Gottfried Leibniz — saksa filosoof, matemaatik ja binaarsüsteemi leiutaja

Gottfried Leibniz — Saksa filosoof ja matemaatik, binaarsüsteemi leiutaja; avasta tema panus arvutite alusele, ratsionalismile ja filosoofilisele optimismile.

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz või von Leibniz) sündis 1. juulil 1646 (21. juuni OS) ja suri 14. novembril 1716. Ta oli silmapaistev saksa intellektuaal, kes kirjutas peamiselt prantsuse ja ladina keeles. Leibnizi töö ulatus filosoofiast ja matemaatikani, teadusest ja tehnoloogiast poliitika ja õigusteaduseni; tema mõtted mõjutasid väga erinevaid teadmistevaldkondi.

Elulugu ja amet

Leibniz õppis noores eas õigust ja filosoofiat, kaitses doktorikraadi õigusteaduses ning töötas elu jooksul nii teadlasena kui ka poliitilise ja diplomaatilise nõunikuna. Ta oli kahe suure saksa aadlimaja sekretär ja teenis erinevaid ülikonda ning valitsejaid; üks tema tööandjatest sai hiljem seotud Briti kuningliku perekonnaga (Hanoveri dünastia). Leibniz osales aktiivselt oma aja Euroopa poliitikas ja diplomaatias, suheldes nii valitsejate kui ka teiste teadlastega.

Matemaatika ja loogika

Matemaatikas on Leibnizi peamised panused tuntud ja kestvad. Ta leiutas Newtonist sõltumatult arvutusarvutuse — ehk diferentsiaal- ja integraalarvutuse — ning tema tuletiste märkimine (näiteks d/dx) ja integralite märk ∫ on sellest ajast alates laialt kasutusel. Ta arendas ka binaarsüsteemi (binaarsüsteem), mis on tänapäeva arvutite alus, ning konstrueeris aritmeetilisi masinavõtteid, näiteks Stepped Reckoner’i-laadse mehhanismi, mis püüdis automatiseerida liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Leibniz oli ka varajane panustaja sümboolse loogika ideesse ning kavandas universaalset tähistsüsteemi ja loogikatööriista (soovitades mõlemat kui vahendit teaduse edendamiseks).

Filosoofia

Filosoofias mäletatakse teda kõige enam optimismi poolest: ta väitis, et meie universum on parim võimalik universum, mille Jumal oleks võinud luua. Leibniz oli üks suurtest 17. sajandi ratsionalistidest — teistena mainitakse tihti René Descartes'i ja Baruch Spinoza'd. Tema filosoofia lähtub osa ulatuslikust skolastilisest traditsioonist, ent sisaldab ka uuenduslikke mõtteid, mis ennetavad kaasaegset loogikat ja analüüsi. Leibnizi tuntumad doktriinid on monadoloogia (ehk mikro‑üksuste, monaadide, idee) ja õpetus eelhäälestatud harmoonia kohta, mis püüab selgitada hingade ja aine vastastikust suhet ilma otsese põhjusliku mõjutamiseta.

Teised valdkonnad ja pärand

Leibniz andis oma panuse ka füüsikasse ja tehnoloogiasse, ning tema ideed ennetasid hilisemaid arutelusid bioloogias, meditsiinis, geoloogias, tõenäosusteoorias, psühholoogias ja infoteaduses. Ta kirjutas ka poliitikast, õigusest, eetikast, teoloogiast, ajaloost ja filoloogiast, ning vahel ka luuletusi. Leibnizi huvi keelte, bibliograafia ja arhiivide vastu aitas kaasa teadusliku metoodika arengule biblioteekides ja arhiivides.

Tema kirjutiste hulk on tohutu: hulgaliselt kirjavahetust, ajakirjandusse kirjutatud tekste ja käsikirju on alles käsikirjalistes kogudes. Leibnizi täielik väljaanne ja kõigi tema tööde lõplik läbitöötamine on siiani pooleli; tema pärand on laialdaselt hajutatud. Seetõttu nimetatakse teda mõnikord viimaseks "universaalseks geeniuseks" — inimeseks, kelle panus hõlmas peaaegu kõiki tollaseid intellektuaalseid valdkondi.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Gottfried Wilhelm Leibniz?

K: Millal ta elas?

K: Mida ta leiutas?

K: Millises keeles ta kirjutas?

K: Kuidas mõjutasid tema leiutised tänapäeva tehnoloogiat?

K: Millist mõju avaldas ta filosoofiale?

Otsing