Avicenna (Ibn Sīnā): pärsia polümaat, arst ja filosoof
Avicenna (Ibn Sīnā) — 10.–11. sajandi pärsia polümaat: silmapaistev arst, filosoof ja teaduskirjanik. Tutvu tema meditsiini- ja filosoofiaentsüklopeediatega ning pärandiga.
Avicenna (umbes 980 - 1037) oli pärsia polümaatik ning oma aja tähtsaim arst ja islami filosoof.
Ta kirjutas umbes 450 teost erinevatel teemadel, millest on säilinud umbes 240, sealhulgas 150 filosoofia ja 40 meditsiini kohta.
Tema kuulsaimad teosed on "The Book of Healing" - filosoofiline ja teaduslik entsüklopeedia ning "The Canon of Medicine" - meditsiiniline entsüklopeedia.
Ta on tuntud ka kui Ibn Sīnā ja Pour Sina (pärsia keeles: پور سینا), mis tähendab inglise keeles "Son of Sina". Tema täielik nimi araabia keeles on Abū ʿAlī al-Ḥusayn ibn ʿAbd Allāh ibn Sīnā (ابو علی الحسین ابن عبدالله ابن سینا). Inglise keeles nimetatakse teda tavaliselt Avicennaks (kreeka keeles Aβιτζιανός), tema ladiniseeritud nimi.
Elulugu ja haridus
Avicenna sündis tõenäoliselt Afšāna külakeses Böotšara (Bukhara) lähedal. Noores eas näitas ta erakordset andekust ja omandas laialdase hariduse: ta õppis korra Koraaniteadust, loogikat, matemaatikat, filosoofiat, meditsiini ja loodusõpet. Kõrge intelligentsi ja intensiivse õppe tulemusena sai temast varakult arst ning ta töötas eri valitsejate juures riikliku arsti ja nõunikuna. Tema elu kulges piirkondlikes õukondades ja sõjaväe- ning poliitilises ebastabiilsuses, kuni viimaks ta suri 1037. aastal Hamadanis, kus tema haud on tänapäevalgi mälestusmärk.
Peamised tööd ja teadustöö
Avicenna oli erakordselt viljakas kirjanik; tema tuntumad teosed on:
- The Book of Healing – mahukas entsüklopeedia, mis katab loogika, teaduse, metafüüsika, aritmeetika ja muu. See ei ole meditsiiniline teos, vaid pigem filosoofiline ja teaduslik süntees.
- The Canon of Medicine – süsteemne meditsiiniline käsiraamat, mis koondab arstiteaduse teadmised tema ajast. See oli kasutusel Euroopa ja Islamimaade meditsiinikoolides keskajast varauusaegadeni.
Lisaks kirjutas Avicenna hulga lühemaid traktaate loogika, metafüüsika, psühholoogia, füüsika, astroloogia, muusika ja poeesia kohta. Tema käsitused oli hiljem laialdaselt tõlgitud ladina ja teistesse keeltesse, mis võimaldas neil jõuda keskaegse Euroopani.
Panus meditsiini
Meditsiinis rõhutas Avicenna süsteemset, praktilist ja empiirilist lähenemist: ta kirjeldas haiguste sümptomeid, haiguse käiku ja diagnostikat ning rõhutas ravi efektiivsuse hindamist. Tema Canon sisaldab järeldusi ravimite kasutamise, kirurgiliste protseduuride, farmaakoloogia ning toitumise kohta. Kuigi anatoomilised uuringud olid tema ajal piiratud, tegi ta põhjalikke kliinilisi tähelepanekuid ning kirjeldas mitmeid haigusseisundeid ja ravimeetodeid, mis mõjutasid meditsiinipraktikat sajandeid.
Filosoofia ja mõte
Filosoofiliselt sulandas Avicenna Aristotelese loogika ja neoplatonistlikku-metafüüsilist pärandit. Tema tähtsaimad panused hõlmavad:
- olemus ja eksistentsi eristamine (essence vs. existence) ning argumendid vajalikust eksistentsist (necessary existent) jumala olemasolu seletamiseks;
- psühholoogia ja teadvuse uuringud – Avicenna käsitles hinge loomust, tajuprotsesse ja mälestusi, pidades hinge ja keha suhet oluliseks filosoofiliste arutelude teemaks;
- loogika – ta arendas ja selgitas loogilisi meetodeid, mis mõjutasid hilisemat keskaegset arutluskultuuri nii islami- kui ka kristlikus maailmas.
