Polümaatik (renessansiajastu inimene) – tähendus ja kuulsad näited
Polümaatik (renessansiajastu inimene) – tähendus ja kuulsad näited: selgitus, ajalugu ja kuulsused nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo.
Mõiste "renessansiajastu mees või naine" või "polümaatik" tähistab inimest, kellel on väga lai oskuste ja teadmiste spekter — nii kunstis, teaduses kui ka tehnikas. Terminiga viidatakse sageli ajastule, mille taustaks on Euroopa kultuuriline ja intellektuaalne ärkamine 1400. aastate paiku kuni umbes 1600. aastani, mida nimetatakse ajaloost, renessansiks. Selle aja eripära oli rõhk inimkesksele mõtlemisele, klassikalise teadmise taasavastamine ja eri valdkondade vaheliste seoste otsimine.
Üks kuulsamaid sel ajal elanud inimesi oli Leonardo da Vinci. Ta oli kõige kuulsam kui maalikunstnik, kuid ta oli ka teadlane, insener ja matemaatik. Leonardot nimetatakse "renessansiajastu inimeseks". Tema märkimisväärsed märkmikud, anatoomiauuringud, leiutised ja esteetiline lähenemine näitavad, kuidas eri valdkondade tundmine toetas loovat ja analüütilist tööd. Teine "renessansiaja mees" oli Michelangelo, kes oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Mõlemad näited illustreerivad, kuidas mitmekülgsus ja sügav oskus mitmes erialas aitasid luua ajatut kunsti ning teaduslikke saavutusi.
Kui kasutatakse mõistet "renessansiajastu mees/naine", ei tähenda see ilmtingimata, et inimene elas just renessansiajastul. Seda nimetust kasutatakse ka üldisemalt igaühe kohta, kes on väga osav paljudes erinevates asjades, olenemata ajastust. Näiteks 20. sajandi Albert Schweitzer oli nii teoloog, muusik, filosoof kui ka arst — tema laiahaardeline tegevus on sageli toodud polümaatikute näidetena. Benjamin Franklin oli 18. sajandil (1700. aastatel) elanud "renessansiajastu mees", kes oli kirjanik ja trükkal, poliitik, teadlane, leiutaja ja sõdur.
Mis iseloomustab polümaatikut?
- Sügav uudishimu ja huvi mitme valdkonna vastu.
- Võime ühendada teadmisi eri distsipliinidest ning rakendada neid loovalt.
- Pidev õppimine — polümaat otsib uusi oskusi ja täiendab olemasolevaid.
- Praktiline käeline oskus koos teoreetilise mõtlemisega.
- Hea suhtlemisoskus ja koostöövõime, mis võimaldab ideid teistega jagada ja edasi arendada.
Miks polümaatid eriti renessansiajastul silma paistsid?
- Humanismi levik, mis väärtustas inimese potentsiaali ja laiapõhjalist haridust.
- Patrooni- ja mezenassüsteem (näiteks rikas varandus ja kiriklikud tellimused), mis toetas kunstnike ja teadlaste tööd.
- Trükipressi levik, mis lihtsustas teadmiste levikut ja õppe- ning uurimismaterjalide kättesaadavust.
- Polümaatilise hariduse ideaal, mis püüdis ühendada kunsti, filosoofiat ja loodusõpetust ühtseks maailmapildiks.
Kuulsad polümaatide näited ajaloost
- Leonardo da Vinci — kunstnik, leiutaja, anatoom ja insener.
- Michelangelo — skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja.
- Galileo Galilei — astronoom, füüsik, matemaatik ja instrumentide looja.
- Albrecht Dürer — maalija, graafik, matemaatik ja kirjutaja kunstiteooriast.
- Erasmus — filosoof, humanist ja kirjamees, kes tegutses mitmes intellektuaalses rollis.
