Tuletõrjuja — kes on, ülesanded, varustus ja päästetöö
Avasta tuletõrjuja töö, ülesanded, varustus ja päästetööd — julgus, tehnika ja päästemeetodid, mida iga tulekustutaja peab teadma.
Tuletõrjujad on inimesed, kelle põhitegevus on tulekahjusid kustutada ja inimesi ning vara päästa. Lisaks tulekahjude kustutamisele tegelevad tuletõrjujad ka tehnilise päästega: nad abistavad inimesi ja loomi autovrakkidest, kokkuvarisenud või muul moel kahjustatud hoonetest, kinni jäänud liftidest, veeuputus- ja veepäästeoperatsioonidel ning paljudes teistes hädaolukordades. Tuletõrje töö nõuab vaprust, head füüsilist vormi, kiiret ja loovat mõtlemist ning mitmetahulisi oskusi.
Tuletõrjujate tööbaasiks on hoone, mida nimetatakse tuletõrjejaamaks (ka tuletõrjemajaks või tuletõrjehalliks). Kui abi on vaja, suunduvad nad sündmuskohale spetsiaalse sõidukiga, mida kutsutakse tuletõrjeautoks. Need sõidukid võivad tulekahju kustutamiseks pumbata vett ja vahtu, neil on varuks redelid ja lõiketööriistad ning palju erinevaid päästevahendeid. Tuletõrjeautodel on tavaliselt ka redelid, eriotstarbelised kohvrid ja tõstetehnikad ning enamikel on kaasas esmaabikomplektid, et anda kohest abi vigastatutele.
Tuletõrjujate peamised ülesanded
- Tulekahjude avastamine, kustutamine ja tagajärgede likvideerimine.
- Elustamine ja esmaabi andmine sündmuskohal.
- Tehniline pääste – sõidukitest väljapressimine (nt „kääridega“), ehitusjäsemete toestamine, kokkuvarisenud konstruktsioonidest päästmine.
- Veepääste- ja otsingutööd (sh tihti koostöös päästeameti vee- või paadimeeskondadega).
- Kemikaalide või ohtlike ainete (HAZMAT) sündmuste esmane piiramine ja info edastamine spetsialistidele.
- Ennetustöö: tuleohutuse kontrollid, nõuanded ja koolitused kogukonnale (nt koolidele ja ettevõtetele).
- Koordineerimine teiste päästeüksuste — kiirabi, politsei, linnaosade teenistuste —ga.
Varustus ja sõidukid
Tuletõrjeautod on eriotstarbelised ning varustatud erinevate seadmete ja tööriistadega. Levinumad tüübid ja varustus:
- Veepumbad ja -paagid, vaht ning pihustid kuumade kohtade kustutamiseks.
- Redelautod ja tõstekorvid kõrgustöid ja päästeid võimaldamaks (redelid).
- Päästeauto (rescue unit) – varustatud lõikeriistade, lahtivõtmise seadmete (nt „Jaws of Life“), tõstekomponentide ja elektrivarustega.
- Spetsiaalsed veepääste ning metsatulekahjudeks mõeldud üksused.
- Termokaamerad, hapnikumõõturid, gaasianalüsaatorid ja kiired sidevahendid.
Riietus ja isikukaitsevahendid
Tuletõrjujad kannavad tugevat ja kaitsvat riietust, mida sageli nimetatakse ka punkrivarustuseks või päästevarustuseks. See sisaldab kiivreid, tulekindlaid jakke ja pükse, kinniseid, saapaid ja peakatteid, mis kaitsevad põletuste, löökide ja teravate esemete eest. Oluline osa varustusest on hingamisaparaat — tavaliselt isoleeriv hingamiskaitseaparaat (SCBA) — mis kaitseb suitsu ja toksiliste gaaside sissehingamise eest.
Päästetööd ja erioskused
Tuletõrjujad läbivad põhjaliku väljaõppe, mis hõlmab:
- Tulekahjude taktika ja taktikaline varustuse kasutamine (näiteks kuidas töötada lahtise leekiga või suitsuga ruumis).
- Meditsiiniline esmaabi ja elustamisoskused.
- Tehnilised päästetööd — sõidukiõnnetuste, kõrg- ja vee päästmistööde oskused.
- Ohtlike ainete käsitlemine ja esmane neutraliseerimine.
- Meeskonnatöö, juhtimis- ja sideoskused hädaolukorras.
Tuletõrjejaam ja töökorraldus
Tuletõrjejaamad töötavad kas professionaalsel (palk) või vabatahtlikul põhimõttel. Paljudes kohtades on kombineeritud süsteem, kus sisse tuleb nii palgalisi kui vabatahtlikke tuletõrjujaid. Töötunnid võivad hõlmata vahetustega tööd, valmisolekus olemist ja kiiresti reageerimist — sageli 24/7 töösüsteemis. Jaamades tehakse regulaarselt väljaõpet, seadmete kontrolli ja valmisoleku teste.
Koolitus, tervis ja nõuded
Tuletõrjujaks saamiseks on üldjuhul vaja läbida erialane väljaõpe ning täita tervisenõuded (hea nägemine, vastupidavus, kardiovaskulaarne vorm jms). Koolitused jätkuvad töö käigus: simulatsioonid, erikoolitused (nt kõrgpääste, veepääste, kemikaalid) ja juhtimisõpe. Samuti pööratakse tähelepanu vaimsele tervisele — traumaatiliste sündmuste mõju leevendamiseks on olemas tugimehhanismid ja nõustamine.