Teised teadusalad ja meetod
Avicenna tegeles ka astronoomia, matemaatika, geograafia ja muusika uurimisega ning püüdis teadmisi süsteemselt klassifitseerida. Ta rõhutas ratsionaalset analüüsi ja vaatlust ning tema töödele iseloomulik loogiline stiil aitas juurutada teaduslikke lähenemisi ka väljaspool meditsiini ja filosoofiat.
Mõju ja pärand
Avicenna mõju on laiaulatuslik: tema tööd tõlkiti ladina keelde ja neid kasutati Euroopa ülikoolides mitu sajandit. Kesk- ja varauusaegsete mõtlejate, sh skolastiliste filosoofide, tööde kujunemisel oli Avicennal suur roll. Tema meditsiiniline Canon oli pikka aega standardõpikuks ning tema metafüüsilised ideed mõjutasid nii moslemi-, kristliku kui ka juudi filosoofia traditsioone.
Üldiselt peetakse Avicennat üheks mõjukamaks teadlaseks ja mõtlejaks keskaegses maailmas: tema tööde põhjalikkus ja süsteemsus aitasid ühendada antiiksete allikate tarkuse ning oma aja teadusliku ja filosoofilise teadmuse.

Avicenna joonistus aastast 1271
Varajane elu
Avicenna sündis Bukhara lähedal, mida sel ajal valitses Samanide dünastia. Tema isa oli valitsusametnik ja tema kodu oli õpetatud meeste kohtumispaik. Avicennal olid lapsepõlves haritud õpetajad. 14-aastaseks oli ta omandanud mitmeid õppeaineid ja oli juba Koraani pähe õppinud. Alates 14. eluaastast kuni 18. eluaastani õpetas ta end ise, sest ta ei leidnud õpetajat, kes oleks andnud rohkem teavet, kui ta juba teadis. Meditsiini hakkas ta harjutama ja õppima 16-aastaselt. Ta õppis ka õigust ja loodusteadusi. Ta oli kõigis ainetes hea, kuid otsustas, et meditsiin on tema jaoks lihtsam kui matemaatika või metafüüsika. Millalgi enne 18-aastaseks saamist ravis ta ühe samaniidi emiri. Tänu sellele lubati ta Samaniidide dünastia kuninglikesse raamatukogudesse. 18-aastaseks saades oli ta saanud oma aja kõige olulisemate teadusteoste meistriks. Samuti oli tema maine arstina kasvanud. 20-aastaselt peeti teda üheks oma aja kõige targemaks inimeseks.
Kirjutised
Lisaks filosoofiale ja meditsiinile sisaldab Avicenna teoseid astronoomia, alkeemia, geograafia ja geoloogia, psühholoogia, islami teoloogia, loogika, matemaatika, füüsika ja luule kohta.
Hilisem elu
Aastatel 1015-1022 oli Avicenna Hamedani valitseja kõrge ametnik ja arst. Pärast Hamedani valitseja surma pandi Avicenna vangi. Ta vabastati neli kuud hiljem, kui Hamadan vallutati Isfahani valitseja Alā al-Dawla poolt. Alā al-Dawla vallutas Hamadani vaid lühikeseks ajaks. Avicenna põgenes dervišiks maskeerituna Isfahanisse, et töötada Alā al-Dawla heaks arstina. 1030. aastal ründasid Ghaznavid Isfahani ja osa Avicenna töödest läksid kaduma ja tõenäoliselt varastati. Ta suri rünnaku ajal Hamedani linna vastu.
Rohkem lugemist
- Avicenna, Lenn E. Goodman (Cornell University Press: 1992, uuendatud väljaanne 2006) - hea sissejuhatus tema ellu ja filosoofilisse mõtlemisse.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Avicenna?
V: Avicenna oli afgaani arst ja filosoof, kes oli oma aja tähtsaim.
K: Millistest teemadest kirjutas Avicenna?
V: Avicenna kirjutas väga erinevatel teemadel, sealhulgas filosoofiast ja meditsiinist.
K: Kui palju teoseid Avicenna kirjutas?
V: Avicenna kirjutas umbes 450 teost.
K: Kui palju Avicenna teoseid on säilinud?
V: Avicenna teostest on säilinud umbes 240.
K: Millised on Avicenna kõige kuulsamad teosed?
V: Avicenna kuulsaimad teosed on "Ravimise raamat" ja "Meditsiinikaanon".
K: Mis on Avicenna täisnimi araabia keeles?
V: Avicenna täisnimi araabia keeles on Abū ʿAlī al-Ḥusayn ibn ʿAbd Allāh ibn Sīnā.
K: Kuidas on Avicennat inglise keeles tavaliselt nimetatud?
V: Avicennat nimetatakse inglise keeles tavaliselt Avicennaks või tema ladiniseeritud nime järgi.
Otsige