- Varemgi on esinenud polümaate teistes kultuurides — näiteks keskajal ja varasematel aegadel (meditsiin, filosoofia, astronoomia kokku põimudes).
- Hilisemad näited: Benjamin Franklin, Thomas Jefferson, Albert Schweitzer jt — inimesed, kes tegutsesid edukalt mitmes valdkonnas.
Polümaat tänapäeval
Tänapäeva maailmas on spetsialiseerumine tugev, kuid interdistsiplinaarsus on üha enam hinnas: teadus- ja tehnoloogiavaldkondades otsitakse sageli inimesi, kes mõistavad nii inimfaktoreid kui ka tehnilist tausta (näiteks STEAM — kunst + teadus + tehnoloogia). Polümaatlikkus aitab leida uusi lahendusi keerukatele probleemidele, sest erinevate valdkondade teadmised loovad sünergia.
Kuidas arendada polümaatlikke omadusi?
- Loe laialt ja sihipäraselt eri teemasid — nii humanitaar- kui loodusteadusi.
- Õpi uusi praktilisi oskusi (programmeerimine, joonestamine, puutööd jms) ja õpi neid teiste teadmiste kontekstis rakendama.
- Tööta projektide kallal, mis ühendavad eri valdkondi — see paneb teadmised kokku ja õpetab interdistsiplinaarset mõtlemist.
- Säilita uudishimu ja kriitiline mõtlemine — küsi küsimusi ja otsi vastuseid mitmest allikast.
- Tee koostööd inimestega, kelle tugevused on sinust erinevad — see laiendab teadmisi ja pakub uusi vaatenurki.
Kokkuvõttes ei ole "renessansiajastu mees" pelgalt ajalooline märksõna, vaid kasulik kujund, mis kirjeldab inimest, kelle tugevus on erinevate teadmiste ja oskuste ühendamises. Polümaatlikkus on kombineeritud uudishimuse, pideva õppimise ja võimega näha seoseid — omadused, mis on väärtuslikud igal ajal.
Leonardo da Vinci "Vitruviuse inimene" on uurimus sellest, kuidas inimfiguuri saab paigutada kahte geomeetrilisse vormi, ringi ja ruutu.
Nimekiri polümatiividest
- Aristoteles (kreeka keeles Ἀριστοτέλης, Aristoteles) (384 eKr - 322 eKr) oli kreeka filosoof, kes uuris ja kirjutas paljudest teemadest, sealhulgas füüsika, metafüüsika, luule, teatri, muusika, loogika, retoorika, poliitika, valitsus, eetika, bioloogia ja zooloogia.
- Archimedes (kreeka keeles Ἀρχιμήδης; umbes 287 eKr - umbes 212 eKr) oli kreeka matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom.
- Abū Alī ibn Sīnā (Avicenna) (980-1037) oli pärsia arst, farmakoloog, filosoof, matemaatik, astronoom, keemik, hanafi õigusteadlane ja teoloog, teadlane, riigimees ja sõdur.
- Ibn Rushd (Averroes) (1126-1198), andaluusia araabia filosoof, arst, jurist, astronoom, matemaatik ja teoloog.
- Roger Bacon, O.F.M. (u. 1214-1294), tuntud ka kui Doctor Mirabilis (ladina keeles "imeline õpetaja"), inglise frantsiskaani munk, kes oli filosoof, teoloog ja teadlane. Üks esimesi inimesi, kes tegi teaduslikke katseid moodsas vormis.
- Leonardo da Vinci (1452-1519) Itaalia maalikunstnik, skulptor, insener, astronoom, anatoom, bioloog, geoloog, füüsik, arhitekt, muusik, filosoof ja humanist.
- Michelangelo (6. märts 1475 - 18. veebruar 1564) oli Itaalia renessansiajastu maalikunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja, insener ja teoloog (piibliteadlane).
- Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia teadlane, matemaatik, astronoom, füüsik ja filosoof.
- Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Saksa kirjanik, luuletaja, kriitik, näitekirjanik ja romaanikirjanik.
- Robert Hooke (1635-1703) oli inglise loodusfilosoof ja arhitekt. Ta oli Greshami geomeetriaprofessor, Kuningliku Seltsi sekretär ja Londoni linna maamõõtja pärast suurt tulekahju. Lisaks oma elastsuse seadusele oli ta mikroskoopia rajaja ja töötas välja maailma esimese ehituskontrolli süsteemi. Ta projekteeris Londonis palju olulisi hooneid. Ta aitas Robert Boyle'il välja töötada oma gaasiseaduse. Ta teadis, et kivistised on kivistunud elusolendid ja et gravitatsioon järgib pöördruutu seadust.
- Isaac Newton (1643-1727) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog, loodusfilosoof ja alkeemik. Tema poolt välja töötatud arvutusarvutus ja kolm liikumisseadust olid rakendusliku matemaatika teetähiseks.
- Gottfried Leibniz (1646-1716) oli saksa filosoof, teoloog, füüsik, matemaatik, ajaloolane, raamatukoguhoidja ja leiutaja.
- Mihhail Lomonossov (1711-1765) oli vene luuletaja, pedagoog, kunstnik, füüsik ja keemik.
- Thomas Jefferson (1743-1826). Ameerika Ühendriikide president, kes oli aiandusteadlane, arhitekt, arheoloog, leiutaja ja ülikooli rajaja.
- Rabindranath Tagore (7. mai 1861 - 7. august 1941) oli bengali luuletaja, kunstnik, näitekirjanik, romaanikirjanik, pedagoog, sotsiaalreformer, rahvuslane, ärijuht ja helilooja.
- Albert Einstein (14. märts 1879 - 15. aprill 1955) oli saksa-ameerika füüsik, matemaatik, kosmoloog, professor, külmutusinsener (patent), patendianalüütik, esseist, aktivist, pianist ja kontsertviiuldaja.
- Sir Winston Churchill (30. november 1874 - 24. jaanuar 1965) oli Briti peaminister, sõjaväejuht, ajaloolane, kirjanik, maalikunstnik ja sportlane.
- G. Spencer-Brown (2. aprill 1923 - 2016) on inglise matemaatik ja kirjutaja "Laws of Form".
Küsimused ja vastused
K: Mis on renessanssmees?
A: Renessansiaja mees on väga tark inimene, kes on hea mitmes erinevas asjas.
K: Millise ajalooperioodi järgi on mõiste "renessansiajastu mees" nime saanud?
V: Mõiste "renessansiajastu mees" on nime saanud renessansiajastu ajalooperioodi järgi (14. sajandist kuni 16. või 17. sajandini Euroopas).
K: Kes on kaks kuulsat renessansiajastu meest sellest perioodist?
V: Kaks kuulsat renessansiajastu meest sellest perioodist olid Leonardo da Vinci ja Michelangelo.
K: Mille poolest oli Leonardo da Vinci kuulus?
V: Leonardo oli kuulus maalikunstnik, kuid ta oli ka teadlane, filosoof, insener ja matemaatik.
K: Mis on üks asi, mille poolest Michelangelo oli tuntud?
V: Michelangelo oli erakordne skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja.
K: Kas mõistet "renessansiajastu mees" kasutatakse ainult renessansiajastu inimeste kohta?
V: Ei, mõistet "renessansiajastu mees" kasutatakse sageli ka eri aegadel elanud erakordsete inimeste kohta.
K: Kes on mõned näited "renessansiajastu meestest" erinevatel aegadel?
V: Albert Schweitzer oli 20. sajandi "renessansiaja mees", kes oli teoloog, muusik, filosoof ja arst. Benjamin Franklin oli 18. sajandi "renessansiaja mees", kes oli kirjanik ja trükkal, poliitik, teadlane, leiutaja ja sõdur.
Otsige