lucas Watzenrode, võttis noore Nikolausi oma hoole alla. Haridusteed alustas ta Krakówi ülikoolis (tänane Jagielloni ülikool), kus sai tugeva aluse matemaatikas ja astronoomias. 1496. aastal läks ta edasi õppima Itaaliasse: tal olid õpingud Bolognas ja mujal, ning 1503. aastal sai ta doktorikraadi kiriku õiguses Ferraras. Itaalia-aastad olid olulised nii õpingute kui ka kontaktide poolest — seal kohtus ta kaasaegsete itaalia astronoomidega ja tegi täheldusi, mis hiljem aitasid tema teooria kujunemist.

Teadustöö ja heliotsentriline mudel

Koperniku heliotsentriline mudel pakkus algseid vastuseid mitmele vanaaja ja keskaegse astronoomia probleemile: Maa ei olnud universumi keskpunkt, vaid pöörles ümber oma telje (päevane pöörlemine) ja liigutas ennast ümber Päikese (aastane liikumine). See selgitas nähtusi nagu planeetide näiv tagasikäik (retrograde liikumine) ilma et oleks vaja keerukat Ptolemaiose süsteemi epitsentriliste rõngaste hulka veelgi kasvatada. Samas kasutas Kopernik siiski endiselt ringikujulisi orbiite ja epitsükleid — alles Johannes Kepleri hilisemad avastused asendasid ringid ellipstega.

Kopernik tegi aastaid täpseid vaatlusi ning töötas välja matemaatilised arvutused oma süsteemi toetamiseks. Tema põhiteos De revolutionibus orbium coelestium on mahukas töö, kus ta esitas nii teoreetilise raamistikku kui ka vajalikke tabelarvutusi planeetide liikumise kirjeldamiseks.

Avaldamine ja vastuvõtt

Raamat ilmus 1543. aastal Nürnbergis (trükikojas Johannes Petreius) ja oli pühendatud paavst Paul III-le. Avaldamiseni aitas oluliselt kaasa noorem astronoom Georg Joachim Rheticus, kes veenis Kopernikut oma ideid kirja panema ja avaldas ennegi lühikese sissejuhatuse ("Narratio Prima") 1540. aastal. Trükise levik oli esialgu piiratud: Koperniku mudel leidis otsekohest toetust vaid väikesele ringile teadlasi, kuid idee mõjutas järk-järgult kaasaegset loodusteadust.

Praktikas tekitas heliotsentrism religioosseid ja filosoofilisi diskussioone — osa vaimulikkonnast ja teadlaskarjast suhtus sellesse ettevaatlikult või umbusklikult. 17. sajandil sai teema keskseks Galileo ja teiste ümberkäimistes, mis viisid laiemate vaidlusteni koos kiriku ametlikemate vastureaktsioonidega.

Muu töö ja roll ühiskonnas

Kopernik ei keskendunud üksnes astronoomiale. Ta töötas kirikliku kanoniku ja administraatorina Fromborkis (Frauenburgis) Warmia piiskopkonnas, tegeles meditsiini ja õigusteadusega ning töötas avalike ja majanduslike küsimustega — tema kirjutis Monetae cudendae ratio (raha löömiseks ja mündireformiks) näitab tema huvi rahanduse ja riigivalitsemise vastu. Ta oli ka diplomaat ja osales poliitilistes läbirääkimistes kohaliku võimu nimel.

Pärand ja tähendus

Koperniku töö tähistas pöördepunkti teadusloos: heliotsentrism aitas alustada teaduslikku revolutsiooni, mis muutis arusaamu taevast, liikumisest ja loodusnähtuste seletamisest. Tema ideed sillutasid teed Keplerile, Galileole ja Newtonile, kes edasi arendasid teoreetilist ja vaatluslikku kosmoloogiat.

Tänapäeval on Koperniku mälestuseks palju monumendid, tema nime kannavad muuhulgas astronoomilised objektid (nt Kuul on Kopernikuse kraater) ning tema nimi on muutunud sümboliks teadusliku maailmapildi muutusele.

Kokkuvõte: Nikolaus Kopernik oli mitmekülgne teadlane ja kirikuametnik, kelle heliotsentriline mudel muutis aluseid, millele ehitati kaasaegne astronoomia. Tema töö ei olnud lõplik lõpp — orbitide kuju ja mehhanismid selgusid alles hiljem — kuid tema panus teaduse ajalukku on üüratu.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Nikolaus Kopernik?

K: Millal ja kus ta sündis?

K: Mis keelt ta rääkis?

K: Kus ta õppis?

K: Milliseid töökohti oli Kopernikusel oma eluajal?

K: Milline on üks tähtsamaid teaduslikke hüpoteese, mida talle omistatakse?

Otsing