Polühistor

Mõiste "renessansiajastu mees või naine" või "polümaatik" tähistab väga tarka inimest, kes on hea paljudes erinevates asjades. Mõiste pärineb ajaloost, mida nimetatakse renessansiks ja mis kestis umbes 1400. aastast kuni umbes 1600. aastani. Üks kuulsamaid sel ajal elanud inimesi oli Leonardo da Vinci. Ta oli kõige kuulsam kui maalikunstnik, kuid ta oli ka teadlane, insener ja matemaatik. Leonardot nimetatakse "renessansiajastu inimeseks". Teine "renessansiaja mees" oli Michelangelo, kes oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja.

Kui kasutatakse mõistet "renessansiajastu mees/naine", ei tähenda see, et mees/naine elas tõepoolest renessansiajastul. Seda võib kasutada igaühe kohta, kes on väga osav paljudes erinevates asjades, olenemata sellest, millal see isik elas. Albert Schweitzer oli 20. sajandi "renessansiaja mees", kes oli teoloog, muusik, filosoof ja arst. Benjamin Franklin oli 18. sajandil (1700. aastatel) elanud "renessansiajastu mees", kes oli kirjanik ja trükkal, poliitik, teadlane, leiutaja ja sõdur.

Leonardo da Vinci "Vitruviuse inimene" on uurimus sellest, kuidas inimfiguuri saab paigutada kahte geomeetrilisse vormi, ringi ja ruutu.Zoom
Leonardo da Vinci "Vitruviuse inimene" on uurimus sellest, kuidas inimfiguuri saab paigutada kahte geomeetrilisse vormi, ringi ja ruutu.

Nimekiri polümatiividest

  • Aristoteles (kreeka keeles Ἀριστοτέλης, Aristoteles) (384 eKr - 322 eKr) oli kreeka filosoof, kes uuris ja kirjutas paljudest teemadest, sealhulgas füüsika, metafüüsika, luule, teatri, muusika, loogika, retoorika, poliitika, valitsus, eetika, bioloogia ja zooloogia.
  • Archimedes (kreeka keeles Ἀρχιμήδης; umbes 287 eKr - umbes 212 eKr) oli kreeka matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom.
  • Abū Alī ibn Sīnā (Avicenna) (980-1037) oli pärsia arst, farmakoloog, filosoof, matemaatik, astronoom, keemik, hanafi õigusteadlane ja teoloog, teadlane, riigimees ja sõdur.
  • Ibn Rushd (Averroes) (1126-1198), andaluusia araabia filosoof, arst, jurist, astronoom, matemaatik ja teoloog.
  • Roger Bacon, O.F.M. (u. 1214-1294), tuntud ka kui Doctor Mirabilis (ladina keeles "imeline õpetaja"), inglise frantsiskaani munk, kes oli filosoof, teoloog ja teadlane. Üks esimesi inimesi, kes tegi teaduslikke katseid moodsas vormis.
  • Leonardo da Vinci (1452-1519) Itaalia maalikunstnik, skulptor, insener, astronoom, anatoom, bioloog, geoloog, füüsik, arhitekt, muusik, filosoof ja humanist.
  • Michelangelo (6. märts 1475 - 18. veebruar 1564) oli Itaalia renessansiajastu maalikunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja, insener ja teoloog (piibliteadlane).
  • Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia teadlane, matemaatik, astronoom, füüsik ja filosoof.
  • Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Saksa kirjanik, luuletaja, kriitik, näitekirjanik ja romaanikirjanik.
  • Robert Hooke (1635-1703) oli inglise loodusfilosoof ja arhitekt. Ta oli Greshami geomeetriaprofessor, Kuningliku Seltsi sekretär ja Londoni linna maamõõtja pärast suurt tulekahju. Lisaks oma elastsuse seadusele oli ta mikroskoopia rajaja ja töötas välja maailma esimese ehituskontrolli süsteemi. Ta projekteeris Londonis palju olulisi hooneid. Ta aitas Robert Boyle'il välja töötada oma gaasiseaduse. Ta teadis, et kivistised on kivistunud elusolendid ja et gravitatsioon järgib pöördruutu seadust.
  • Isaac Newton (1643-1727) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog, loodusfilosoof ja alkeemik. Tema poolt välja töötatud arvutusarvutus ja kolm liikumisseadust olid rakendusliku matemaatika teetähiseks.
  • Gottfried Leibniz (1646-1716) oli saksa filosoof, teoloog, füüsik, matemaatik, ajaloolane, raamatukoguhoidja ja leiutaja.
  • Mihhail Lomonossov (1711-1765) oli vene luuletaja, pedagoog, kunstnik, füüsik ja keemik.
  • Thomas Jefferson (1743-1826). Ameerika Ühendriikide president, kes oli aiandusteadlane, arhitekt, arheoloog, leiutaja ja ülikooli rajaja.
  • Rabindranath Tagore (7. mai 1861 - 7. august 1941) oli bengali luuletaja, kunstnik, näitekirjanik, romaanikirjanik, pedagoog, sotsiaalreformer, rahvuslane, ärijuht ja helilooja.
  • Albert Einstein (14. märts 1879 - 15. aprill 1955) oli saksa-ameerika füüsik, matemaatik, kosmoloog, professor, külmutusinsener (patent), patendianalüütik, esseist, aktivist, pianist ja kontsertviiuldaja.
  • Sir Winston Churchill (30. november 1874 - 24. jaanuar 1965) oli Briti peaminister, sõjaväejuht, ajaloolane, kirjanik, maalikunstnik ja sportlane.
  • G. Spencer-Brown (2. aprill 1923 - 2016) on inglise matemaatik ja kirjutaja "Laws of Form".

Küsimused ja vastused

K: Mis on renessanssmees?


A: Renessansiaja mees on väga tark inimene, kes on hea mitmes erinevas asjas.

K: Millise ajalooperioodi järgi on mõiste "renessansiajastu mees" nime saanud?


V: Mõiste "renessansiajastu mees" on nime saanud renessansiajastu ajalooperioodi järgi (14. sajandist kuni 16. või 17. sajandini Euroopas).

K: Kes on kaks kuulsat renessansiajastu meest sellest perioodist?


V: Kaks kuulsat renessansiajastu meest sellest perioodist olid Leonardo da Vinci ja Michelangelo.

K: Mille poolest oli Leonardo da Vinci kuulus?


V: Leonardo oli kuulus maalikunstnik, kuid ta oli ka teadlane, filosoof, insener ja matemaatik.

K: Mis on üks asi, mille poolest Michelangelo oli tuntud?


V: Michelangelo oli erakordne skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja.

K: Kas mõistet "renessansiajastu mees" kasutatakse ainult renessansiajastu inimeste kohta?


V: Ei, mõistet "renessansiajastu mees" kasutatakse sageli ka eri aegadel elanud erakordsete inimeste kohta.

K: Kes on mõned näited "renessansiajastu meestest" erinevatel aegadel?


V: Albert Schweitzer oli 20. sajandi "renessansiaja mees", kes oli teoloog, muusik, filosoof ja arst. Benjamin Franklin oli 18. sajandi "renessansiaja mees", kes oli kirjanik ja trükkal, poliitik, teadlane, leiutaja ja sõdur.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3