Töötingimused ja ohud
Tuletõrjujate töö on ohtlik: kõrge temperatuur, suits, mürgised gaasid, struktuuri kokkuvarisemise risk ja raske varustus võivad esitada tõsiseid riske. Sellepärast on ohutusprotseduurid, korralik varustus ja meeskonnatöö eluliselt tähtsad. Samuti on oluline järjepidev haiguste ennetus (nt hingamissüsteemi kaitse) ja vigastuste korral õigeaegne meditsiiniline abi.
Ennetus ja koostöö kogukonnaga
Lisaks päästetööle tegelevad tuletõrjeüksused tuleohutuse ennetamise ja haridusega: nad korraldavad koolitusi, teevad tuleohutuskontrolle, nõustavad majapidamisi ja ettevõtteid tuleohutuse alal ning aitavad leida ohtlikke olukordi enne nende katastroofilist väljajõudmist. Hädaolukordades toimib tuletõrje sageli koos politsei, kiirabi ja teiste teenistustega, et tagada inimeste ja vara maksimaalne kaitse.
Tuletõrje on ühiskonnale kriitilise tähtsusega teenus — see nõuab head füüsilist ja vaimset ettevalmistust, pidevat koolitust ning toimivat meeskonnatööd. Tuletõrjujad on valmis astuma ohtu teiste hoidmiseks ning nende töö on mitmekesine ja pidevalt muutuv sõltuvalt sündmuste tüübist ja tehnika arengust.
Tuletõrjujad
Võitlus põõsastetulekahju vastu Lõuna-Aafrikas
Tuletõrjeüksused
Sõltuvalt riigist nimetatakse tuletõrjujate teenistust tuletõrjeüksuseks, tuletõrjeteenistuseks, tuletõrje- ja päästeteenistuseks või tuletõrjebrigaadiks. Tuletõrjeasutused on tavaliselt valitsusasutused, mida rahastatakse maksudest ja mis hoolitsevad kohaliku piirkonna eest. Mõnes kohas, näiteks lennujaamades ja mõnes tehases, töötavad tuletõrjujad ise.Mõned tuletõrjeüksused võtavad tööle tuletõrjujaid, kes töötavad täistööajaga ja ootavad tuletõrjejaamas, et neid välja kutsutaks. Nad peavad töötama nii päeval kui ka öösel, kuigi tavaliselt saavad nad puhata, kui neil ei ole öösel midagi teha. Külades ja väikelinnades on tavaliselt osalise tööajaga tuletõrjujad, kellel on ka muud tööd väljaspool tuletõrjet. Need tuletõrjujad sõidavad oma kodust või töökohast tuletõrjejaama, kui nende abi vajatakse. Nad võivad olla vabatahtlikud või neile võidakse selle eest maksta (Ühendkuningriigis nimetatakse neid "retained firefighters").
Mõnes kohas, näiteks USA suurtes linnades, on tavaline, et tuletõrjeamet korraldab erakorralist meditsiiniabi. Nendes osakondades, nagu näiteks New Yorgi linna tuletõrje, on enamik tuletõrjeüksuse väljakutsetest pigem meditsiinilised hädaolukorrad kui tulekahjud. Kuigi nendega tegelevad tavaliselt täiskohaga parameedikud, on paljud tuletõrjujad koolitatud esmaabi andmiseks ja nad võivad meditsiinilistes hädaolukordades abistada, tuues isegi tuletõrjeauto sündmuskohale.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tuletõrjuja tööülesanded?
V: Tuletõrjuja ülesanne on kustutada tulekahjusid ja päästa inimesi erinevat tüüpi hädaolukordadest, näiteks liiklusõnnetustest, varisenud hoonetest, ohtlikust atmosfäärist, kinnijäämisest, rivistunud liftidest ja muust. Tavaliselt reageerivad nad ka ohtlike ainete ohujuhtumitele.
K: Kus töötavad tuletõrjujad?
V: Tuletõrjujad asuvad hoones, mida nimetatakse tuletõrjejaamaks (tuntud ka kui tuletõrjehoone või tuletõrjehall), ja reageerivad sealt.
K: Millist tüüpi sõidukit kasutavad tuletõrjujad sündmustele reageerimisel?
V: Tuletõrjujad sõidavad sündmuskohale sõidukiga, mida nimetatakse tuletõrjeautoks või tuletõrjeautoks, mida nimetatakse ka tuletõrjeaparaadiks. Need sõidukid on vastavalt varustatud hädaolukordadele, millele nad reageerivad, ning tavaliselt saavad nad tulekahju kustutamiseks vett ja vahtu pumbata.
K: Millist varustust kannavad tuletõrjujad oma sõidukites?
V: Tuletõrjeautodel on redelid, lõiketööriistad ja palju erinevaid päästevahendeid. Enamikul on kaasas esmaabikomplektid, et aidata vigastatud või vigastatud inimesi. Teine levinud tuletõrjeaparaadi tüüp on nn redelauto, millel on mingi liigend- ja teleskoopredel, mida saab strateegiliselt paigutada sündmuskohale juurdepääsuks või väljumiseks.
K: Millist riietust kannavad tuletõrjujad tulekahjude kustutamisel?
V: Tuletõrjujad kannavad tulekahju kustutamisel rasket riietust, mida nimetatakse punkrivarustuseks või kaitseriietuseks, et kaitsta end kuumuse eest. Nad kannavad ka iseseisvaid hingamisaparaate ja maske, et kaitsta end suitsu ja ülihea õhu/gaaside eest.
K: Milliseid oskusi on tuletõrjujaks saamiseks vaja?
V: Tuletõrjujaks saamine nõuab julgust, jõudu, kiiret mõtlemist, tasakaalukust ja teadmisi selle kohta, kuidas kõige paremini toime tulla eri tüüpi hädaolukordades.
Otsige