Intellektuaalomand — mõiste, õigused, tüübid ja ajalugu

Intellektuaalomand (intellektuaalne omand) tähendab, et idee või disainilahenduse omanikuks on isik, kes selle välja mõtles. See termin viiakse õiguses sageli asjaõiguse konteksti ja see annab omanikule teatud ainuõigused tema loomingule või leiutisele — st keegi ei tohi seda ilma omaniku nõusolekuta kopeerida, muuta või kommertsialiseerida. Intellektuaalomand katab laia valiku loometöid ja tehnilisi lahendusi, sealhulgas muusika, kirjandus- ja kunstiteoseid ning leiutisi.

Peamised liigid

• Autoriõigused — kaitsevad loomingulisi teoseid (kirjandus, muusika, kunst, filmid jm). Autoriõigus tekib tavaliselt automaatselt teose loomisest ja annab autorile moraalsed ja majanduslikud õigused.
• Patendid — annavad leiutisele ajutise monopoli (tavaliselt kuni ~20 aastat), kui leiutus on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult rakendatav. Patent kaitseb tehnilisi lahendusi.
• Kaubamärgid — kaitsevad toote või teenuse eristavaid nimesid, logosid ja tunnuseid; registreerimisega tekib omanikule õigus takistada teiste sarnase tunnuse kasutamist kaubanduslikul eesmärgil.
• Tööstusdisainiõigused — kaitsevad eseme välimust (vormi, välimust), mis on uus ja eristuv.
• Ärisaladused — kaitsevad ettevõtte konfidentsiaalseid teadmisi, protsesse ja klientide andmeid, mis annavad konkurentsieelise ja mida hoitakse saladuses.

Õigused ja nende kestus

Intellektuaalomandi õigused erinevad oluliselt nii olemuse kui kestuse poolest. Näiteks:

• Autoriõigused kestavad tavaliselt autori eluaja pluss 70 aastat (riigiti võib erineda).
• Patendikaitse on ajaline ja territoriaalne: tavaliselt kuni 20 aastat alates taotluse esitamisest, piiratud riigiõigusega (patendikaitse kehtib vaid riigis või piirkonnas, kus on patent antud).
• Kaubamärgid võivad olla pikendatavad määramata ajaks, kui neid regulaarselt uuendatakse (nt iga 10 aasta järel paljudes riikides).

Miks intellektuaalomandit kaitstakse?

Intellektuaalomandi kaitse eesmärk on soodustada loovust ja innovatsiooni, pakkudes autori- või leiutajaõigustest tulenevat stiimulit. Õiguslik kaitse motiveerib loojat avalikustama oma lahendusi või teoseid, sest omanik saab nendest kasu (rahalist või maine kaudu). Sel moel püüab õigus tasakaalustada üksikisiku huve ja ühiskonna huvi saada uusi teadmisi ja loomingut kättesaadavaks.

Ajalugu ja areng

Mõiste "intellektuaalne omand" hakkas laiemalt kasutusse tulema 19. sajandil. Varasemad kaitsevormid on siiski palju vanemad: patendiseadused tekkisid esimest korda poliitiliselt olulise 1623. aasta monopoliseaduse taustal ja autoriõiguse algvormid leidsid väljenduse juba 1710. aasta Anne'i statuudis. Tänapäevase tähenduse kasutus ulatub vähemalt aastasse 1867. Näiteks Põhja-Saksa Konföderatsiooni põhiseadus andis konföderatsioonile seadusandliku võimu intellektuaalse omandi kaitse üle (saksa keeles Schutz des geistigen Eigentums), mis näitab, kuidas riiklik reguleerimine kujunes juba sellel perioodil.

Kaitse ja jõustamine

Intellektuaalomandi kaitse toimub eri viisidel: autoriõigust ei ole tavaliselt vaja eraldi registreerida (see tekib automaatselt), kuid patendi ja kaubamärgi puhul tuleb esitada ametlik taotlus ning läbida registreerimisprotsess. Õigusrikkumise korral saab omanik nõuda:

• tsiviilhagiga kahju hüvitamist ja rikkumise lõpetamist;
• õiguslikke meetmeid kaupade konfiskeerimiseks või turult eemaldamiseks;
• mõnel juhul kriminaalvastutust (nt piraatlus või suur ulatus kaupade ebaseaduslikku paljundamisse).

Piirangud ja erandid

Intellektuaalomand ei ole absoluutne – seadused sisaldavad erandeid ja piiranguid, et tagada avalik hüve: teaduslik ja hariduslik kasutus, tsitaadid, õiglane kasutus (õiglane kasutamine) ja erandid kirjastamise või retsensiooni eesmärgil. Need piirangud erinevad riigiti ning määravad, millises ulatuses on lubatud kolmanda osapoole teoseid kasutada ilma loa või kompensatsioonita.

Rahvusvaheline raamistik

Intellektuaalomandi kaitse on ka rahvusvaheline teema: olulised rahvusvahelised lepped nagu Berni konventsioon autoriõiguste kohta, TRIPS (Doha/World Trade Organizationi raamistik) ja rahvusvahelised registrid (nt WIPO) aitavad kooskõlastada kaitset üle piiride ja lihtsustada näiteks patendi- või kaubamärgitaotluste rahvusvahelist käsitlemist.

Kokkuvõte

Intellektuaalomand ühendab mitmeid õiguseharusid, mille eesmärk on soodustada loovust, innovatsiooni ja majanduslikku arengut, samal ajal säilitades avaliku huvi ligipääsule teadmistele. Erinevad kaitseviisid (autoriõigus, patent, kaubamärk, tööstusdisain, ärisaladus) annavad omanikele erineva ulatuse õigusi ja kohustusi ning on ajaliselt ja territoriaalselt piiratud. Mõistmine, kuidas intellektuaalomand toimib ja kuidas seda kaitsta ning jõustada, on oluline nii loojatele, ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on intellektuaalne omand?

K: Millised on mõned üldised intellektuaalomandi õiguste liigid?

K: Millal ilmus mõiste "intellektuaalomand" esimest korda?

K: Miks on enamik intellektuaalomandi seadusi olemas?

K: Kust anti õigusloomega seotud volitused intellektuaalomandi kaitse kohta?

K: Milliseid teoseid hõlmab intellektuaalomandi õigus?

Otsing