Lordide koja (Ühendkuningriigi ülemkoda)
Lordide koja — Ühendkuningriigi ülemkoda Londonis: ajalooline, mittevalitud parlamendikoja, mis mõjutab seadusloomet, pärilikkust ja liikmesuse eripärasid.
Lordide koja on üks Ühendkuningriigi parlamendi kahest kojast. See asub pealinnas Londonis. Teine maja on alamkoda. Koos moodustavad need kaks maja Ühendkuningriigi valitsuse ja parlamendi.
Lordide koja ei ole tavapäraselt valitud (st ei valita üldvalimistel), välja arvatud pärilikkuse alusel säilinud kohtade puhul. Koosseisu moodustavad peamiselt elupaigad (life peers), mõned pärilikkusest tulenevad kohad ning vaimulike esindajad (Church of Englandi piiskopid).
Koosseis ja nimetamine
Lordide kojas on tavapäraselt umbes u 800 liiget, kuid number muutub. Peamised liikmetüübid:
- Elupaigad (life peers) – suures osas määrab kuninganna/kuningas nende nimed peaministri ettepanekul või erapooletute soovituste alusel läbi House of Lords Appointments Commissioni; need elupaigad on ametikohad eluks.
- Pärilikkusest tulenevad liikmed – 1999. aasta reformi järel jäi suur hulk pärandlikest kohtadest ära, kuid ligi 92 pärilikkuse kohta säilisid; nende täitmine toimub sageli pärilike võistlejate vaheliste valimiste kaudu.
- Lordid Spiritual – umbes 26 Church of Englandi piiskoppi (sh Canterbury ja Yorki peapiiskop), kes istuvad kojas oma ametikoha tõttu.
Peamised ülesanded
Lordide koja tegutseb kui Ühendkuningriigi seadusandliku protsessi revisjonikoda. Selle põhiülesanded on:
- õigusaktide (seaduseelnõude) ülevaatamine ja parandamine; Lords võib teha muudatusettepanekuid;
- valitsuse töö kontrollimine küsimuste ja arutelude kaudu;
- teadus- ja uurimiskomisjonide töö – palju põhjalikke uuringuid ja aruandeid, mis mõjutavad poliitikat;
- teise astme õigusaktide (secondary legislation) järelevalve;
- osalemine riiklikel tseremooniatel, näiteks State Opening of Parliament, kus monarh esitab valitsuse ettepanekud.
Piirangud ja õiguslikud eeskirjad
Kuigi Lordide koja saab seadusi mõjutada, on tal piiratud võimud võrreldes alamkojaga:
- Parliament Acts (1911 ja 1949) piiravad Lordide koja võimet seadusi peatada: alamkoda võib mõnel tingimusel sundida seaduse vastuvõtmist ilma koormateta; lordide veto ei saa takistada rahaga seotud (money) seaduste kiiret vastuvõtmist (tavaliselt ühe kuu jooksul) ning muud avalikud seadused võivad olla edasilükatavad teatud aja jooksul (kuni ühe aasta sõltuvalt olukorrast).
- Salisbury konventsioon piirab Lordide ability blokeerida koalitsioonide või valitsuse programmi, mis oli valimiskampaania lubadus.
- Lordide koja ei ole tavapäraselt valitud, mistõttu on selle demokraatlikkus pideva arutelu ja reformide teema.
Ajalugu ja reformid
Lordide koja on ajalooliselt pärit feodaalsest süsteemist ja selle struktuur on aja jooksul palju muutunud. Suur reform toimus 1999. aastal, kui enamik pärilikkusest tulenevaid kohti kaotati, jättes alles piiratud arvu pärandlikke liikmeid. Edasised arutelud on keskendunud kas täieliku valitud ülemkoja loomisele, praeguse nimetussüsteemi säilitamisele või muude kompromisslahenduste leidmisele.
Asukoht ja tavad
Lordide koja töötab peamiselt Westminsterses, Palace of Westminsteri hoones Londonis. Istungid on sageli formaliseeritud ja kujundavad osa Ühendkuningriigi parlamentaarsetest traditsioonidest: näiteks istungite avamised, pidulikud rüüed ning ametlikud eesistujad. Koja töö juhib Lordide koja kõneleja (Lord Speaker), kes vastutab arutuste juhtimise ja protokolli eest.
Kokkuvõttes on Lordide koja tähtis revisjonifunktsiooni täitev organ, mis pakub valitsusele ja alamkojale ekspertiisi, ajaloolist jätkusuutlikkust ja põhjalikku seadusandlikku kontrolli, kuid tema valimatuse tõttu on ta sageli reformide ja avaliku arutelu keskmes.
Crossbenchers
Paljud Lordide koja liikmed on Crossbenchers. See tähendab, et nad ei toeta ei valitsus- ega opositsiooniparteid, vaid on parteipoliitikast sõltumatud. Nad on saanud oma nime sellepärast, et pingid, kus nad istuvad, on paigutatud üle vahekäigu, mis eraldab valitsuse ja opositsiooni toetajaid.
Crossbenchers
Paljud Lordide koja liikmed on Crossbenchers. See tähendab, et nad ei toeta ei valitsus- ega opositsiooniparteid, vaid on parteipoliitikast sõltumatud. Nad on saanud oma nime sellepärast, et pingid, kus nad istuvad, on paigutatud üle vahekäigu, mis eraldab valitsuse ja opositsiooni toetajaid.
Vt
- Parlament Ühendkuningriik
↑ "Lordid erakonna, aadliseisuse liigi ja soo järgi". Ühendkuningriigi parlament.
Vt .
- Parlament Ühendkuningriik
| Ametiasutuste kontroll |
- ↑ "Lordid erakonna, aadliseisuse liigi ja soo järgi". Ühendkuningriigi parlament.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ülemkoda?
V: Lordide koda on üks Ühendkuningriigi (UK) parlamendi kahest kojast.
K: Kus asub Lordide Koda?
V: Lordide Koda asub Ühendkuningriigi pealinnas Londonis.
K: Milline on teine maja, mis moodustab Ühendkuningriigi valitsuse ja parlamendi?
V: Teine maja, mis moodustab Ühendkuningriigi valitsuse ja parlamendi, on alamkoda.
K: Kas ülemkoda on valitud?
V: Ei, ülemkoda ei ole valitud (hääletatud).
K: Kes on pärilikele eakaaslastele reserveeritud kohtade omanikud?
V: Pärilike eakate jaoks reserveeritud kohtade omanikud valitakse parlamendi või teiste erakondade pärilike eakate poolt.
K: Kas pärilikke eakaaslasi saab valida ülemkotta?
V: Jah, pärilikke eakaaslasi saab valida ülemkotta, kui neid valivad täiskogu või teised nende erakondade pärilikud eakaaslased.
K: Kuidas on Ühendkuningriigi parlamendi kaks koja omavahel seotud?
V: Ühendkuningriigi parlamendi kaks koja on omavahel seotud, sest koos moodustavad nad Ühendkuningriigi valitsuse ja parlamendi.
Otsige