Intellektuaalne omand
Intellektuaalomand (intellektuaalomand) tähendab, et idee või disainilahenduse omanikuks on isik, kes selle välja mõtles. See on termin, mida kasutatakse asjaõiguses. See annab isikule teatud ainuõigused teatavat tüüpi loomingulisele kujundusele, mis tähendab, et keegi teine ei saa seda loomingut ilma omaniku loata kopeerida või taaskasutada. Seda võib kohaldada muusika-, kirjandus- ja kunstiteoste, avastuste ja leiutiste suhtes. Intellektuaalomandi õiguste tavalised liigid on autoriõigused, kaubamärgid, patendid, tööstusdisainilahenduse õigused ja ärisaladused.
Mõiste "intellektuaalne omand" pärineb 19. sajandist. Enne seda kehtestati patendiseadused esimest korda 1623. aasta monopoliseaduse alusel ja autoriõiguse seadused esmakordselt 1710. aasta Anne'i statuudis. Intellektuaalse omandi mõiste tänapäevane kasutamine ulatub tagasi vähemalt aastasse 1867. Põhja-Saksa Konföderatsiooni põhiseadus andis konföderatsioonile seadusandliku võimu intellektuaalse omandi kaitse üle (saksa keeles Schutz des geistigen Eigentums).
Enamiku intellektuaalomandiõiguse seaduste eesmärk on edendada arengut. Ideede seadusliku omandiõiguse andmist leiutajale peetakse stiimuliks, et need inimesed teeksid oma leiutised üldsusele kättesaadavaks. Selle eesmärk on tagada teose täielik väärtus selle loojale, muuta see teiseks "tegelikuks" omandiks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on intellektuaalne omand?
V: Intellektuaalomand (intellektuaalomand) tähendab idee või disaini omandiõigust isikule, kes selle välja mõtles. See on omandiõiguses kasutatav termin, mis annab isikule teatud ainuõigused teatavat liiki loomingulisele kujundusele, mis tähendab, et keegi teine ei saa seda loomingut ilma omaniku loata kopeerida või taaskasutada.
K: Millised on mõned üldised intellektuaalomandi õiguste liigid?
V: Intellektuaalomandi õiguste üldised liigid on autoriõigused, kaubamärgid, patendid, tööstusdisainilahenduse õigused ja ärisaladused.
K: Millal ilmus mõiste "intellektuaalomand" esimest korda?
V: Mõiste "intellektuaalne omand" pärineb 19. sajandist. Enne seda kehtestati patendiseadused esimest korda 1623. aasta monopoliseaduse alusel ja autoriõigust nähti esimest korda 1710. aasta Anne'i statuudis. Intellektuaalse omandi mõiste tänapäevane kasutamine ulatub tagasi vähemalt aastasse 1867.
K: Miks on enamik intellektuaalomandi seadusi olemas?
V: Enamiku intellektuaalomandiõiguse seaduste põhjuseks on progressi edendamine. Ideede seadusliku omandiõiguse andmist leiutajale peetakse stiimuliks, et need inimesed teeksid oma leiutised üldsusele kättesaadavaks. Selle eesmärk on tagada teose täielik väärtus selle loojale, muuta see teiseks "tegelikuks" omandiks.
K: Kust anti õigusloomega seotud volitused intellektuaalomandi kaitse kohta?
V: Intellektuaalomandi kaitse seadusandlik pädevus anti Põhja-Saksa Konföderatsiooni põhiseadusega 1867. aastal.
K: Milliseid teoseid hõlmab intellektuaalomandi õigus?
V: Intellektuaalomandit võib kohaldada muusika-, kirjandus- ja kunstiteoste, avastuste ja leiutiste suhtes.
