Michelangelo

Biograafia

Lapsepõlve

Michelangelo sündis 6. märtsil 1475 Capreseses Arezzo lähedal Toscanas. Tema isa oli Lodovico di Leonardo di Buonarroti di Simoni ja ema Francesca di Neri del Miniato di Siena. Buonarrotid olid Firenzest pärit pangandusperekond. Nad väitsid, et pärinesid aadlikust krahvinna Matilda Canossast. Michelangelo isa oli kaotanud suurema osa panga rahast, mistõttu ta töötas Chiusi linnas kohaliku omavalitsuse heaks. Kui Michelangelo oli laps, kolis pere tagasi Firenzesse. Kuna ta oli haige, saadeti Michelangelo elama väikesesse talusse ühe kiviraiduri ning tema naise ja perekonna juurde. Kiviraidur töötas Michelangelo isale kuuluvas marmorkarjääris. Aastaid hiljem ütles Michelangelo, et kaks asja, mis aitasid tal saada heaks kunstnikuks, olid see, et ta sündis Arezzo õrnal maal ja et ta kasvas majas, kus ta sai koos õepiimaga õpetust tikkude ja haamri kasutamiseks. Tema ema suri, kui ta oli vaid kuueaastane.

Seejärel tõi Michelangelo isa ta tagasi Firenzesse ja saatis ta Francesco da Urbino juurde õppima. Michelangelo ei olnud oma koolitundidest huvitatud. Ta uuris linna suuri kirikuid ja joonistas seal nähtud freskode koopiaid. Kui ta oli kolmeteistkümneaastane, sai ta õpipoisiks maalikunstnik Domenico Ghirlandaio juurde. Ghirlandaiol oli suur töökas ateljee. Tal olid rikkad patroonid, kes töötasid Medicidele. Ta maalis nende perekonnakapellide freskosid. Michelangelo sai Ghirlandaiolt väga hästi õppida freskomaali kunsti. Ghirlandaio suures töökojas töötasid kunstnikud kõikvõimalike erinevate vahenditega, sealhulgas skulptuuride, metallitööde ja altarimaalide maalimisega. Michelangelo oleks õppinud kõiki neid asju. Kui Michelangelo oli alles neljateistkümneaastane, veenis isa Ghirlandaiot, et ta maksaks oma õpipoisile kunstnikuna palka, mis oli tol ajal väga ebatavaline.

Medici jaoks töötamine

Firenze kõige rikkam ja võimsam perekond olid Medici. Neil oli akadeemia, kus kohtusid mõned kõige kuulsamad filosoofid, luuletajad ja kunstnikud, et jagada oma ideid. Medici perekond oli oluline kunstide patroon. Aastal 1489 palus perekonnapea Lorenzo de' Medici Ghirlandaiol saata oma kaks parimat õpilast akadeemiasse. Michelangelo oli üks valitud õpilastest ja ta õppis akadeemias aastatel 1490-1492. Ta kuulas Marsilio Ficino, Pico della Mirandola ja Angelo Poliziano õpetust ja arutelusid. Filosoofiat, mida nad õpetasid, nimetati humanismiks. See põhines Vana-Kreeka Platoni filosoofial. Michelangelo ideid ja tema kunsti mõjutasid need õpetused.

Michelangelo ja teine noor skulptor Pietro Torrigiano õppisid Bertoldo di Giovanni juures skulptuuri. Michelangelo tülitses Torrigianoga, kes lõi teda nina, nii et see oli tugevalt katki ja rikkus tema välimuse kogu ülejäänud eluks. Michelangelo skulptuuris mõned reljeefid (lamedad tahvlid, millel on kujutatud kõrgendatud figuurid). Üks neist oli "Kentauride lahing", mis tehti Lorenzo de Medici jaoks.

1492. aastal suri Michelangelo patroon Lorenzo de' Medici. See tõi Michelangelo elus suure muutuse. Ta läks tagasi oma isa juurde elama. Michelangelo palus Santo Spirito kiriku prioril lubada tal uurida kiriku haiglas surnud inimeste kehade anatoomiat. 1493. aastal nikerdas Michelangelo "tänu" kingitusena priorile suure puidust krutsifiksi, mis ripub siiani kirikus. Jaanuaris 1494 sadas väga palju lund. Lorenzo de' Medici poeg Piero de Medici tellis Michelangelolt lumepatarei. Nii hakkas Michelangelo taas Medici jaoks tööle.

1494. aastal tõusis Firenzes uus juht. Ta oli dominiiklasest vend Savonarola. Tema jõuline jutlus pani inimesi oma raamatuid põletama, oma ehteid ära viskama ja rikkad perekonnad linnast välja ajama. Medici pidid minema. Michelangelo jaoks oli see hea aeg reisimiseks. Ta jäi mõneks ajaks Veneetsiasse, seejärel kolis Bolognasse. Bolognas sai ta peagi tööd, skulptuurides kolme figuuri suure marmorist Püha Dominique'i pühamu jaoks. Kui asjad Firenzes rahunesid, pöördus Michelangelo tagasi ja töötas teise Medici perekonna liikme Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici heaks.

