Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, 3. krahv Russell, OM, FRS, (18. mai 1872 - 2. veebruar 1970) oli üks maailma tuntumaid intellektuaale. Ta oli filosoof, loogik ja matemaatik. Ta sündis Walesis, kuid veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Ta töötas peamiselt 20. sajandil.
Bertrand Russell kirjutas palju. Ta püüdis ka filosoofiat populariseerida. Ta avaldas oma arvamust paljudel teemadel. Ta kirjutas essee "On Denoting", mida on nimetatud üheks 20. sajandi mõjukaimaks filosoofia esseeks. Ta kirjutas nii väga tõsistest teemadest kui ka igapäevastest asjadest.
Ta oli tuntud liberaal, sotsialist ja sõjavastane enamiku oma pika elu jooksul. Miljonid vaatasid Russellile kui loomingulise ja ratsionaalse elu prohvetile otsa. Samal ajal olid tema seisukohad paljudel teemadel äärmiselt vastuolulised. Alates 1931. aastast kuni oma surmani oli ta Lordide koja liige.
Isiklik elu
Ta sündis Suurbritannia majandusliku ja poliitilise tõusu kõrghetkel ja suri grippi peaaegu sajand hiljem, kui Briti impeerium oli peaaegu kadunud, kuna selle võim oli kahes võitvas, kuid nõrgestavas maailmasõjas hajunud. Russelli hääl kandis tohutut moraalset autoriteeti isegi 90ndate eluaastate alguses. Russell toetas palju tuumadesarmeerimist, kuid ei toetanud Ameerika sõda Vietnamis isegi siis, kui see oli populaarne.
1950. aastal anti Russellile Nobeli kirjanduspreemia "tunnustuseks tema mitmekülgsete ja oluliste kirjutiste eest, milles ta propageerib humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust". Ta suri grippi.
Uskumused
Russeli raamatus "Teaduse mõju ühiskonnale" kirjutas ta:
" Ma arvan, et teema, mis on poliitiliselt kõige olulisem, on massipsühholoogia. Massapsühholoogia ei ole teaduslikult väga arenenud uurimus ja seni ei ole selle professorid olnud ülikoolides: nad on olnud reklaamitöötajad, poliitikud ja eelkõige diktaatorid. See uurimus on tohutult kasulik praktilistele inimestele, olgu nad siis huvitatud rikastumisest või valitsuse omandamisest. Selle tähtsust on tohutult suurendanud kaasaegsete propagandameetodite kasv. Neist kõige mõjukam on see, mida nimetatakse "hariduseks". Religioonil on oma osa, kuigi kahanev roll; ajakirjandus, kino ja raadio mängivad üha suuremat rolli...
See teema teeb suuri edusamme, kui teadlased võtavad selle teaduslikus diktatuuris käsile... Tuleviku sotsiaalpsühholoogidel on hulk kooliõpilaste klasse, kelle peal nad katsetavad erinevaid meetodeid, et tekitada vankumatu veendumus, et lumi on must. Peagi jõutakse mitmesuguste tulemusteni. Esiteks, et kodu mõju on takistav. Teiseks, et palju ei ole võimalik teha, kui indoktrineerimist ei alustata enne kümnendat eluaastat. Kolmandaks, et muusikaks seatud ja korduvalt intoneeritud värsid on väga tõhusad. Neljandaks, et arvamus, et lumi on valge, peab näitama haiglaslikku kalduvust ekstsentrilisusele. Aga ma ennetan. Tulevaste teadlaste ülesanne on neid maksiime täpsustada ja välja selgitada, kui palju maksab ühe inimese kohta täpselt, et panna lapsed uskuma, et lumi on must, ja kui palju vähem maksaks, et panna nad uskuma, et see on tumehall. Kuigi seda teadust uuritakse usinalt, jääb see jäigalt valitseva klassi piiridesse. Rahval ei lubata teada saada, kuidas tema veendumused on tekkinud. Kui see tehnika on täiustatud, saab iga valitsus, kes on põlvkondade kaupa hariduse eest vastutanud, oma alamaid kindlalt kontrollida, ilma et oleks vaja armeed või politseid."
Mida inimesed ütlesid Russelli kohta
Nagu mees
"Bertrand Russell ei oleks soovinud, et teda nimetataks mis tahes liiki pühakuks, kuid ta oli suur ja hea mees."
- A.J. Ayer, Bertrand Russell, NY: Viking Press, 1972.
Filosoofina
"On raske ülehinnata, mil määral Russelli mõte domineeris kahekümnenda sajandi analüütilises filosoofias: praktiliselt iga arengusuund pärineb kas temast või on tema kaudu edasi antud. Analüütiline filosoofia ise võlgneb oma olemasolu rohkem Russellile kui ühelegi teisele filosoofile."
- Nicholas Griffin, The Cambridge Companion to Bertrand Russell, Cambridge: Cambridge University Press, 2003.
Kirjanikuna ja tema koht ajaloos
"T. S. Eliot on Russelli proosat võrrelnud David Hume'i omaga. Mina liigitaksin selle kõrgemale, sest selles oli rohkem värvi, mahla ja huumorit. Kuid olla oma teose põhiosas selge, põnev ja sügavuti minev, on vooruste kombinatsioon, mis on antud vähestele filosoofidele. Bertrand Russell on oma filosoofiliste kirjutistega saavutanud surematuse."
