Ibn Sīnā

Varajane elu

Avicenna sündis Bukhara lähedal, mida sel ajal valitses Samanide dünastia. Tema isa oli valitsusametnik ja tema kodu oli õpetatud meeste kohtumispaik. Avicennal olid lapsepõlves haritud õpetajad. 14-aastaseks oli ta omandanud mitmeid õppeaineid ja oli juba Koraani pähe õppinud. Alates 14. eluaastast kuni 18. eluaastani õpetas ta end ise, sest ta ei leidnud õpetajat, kes oleks andnud rohkem teavet, kui ta juba teadis. Meditsiini hakkas ta harjutama ja õppima 16-aastaselt. Ta õppis ka õigust ja loodusteadusi. Ta oli kõigis ainetes hea, kuid otsustas, et meditsiin on tema jaoks lihtsam kui matemaatika või metafüüsika. Millalgi enne 18-aastaseks saamist ravis ta ühe samaniidi emiri. Tänu sellele lubati ta Samaniidide dünastia kuninglikesse raamatukogudesse. 18-aastaseks saades oli ta saanud oma aja kõige olulisemate teadusteoste meistriks. Samuti oli tema maine arstina kasvanud. 20-aastaselt peeti teda üheks oma aja kõige targemaks inimeseks.

Kirjutised

Lisaks filosoofiale ja meditsiinile sisaldab Avicenna teoseid astronoomia, alkeemia, geograafia ja geoloogia, psühholoogia, islami teoloogia, loogika, matemaatika, füüsika ja luule kohta.

Hilisem elu

Aastatel 1015-1022 oli Avicenna Hamedani valitseja kõrge ametnik ja arst. Pärast Hamedani valitseja surma pandi Avicenna vangi. Ta vabastati neli kuud hiljem, kui Hamadan vallutati Isfahani valitseja Alā al-Dawla poolt. Alā al-Dawla vallutas Hamadani vaid lühikeseks ajaks. Avicenna põgenes dervišiks maskeerituna Isfahanisse, et töötada Alā al-Dawla heaks arstina. 1030. aastal ründasid Ghaznavid Isfahani ja osa Avicenna töödest läksid kaduma ja tõenäoliselt varastati. Ta suri rünnaku ajal Hamedani linna vastu.

Rohkem lugemist

• Avicenna, Lenn E. Goodman (Cornell University Press: 1992, uuendatud väljaanne 2006) - hea sissejuhatus tema ellu ja filosoofilisse mõtlemisse.