Michelangelo tegi magava Amori marmorist kuju. Lorenzo di Pierfrancesco ütles Michelangelole, et see näeb välja nagu tõeline Vana-Rooma kuju, ja ütles, et kui ta selle mustaks teeb ja mõned laastud maha lööb, maksaks keegi selle eest palju raha. Lorenzo müüs selle kardinalile, kes avastas, et tegemist on pettusega. Ta arvas, et Michelangelo töö oli nii hea, et rääkis sellest paavstile. Seejärel kutsus paavst Michelangelo Rooma tööle.

Rooma

Michelangelo saabus Rooma 25. juunil 1496. aastal 21-aastasena. Ta elas Santa Maria di Loreto kiriku lähedal Gianicolo mäel.

1496. aastal sai ta kardinal Raffaele Riario'lt tähtsa "tellimuse" (talle anti tasuline töö). Kardinal soovis, et Michelangelo valmistaks Vana-Rooma veini jumala Bacchiuse marmorist kuju, mis oleks suurem kui elusuurune. Michelangelo töötas kõvasti selle kuju kallal. Ta meisterdas Bacchus'i noormehe kujul, kes oli üsna purjus ja nägi välja, nagu oleks ta tardunud, kui ta tõstis karika, et teha röstsai. Kardinalile ei meeldinud purjus Bacchus ja ta ei tahtnud selle eest maksta. Üks pankur nimega Jacopo Galli ostis selle oma aeda.

Michelangelo järgmine oluline tellimus tuli Prantsuse suursaadikult, kes palus tal teha Neitsi Maarja kuju, kes leinab oma poja Jeesuse surnukeha üle. Seda tüüpi kunstiteost, kas maali või kuju, nimetatakse itaaliapärase nimega "Pieta" (ütleme: "Pe-ay-ta"). Michelangelo Pieta on kõige kuulsam Pieta, mis on kunagi tehtud. See asub praegu Püha Peetruse basiilikus ja seda külastavad iga päev tuhanded inimesed. Giorgio Vasari kirjutas: "See on ime, et vormitu kiviplokist on võimalik nikerdada midagi nii täiuslikku, et isegi loodus oleks vaevalt suutnud seda paremaks teha, kasutades selleks tõelist inimliha."

Madonna trepist on tehtud, kui Michelangelo oli teismeline.


Pieta kujutab Neitsi Maarjat, kelle süles on Jeesuse keha pärast ristilöömist.

Töötab

Taaveti kuju

1499. aastal naasis Michelangelo Firenzesse. Preester Savonarola oli nii palju inimesi vihale ajanud, et ta oli 1498. aastal surma saanud. Elu Firenzes hakkas taas normaalseks muutuma. Palju aastaid varem oli Villatööliste Gildi poolt tellitud mõnedelt kunstnikelt linna kangelaste kujusid. Üks skulptor nimega Agostino di Duccio oli hakanud nikerdama tohutut kuju Taavetile, Piibli loo "Taavet ja Goliat" kangelasele. 40 aastat oli hiiglaslik marmorplokk villatööliste gildi valduses, kusjuures kuju ehitamine oli vaevalt alanud. Aastal 1501 tellisid nad selle meisterdamise noorele Michelangelole. Selle valmimiseks kulus tal kolm aastat.

Taas kord tegi Michelangelo kuju, mis sai maailmakuulsaks. See kuju kujutab noormeest, kes on alasti, nagu antiikajaliste jumalate kujusid tehti, ja kes lihtsalt peatub hetkeks ja vaatab ägedate silmadega tohutule sõdurile Goliatile, keda ta on tapma hakanud. Palee on 5,17 meetri kõrgune. See paigutati Palazzo Vecchio ees asuvale piazzale (avalikule väljakule), kus toimus linnavolikogu koosolek. Paljude aastate pärast paigutati kuju kunstigaleriisse, Accademiasse. Praegu seisab koopia piazzal. Inimesed lähevad ikka veel kaugele, et näha tema tehtud kuju.

Sixtuse kabeli lagi

1505. aastal kutsus äsja valitud paavst Julius II Michelangelo Rooma. Paavst Julius oli vana mees. Ta soovis, et Michelangelo kavandaks suurejoonelise hauakambri. See pidi seisma kiriku sees ja sellel pidi olema palju nikerdatud figuure, mille hulgas pidid olema mitu orja, kes pidid osa hauakambrist püsti hoidma, ja Vana Testamendi prohvetid, kes istuksid niššides (avad seintes). Michelangelo alustas tööd. Ta valmistas suurejoonelise Moosese kuju, mis asub praegu Roomas San Pietro in Vincoli kirikus (Püha Peetrus aheldatuna). Paljud inimesed käivad seda kuju vaatamas. Orjad olid ainult osaliselt nikerdatud. Neli neist on nüüd Firenzes Accademias. Ülejäänud suur plaan jäi lõpetamata.

