Vormiseadused

Laws of Form on George Spencer-Browni 1969. aastal ilmunud raamat. See räägib loogikast, matemaatikast ja filosoofiast. Matemaatilised süsteemid, mida Spencer-Brown raamatus tutvustas, on tuntud nimetuste "näitude kalkulatsioon", "eristamiskalkulatsioon" ja sageli lihtsalt "LOF" all.

Laws of Form kasvas välja autori tööst elektroonikainsenerina. Raamatust on ilmunud mitu väljaannet ja tõlget ning see ei ole kunagi otsa saanud. Tegemist on lühikese raamatuga, selle matemaatiline osa on vaid 55 lehekülge pikk.

Spencer-Browni filosoofiat on mõjutanud Ludwig Wittgenstein, R. D. Laing, Charles Sanders Peirce, Bertrand Russell ja Alfred North Whitehead.

Vastuvõtt

"Laws of Form" ilmus 1969. aastal Whole Earth'i kataloogis ja sellest sai kiiresti kultusklassika. Näidete kalkulatsiooni ja esmast algebrat võib vaadelda kui viisi, kuidas mõelda meele põhitegevusest, nimelt võimest eristada või vahet teha. Raamatus väidetakse, et see võime on inimese tunnetuse ja teadvuse alus. Spencer-Browni sõnul paljastavad esmane aritmeetika ja esmane algebra uusi seoseid loogika, matemaatika, keelefilosoofia ja vaimufilosoofia vahel.

Matemaatilised ideed

Olgu 0 ja 1 kaks Boole'i algebra algväärtust. Tähistagu AB Booluse algebra binaarset operatsiooni. Olgu (X) tähistab X-i Boole'i komplementi. Siis on näitude kalkulatsioon lihtsalt Boole'i aritmeetika, mis on taandatud kahele võrrandile 11=1 ja (1)=0. Need on ainsad "aksioomid" LoF-is.

Esmane algebra on peamiselt Boole'i algebra lihtsam märkimisviis, välja arvatud üks asi. Boole'i algebras ei ole () defineeritud. () on "tühi" komplementaarium (komplementaarium "mitte midagi"). Seevastu primaalalgebras on () defineeritud ja tähistab ühte neist 0 või 1. (()) tähistab teist algväärtust ja on sama, mis tühi lehekülg.

Olgu A ja B kaks suvalist algalgebra avaldist. Esmane algebra koosneb võrranditest kujul A=B ja neid võrrandeid käsitletakse samamoodi nagu kõikides koolides õpetatava arvalgebra võrrandeid. Tavalised loogikameetodid kasutavad harva võrrandeid. LoF väidab, et elementaarse loogika tegemine esmase algebra abil on lihtsam. Nimelt, kui A on loogikas tautoloogia, siis kehtib algalgebras üks A=() või A=(()).

Laws of Form tõestab järgmist fakti esmase algebra kohta:

  • Ei saa tõestada nii A=B kui ka A/=B. Seega on esmane algebra vastuoluvaba (on järjepidev);
  • Alati saab tõestada, kumb neist A=B ja A/=B juhtub olema tõene. (Esmane algebra on täielik.)

Seega on esmane algebra hästi käituv matemaatika. See võib olla kasulik isegi siis, kui LoF-i filosoofia ja tunnetusteadus on vale või ebahuvitav.

Viide

  • Spencer-Brown, George, 1997 (1969). Laws of Form. E. P. Dutton.

Küsimused ja vastused

K: Mis on "Laws of Form"?


V: Laws of Form on George Spencer-Browni kirjutatud ja 1969. aastal avaldatud raamat loogikast, matemaatikast ja filosoofiast.

K: Millised on raamatus esitatud matemaatilised süsteemid?


V: Raamatus esitatud matemaatilisi süsteeme tuntakse nimetuste "näitude kalkulatsioon", "eristuskalkulatsioon" ja sageli lihtsalt "LOF" all.

K: Kuidas tekkisid vormiseadused?


V: Laws of Form kasvas välja autori tööst elektroonikainsenerina.

K: Kas "Laws of Form" on kunagi otsa saanud?


V: Ei, "Laws of Form" ei ole kunagi otsa saanud.

K: Kui pikk oli raamatu matemaatiline osa?


V: Raamatu matemaatiline osa on ainult 55 lehekülge pikk.

K: Kes olid mõned filosoofid, kes mõjutasid Spencer-Browni filosoofiat?


V: Mõned filosoofid, kes mõjutasid Spencer-Browni filosoofiat, olid Ludwig Wittgenstein, R. D. Laing, Charles Sanders Peirce, Bertrand Russell ja Alfred North Whitehead.

K: Mitmes väljaandes ja tõlkes on "Laws of Form" ilmunud?


V: "Laws of Form" on avaldatud mitmes väljaandes ja tõlkes.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3