India kodakondsusseadus – õigusnormid ja kodakondsuse omandamine

India kodakondsusseadus – põhiseaduslikud sätted, Pakistanist ja välismaalt pärit isikute kodakondsuseõigused ning kodakondsuse omandamise tingimused ja protseduurid.

1. Artikkel 5- Kodakondsus põhiseaduse jõustumisel.

   Artikkel 5 määratleb, kes olid India kodanikud põhiseaduse jõustumise ajal (26. jaanuaril 1950). Peamised kriteeriumid olid: isiku elukoht (domicile) Indias ja see, et isik oli Indias sündinud, tema vanemad olid Indias sündinud või isik oli Indias püsivalt elanud teatud ajaperioodi enne põhiseaduse jõustumist. See artikkel annab algse aluse kodakondsuse kaasaegsele määratlemisele India kontekstis.

2. Artikkel 6 - Teatavate Pakistanist Indiasse rännanud isikute kodakondsusõigused.

   Artikkel 6 käsitleb isikute õigusi, kes olid kolinud Pakistanist Indiasse (suurte rahvuslike muutuste ja piiriäärsete rände tõttu 1947. aastal). See sätestab tingimused, mille täitmisel võivad sellised inimesed saada India kodakondsuse — tavaliselt seotud asjaoludega, kus nad on püsivalt asunud Indias või on nende ränne toimunud vastavalt kehtinud asjaoludele. Artikkel võimaldab erandeid ja täpsemaid reegleid, mida hiljem reguleerib parlamendi seadusandlus.

3. Artikkel 7 - Teatavate Pakistani sisserändajate kodakondsusõigused.

   See säte keskendub olukordadele, kus isik oli algselt rännanud Pakistani, kuid hiljem naasnud või asunud püsivalt Indiasse. Artikkel 7 määratleb tingimused, mille alusel selline isik võib nõuda India kodakondsust, ning käsitleb registratsiooni ja tõendamise nõudeid. Praktikas tähendas see palju üksikasju dokumentide ja elukoha tõendamise kohta rändajatele, kes pidasid end India kodanikeks.

4. Artikkel 8 - Teatavate väljaspool Indiat elavate India päritolu isikute kodakondsusõigused.

   Artikkel 8 annab õigusliku aluse India päritolu isikutele, kes elasid väljaspool Indiat, taotleda ja saada India kodakondsust. See hõlmab tingimusi nagu isiku päritolu, vanemate või esivanemate seos Indiasse ning registratsiooni või taotleja viibimine Indias teatud aja jooksul. Artikkel võimaldas säilitada sidet välismaal elavate India päritolu inimeste ja nende kodumaa vahel.

5. Artikkel 9 - Isik, kes omandab vabatahtlikult välisriigi kodakondsuse, ei ole kodanik.

   Artikkel 9 sätestab, et isik, kes vabatahtlikult saab mõne teise riigi kodakondsuse, ei loeta India kodanikuks. See on topeltkodakondsuse keelamise põhimõte põhiseaduse tasandil — iseseisva India reegel oli, et vabatahtlikult vastu võetud välisriigi kodakondsus viib India kodakondsuse kaotamiseni.

6. Artikkel 10- Kodakondsusõiguste jätkumine.

   Artikkel 10 tagab, et kodakondsuse õigused, mis isikul on põhiseaduse jõustumisel või mis tekivad hiljem seaduse alusel, jätkuvad seni, kuni seadusandlus ei näe ette teisiti. See tähendab, et kodakondsusega seotud õigused ja kohustused püsivad jõus, kuni neid muudetakse või peatatakse vastava seadusandluse kaudu.

7. Artikkel 11- Parlament reguleerib kodakondsusõigust seadusega.

   Artikkel 11 annab parlamendile õiguse kehtestada üksikasjalik seadusandlus kodakondsuse määratluse, omandamise, kaotamise ja taastamise kohta. Selle volituse alusel ongi vastu võetud hilisemad õigusaktid (nt Indian Citizenship Act 1955), mis sätestavad presidendi ja ministeeriumite tasandil täpsemad protseduurid, põhjendused ja tingimused kodakondsuse saamiseks või kaotamiseks.

Lisamärkused ja kaasaegne kontekst

Kuigi artiklid 5–11 põhiseaduses andsid algse raamistiku kodakondsuse kohta, on praktilised reeglid ja protseduurid hiljem kujunenud täpsustatumaks parlamendi kehtestatud seaduste kaudu. Tänapäeval hõlmab India kodakondsuse omandamine mitut peamist viisi:

• kodakondsus sünni kaudu (sünnijärgne kodakondsus teatud tingimustel);
• päranduse (descent) kaudu — kui üks või mõlemad vanemad on India kodanikud;
• registratsiooni kaudu — teatud kategooriad välismaal elavaid India-päritolu isikuid või abikaasasid võivad saada kodakondsuse registratsiooni teel;
• naturaliseerumise kaudu — välismaalastele, kes elavad püsivalt Indias ja vastavad seatud tingimustele;
• territooriumi liitumisel — kui mõni territoorium liitub riigiga, saab selle elanike kodakondsus reguleeritud erisätete abil.

Oluline on ära märkida, et India keelab üldiselt topeltkodakondsuse ning kodanikuks saamise või kodakondsuse kaotamise üksikasjad määratakse peamiselt parlamendi poolt vastu võetud seadustega. Samuti on kodakondsuse küsimused sageli seotud poliitiliste ja humanitaarsete kaalutlustega ning neid reguleeritakse ajas muutuvate õigusaktidega.

Küsimused ja vastused

K: Mida käsitleb artikkel 5?

K: Mida hõlmab artikkel 6?

K: Mida käsitleb artikkel 7?

K: Mida käsitletakse artiklis 8?

K: Mida sätestab artikkel 9?

K:Mida hõlmab artikkel 10?

K:Millised volitused on parlamendil artikli 11 kohaselt?

Otsing