Londoni suur tulekahju
Londoni suur tulekahju toimus 1666. aastal Londoni kesklinnas. Tulekahju kestis kolm päeva, 2. septembrist kuni 5. septembrini.
Arvatakse, et see hävitas 70 000 kodu 80 000 inimesest, kes elasid linnas. Ei ole teada, kui palju inimesi tulekahjus hukkus. Kindel on vaid mõned surmajuhtumid, kuid paljude ohvrite kohta ei ole andmeid. Samuti võis tulekahju paljud tuhastada, mistõttu ei jäänud äratuntavaid jäänuseid. See ohustas Westminsteri aristokraatlikku linnaosa (tänapäeva West End), Charles II Whitehalli paleed ja enamikku äärelinna slummidest. Siiski ei jõudnud see nendesse linnaosadesse.
Tulekahju sai alguse Thomas Farrineri (või Farynori) pagariäris Pudding Lane'il. See algas veidi pärast südaööd pühapäeval, 2. septembril, ja kasvas väga kiiresti. Tolleaegsed tuletõrjujad tegid tavaliselt tulekahju ümber olevate hoonete hävitamisega tulekahju leviku tõkestamiseks tulekahju leviku tõkestamiseks. See ei toimunud piisavalt kiiresti. Linnapea Sir Thomas Bloodworth ei olnud kindel, mida teha. Selleks ajaks, kui ta selliseid meetmeid käskis, oli juba liiga hilja. Londoni Toweri valvur kasutas püssirohtu, et teha häid tulevarjeid, mis takistasid tule levikut ida poole.
Tulekahju tungis esmaspäeval põhja poole linna kesklinna. Mõned inimesed arvasid, et tulekahju panevad põlema välismaalased. Nad uskusid, et see olid prantslased ja hollandlased, kes olid tol ajal Inglismaa vaenlased Inglise-Hollandi sõdades. Neljapäeval levis tulekahju üle suurema osa Cityst, hävitas Püha Pauluse katedraali ja ületas Fleeti jõe. See oli lähedal sellele, et süüdata Charles II õukond Whitehallis.
Katastroofi tagajärjel tekkinud sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid olid väga suured. Londonist lahkumist ja mujale elama asumist julgustas tugevalt Charles II. Ta kartis Londoni mässu oma vara kaotanud põgenike seas. Vaatamata arvukatele radikaalsetele ettepanekutele taastati London sisuliselt sama tänavaplaani alusel, mida kasutati enne tulekahju.
Väidetavalt aitas tulekahju ka vabaneda 1665. aastal Londonit tabanud suurest katkust, mis tappis umbes 70 000 inimest 90 000 elanikust, kes võisid tulekahjus hukkuda.
Küsimused ja vastused
K: Millal toimus Londoni suur tulekahju?
V: Londoni suur tulekahju toimus 2. septembrist kuni 6. septembrini 1666.
K: Kui palju inimesi elas sel ajal Londonis?
V: Sel ajal elas Londonis hinnanguliselt 80 000 inimest.
K: Mis põhjustas tulekahju puhkemise?
V: Tulekahju sai alguse Thomas Farrineri (või Farynori) pagariäris Pudding Lane'il veidi pärast südaööd pühapäeval, 2. septembril.
K: Kuidas õnnestus tulekahju edasist levikut takistada?
V: Tuletõrjujad tegid tavaliselt tulekahju ümber olevate hoonete hävitamisega tulekahju leviku tõkestamiseks tulekahju leviku tõkestamiseks. See ei toimunud aga piisavalt kiiresti ja lordmajor Sir Thomas Bloodworth ei olnud kindel, mida teha, kui ta selliseid meetmeid käskis. Londoni Toweri valvur kasutas lõpuks püssirohtu, et teha korralikud tulevarjud, mis peatasid tule leviku ida poole.
K: Kes kirjutas sellest sündmusest oma päevikusse?
V: Samuel Pepys kirjutas sellest sündmusest oma kuulsasse päevikusse, kui ta vaatas aknast välja ja nägi tulekahju puhkemist.
K: Millist mõju avaldas see Charles II õukonnale Whitehallis?
V: Tulekahju ähvardas Charles II õukonda Whitehallis, kuid ei jõudnud sinna kunagi, sest enne tulekahju jõudmist olid paigaldatud head tuletõkked.
K: Kas see aitas ka muudel Londoni ees seisvatel probleemidel sel ajal?
V: Räägitakse, et see aitas vabaneda 1665. aastal Londonit tabanud suurest katkust, mis tappis umbes 70 000 inimest, kes võisid ka tulekahjus hukkuda.