- Sidney Hook, Out of Step, An Unquiet Life in the 20th Century, NY: Carol & Graff, 1988.
"Russelli raamatud tuleks siduda kahte värvi: matemaatilist loogikat käsitlevad raamatud punase värviga - ja kõik filosoofiaüliõpilased peaksid neid lugema; eetikat ja poliitikat käsitlevad raamatud sinise värviga - ja keegi ei tohiks neid lugeda."
- Ludwig Wittgensteini tsiteeritud teoses Rush Rhees, Recollections of Wittgenstein, Oxford Paperbacks, 1984.
Matemaatikuna ja loogikuna
Principia: "...selle püsiv väärtus oli lihtsalt matemaatika kesksete mõistete ning nende põhiliste seaduste ja seoste sügavam mõistmine. Nende täielik ülekantavus vaid elementaarsesse loogikasse ja lihtsasse tuttavasse kahekohalisse predikaati, kuuluvusse, on iseenesest filosoofiline sensatsioon."
- W.V. Quine, From Stimulus to Science, Cambridge: Harvard University Press, 1995.
Aktivistina
"Oh, Bertrand Russell! Oh, Hewlett Johnson! Kus, oh kus oli sel ajal sinu põlev südametunnistus? "
- Aleksandr I. Solženitsõn, The Gulag Archipelago, Harper & Row, 1974.
Nobeli kirjanduspreemia laureaadina
Teisisõnu, teda ei austatud mitte tema vaieldamatult suure panuse eest filosoofiasse - "Matemaatika põhimõtted", "On Denoting" ja "Principia Mathematica" -, vaid hilisemate tööde eest, mida tema kaasfilosoofid üksmeelselt pidasid madalamaks.
- Ray Monk, Bertrand Russell, Hulluse vaim, lk 332.
Tütarelt
"Ta oli kõige lummavam mees, keda ma olen kunagi tundnud, ainus mees, keda ma kunagi armastasin, suurim mees, keda ma kunagi kohtan, kõige vaimukam, kõige rõõmsameelsem, kõige võluvam. Oli privileeg teda tunda, ja ma tänan Jumalat, et ta oli minu isa."
- Katharine Tait, My Father Bertrand Russell, NY: Harcourt Brace Jovanovich, 1975, lk 202.
Tsitaadid
- "Sõda ei määra, kellel on õigus. Ainult see, kes on jäänud." (Tihti omistatakse Russellile, kuid allikad puuduvad.)
- "Õnne saladus on seista silmitsi tõsiasjaga, et maailm on kohutav, kohutav, kohutav." (Allikas: Alan Wood, Bertrand Russell, kirglik skeptik, 1957)
- "Kogu maailma probleem on selles, et rumalad ja fanaatikud on alati nii kindlad endas, aga targemad inimesed on nii täis kahtlusi." (Allikas?)
- "Tema [Aldous Huxley] vestlusest võis aru saada, millist Encyclopaedia Britannica köidet ta oli lugenud. Ühel päeval olid see Alpid, Andid ja Apenniinid, järgmisel päeval Himaalaja ja Hippokratese vande." (Allikas: Parris, M., Scorn: With Added Vitriol, London: Penguin, 1996, tsiteerides Russelli 1963. aasta kirja Ronald W. Clarkile)
- "Lugu kahest moraalist" "Mulle ei meeldi Nietzsche," kirjutas Russell, "sest talle meeldib valu vaatlemine, sest ta teeb enesekindlusest kohustuse, sest mehed, keda ta kõige rohkem imetleb, on vallutajad, kelle au on osavus inimeste surma põhjustamises." (Allikas: History of Western Philosophy, peatükk Nietzsche kohta, viimane lõik).
Vt ka
- Russelli teekann
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Bertrand Russell?
V: Bertrand Russell oli Briti filosoof, loogik ja matemaatik, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal.
K: Millisel sajandil töötas Bertrand Russell?
V: Bertrand Russell töötas peamiselt 20. sajandil.
Küsimus: Millise auhinna võitis Bertrand Russell 1950. aastal?
V: Bertrand Russell sai 1950. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
K: Mis on "On Denoting"?
V: "On Denoting" on Bertrand Russelli kirjutatud essee, mida on nimetatud üheks 20. sajandi mõjukaimaks filosoofia esseeks.
K: Millised olid mõned teemad, mille kohta Bertrand Russell oma arvamust avaldas?
V: Bertrand Russell avaldas oma arvamust paljudel teemadel, sealhulgas väga tõsistel teemadel ja igapäevastel asjadel.
K: Kas Bertrand Russell oli populaarne?
V: Jah, Bertrand Russell oli tuntud liberaal, sotsialist ja sõjavastane ning miljonid inimesed vaatasid temast kui loomingulise ja ratsionaalse elu prohvetist üles.
K: Kas Bertrand Russelli seisukohad teemadel olid alati laialdaselt aktsepteeritud?
V: Ei, paljud Bertrand Russelli seisukohad teemadel olid äärmiselt vastuolulised. Alates 1931. aastast kuni oma surmani oli ta Lordide koja liige.