Ludwig Wittgenstein

Life

Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889 Viinis Karl ja Leopoldine Wittgensteini pojana. Ta oli noorim kaheksast lapsest ja sündis ühte Austria-Ungari keisririigi silmapaistvamasse ja jõukamasse perekonda. Tema isa vanemad, Hermann Christian ja Fanny Wittgenstein, olid sündinud juudi perekonnas, kuid pöördusid hiljem protestantlusele ning pärast seda, kui nad 1850. aastatel Saksimaalt Viini kolisid, sulandusid nad Viini protestantlikesse ametnikeklassidesse. Ludwigi isast, Karl Wittgensteinist, sai tööstur, kes teenis varanduse raua ja terase valdkonnas. Ludwigi ema Leopoldine, sündinud Kalmus, oli Nobeli preemia laureaadi Friedrich von Hayeki tädi. Hoolimata Karli protestantlusest ja asjaolust, et Leopoldine'i isa oli juut, ristiti Wittgensteini lapsed roomakatoliiklasteks - nende emapoolse vanaema usku - ja Ludwigile anti tema surma korral roomakatoliku matused. Wittgenstein oli homoseksuaalne.

Wittgenstein hakkas õppima masinaehitust. Uurimistööde käigus tekkis tal huvi matemaatika aluste vastu, eriti pärast Bertrand Russelli "Matemaatika põhimõtted" ja Gottlob Frege "Grundgesetze" lugemist. 1911. aastal külastas Wittgenstein Frege'i ja Russelli ning arutas nendega pikalt filosoofiat. Ta avaldas Russellile suurt muljet ja hakkas tegelema loogika ja matemaatilise loogika alustega. Russell nägi Wittgensteinis järeltulijat, kes jätkaks tema tööd.

Traktaat

Esimese maailmasõja ajal teenis Wittgenstein sõjaväes ja arendas oma loogikat. Ta võttis arvesse ka eetilisi aspekte. 1918. aasta suvel sai ta teada, et tema sõber David Pinsent oli hukkunud lennuõnnetuses. Wittgenstein sattus depressiooni ja mõtles enesetapule. Ta läks oma onu Pauli juurde, kus ta suutis lõpetada "Traktaadi". Ükski kirjastaja ei võtnud seda vastu, kuid Russell mõistis, et tegemist on filosoofiliselt olulise teosega, ja kirjutas sissejuhatuse. Wittgensteinile see ei meeldinud, sest ta arvas, et Russell ei ole raamatust aru saanud. Lõpuks trükkis Wilhelm Ostwaldi ajakiri Annalen der Naturphilosophie 1921. aastal saksakeelse väljaande ja Routledge'i Kegan Paul trükis 1922. aastal kakskeelse väljaande koos Russelli sissejuhatusega.

Traktaadi järgsed aastad

Kuna Wittgenstein arvas, et "Traktaat" on lahendanud kõik filosoofia probleemid, jättis ta filosoofia pooleli ja naasis Austriasse, et saada algkooliõpetajaks. Wittgensteinil olid ebarealistlikud ootused maapiirkonna lastele, keda ta õpetas, ja tal oli vähe kannatust nende lastega, kellel puudus matemaatika andekus. Kuid huviliste lastega, eriti poistega, saavutas ta häid tulemusi. Tema karmid distsipliinimeetodid tõid kaasa erimeelsusi mõne õpilase vanematega ning lõpuks lahkus ta ametist ja naasis Viini, tundes, et oli kooliõpetajana ebaõnnestunud.

Pärast kooliõpetaja töölt loobumist töötas Wittgenstein Viini lähedal asuvas kloostris aedniku abina ja seejärel töötas ta koos arhitekt Paul Engelmanniga. See intellektuaalne töö aitas Wittgensteini tuju taastada.

Aastatel 1925-1928 läks ta oma õe Margareti juurde Viini, kus too ehitas maja. Wittgenstein ja arhitekt Paul Engelmann ehitasid selle koos, ja kuigi nad ei elanud selles kunagi, on "Haus Wittgenstein" Viinis tänaseni alles.

Selle töö lõpupoole võttis Wittgensteiniga ühendust Moritz Schlick, üks vastloodud Viini ringkonna juhtfiguure. See kontakt stimuleeris Wittgensteini intellektuaalselt ja äratas tema huvi filosoofia vastu.

Tagasi Cambridge'i

1929. aastal otsustas ta naasta Cambridge'i. Raudteejaamas võttis teda vastu hulk Inglismaa suurimaid intellektuaale. Ta avastas oma õuduseks, et ta on nüüd üks kuulsamaid filosoofe maailmas. 1939. aastal nimetati Wittgenstein Cambridge'i filosoofia õppetooli.

Teise maailmasõja ajal lahkus ta Cambridge'ist ja asus vabatahtlikuna haiglaporteriks Guy's Hospitalis Londonis ja laborantiks Newcastle upon Tyne'i Royal Victoria Infirmary's.

Viimased aastad

Wittgenstein lahkus 1947. aastal Cambridge'i ülikoolist, et keskenduda oma kirjutamisele. Kui ta 1949. aastal avastas, et tal on eesnäärmevähk, oli ta kirjutanud suurema osa materjalist, mis avaldati pärast tema surma Philosophische Untersuchungen (Filosoofilised uurimused) nime all, mis võib olla tema tähtsaim teos. Ta suri eesnäärmevähki Cambridge'is.

Hochreit 1920. Wittgenstein istub oma õe Helene Salzeri ja tema sõbra Arvid Sjögreni vahel.


"Täna oli 18 1p-münti Ludwig Wittgensteini hauale Cambridge'i taevaminemise koguduse hauaplatsil (Parish of the Ascension Burial Ground). Algselt - mõned päevad tagasi - oli seal neli, laiali laotatult; ja siis viis väikeses kuhjas ühel pool. Täna hommikul oli 15 korralikult tema nime allapoole. Nüüd on seal veel kolm, ikka veel kenasti rivis. Aastate jooksul on hauale asetatud arvukalt väikseid esemeid, sealhulgas sidrun, seapirukas, härra Kiplingi tassikook ja budistlik palveratas. See kõik on väga intrigeeriv."