Peamine põhjus, miks paavst Juliuse hauakamber jäi lõpetamata, oli see, et paavstil oli idee teise kunstiteose jaoks. Sixtuse kabel Püha Peetruse basiilika juures oli maalitud mõnede kuulsate Firenze kunstnike poolt. Paavst otsustas, et Michelangelo peaks maalima lae. Michelangelo ei tahtnud seda teha. Ta ütles, et ta ei ole maalikunstnik. Kuid paavst kiusas Michelangelot, kuni too nõustus seda tegema. Ta ütles paavstile, et ta teeb seda "Jumala pärast" ja et ta teeb seda ainult siis, kui paavst lubab tal seda "omal moel" maalida.

Kabel oli pikk ja lai. Selle kumerat lage hoidis üleval kaksteist fännikujulist seinatükki, mida nimetati "ripplaudadeks". Paavst Julius käskis Michelangelol maalida igale ripptahvlile ühe Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Michelangelo hakkas seda tegema. Siis sai ta teistsuguse idee ja kraapis tehtud töö maha. Apostlite asemel maalis ta kaksteist prohvetit. Seitse neist olid mehed Vanast Testamendist, kuid ülejäänud viis olid naised ja ei pärinenud Piiblist. Need olid viis prohvetit klassikalisest maailmast. Nagu prohvetid Piiblis, olid nad kõik rääkinud inimestele Jeesuse sünnist.

Lae keskele maalis Michelangelo tähistaeva asemel stseene Piiblist, mis jutustavad loomisest ja inimkonna hukkumisest. Kõige kuulsam stseen on pilt, kus Jumal loob Aadama. See lagi oli nii kuulus, et paljud kunstnikud püüdsid kopeerida Michelangelo kujundite paigutust ja maalimist.

Firenzes asuvad hooned ja hauakambrid

1513. aastal suri paavst Julius II. Järgmine paavst oli paavst Leo X, kes kuulus Medici perekonda. Ta andis Michelangelole Firenzes mitu tööd, sealhulgas Medici kabelit, mis pidi sisaldama tema perekonnaliikmete hauakambreid. Kuigi kõiki hauakambreid ei ehitatud, valmis Michelangelo seitse suurt kuju, sealhulgas "Madonna ja laps". Tema õpilased lõpetasid hiljem kabelit.

1527. aastal sai Firenze rahvas vihaseks Medici vastu, sest nad käitusid nagu vürstid. See ei olnud perekonna jaoks õige viis tegutseda linnas, mis oli vabariik. Rahvas viskas Medici välja, kuid Medici tuli tagasi sõjaväega ja võttis linna üle. Michelangelo oli Medici käitumise üle nii pahane, et ta lahkus oma armastatud linnast ega läinud enam kunagi tagasi.

Viimane kohtuotsus

Paavst Clemens VII kutsus Michelangelo tagasi Sixtuse kabelisse, et maalida altari taga olevale seinale suur stseen "Viimse kohtuotsuse". Ta töötas selle kallal aastatel 1534-1541. Keskel on kujutatud Jeesust, keda ümbritsevad pühakud, kes istub kohtuotsuse üle maa inimeste üle. Vasakul on näha inimesi, kes tõusevad hauast ja paljusid võetakse vastu taevasse. Teisi inimesi saadetakse paremal pool põrgusse, kus deemonid neid alla tõmbavad. See on tohutu suur maal, millel on palju tegelasi.

Nagu Aadam ja Eeva laes, olid kõik figuurid kujutatud alasti. Mõned kiriku kardinalid ütlesid, et pühakute, sealhulgas Neitsi Maarja, maalimine ilma riieteta on õel. Nad nimetasid Michelangelot "rõvedate riiete maalijaks". Selle üle tekkis pikk vaidlus, sest mõned inimesed ütlesid, et Jumal on kõik alasti loonud, nii et taevas poleks riideid vaja. Pärast Michelangelo surma kutsuti teine kunstnik, Daniele da Volterra, et maalida figuuridele kardinad. Kogu oma ülejäänud elu oli ta tuntud kui "pükste maalikunstnik".

Viimane kohtuotsus


Taaveti kuju on üks kuulsamaid renessansiajastu teoseid.


Michelangelo maalis Sixtuse kabelisse lae. Töö valmimiseks kulus peaaegu neli aastat (1508-1512).

Püha Peetruse basiilika

1546. aastal, kui Michelangelo oli seitsmekümnendates eluaastates, sai ta ühe oma tähtsaima töö. Vana Püha Peetruse basiilika oli osaliselt lammutatud ja Bramante projekteeris uue. Kuid selle kallal olid töötanud paljud arhitektid ja see oli alles algusjärgus. Michelangelo sai arhitektiks. Ta parandas kohe plaani, lasi tähtsad osad palju tugevamaks teha ja projekteeris tohutu kupli, mis oli kõrgem kui ükski teine kuppel maailmas. Ta suri enne selle valmimist, kuid jättis joonised ja mudelid, et järgmine arhitekt, Giacomo della Porta, saaks lõpetada selle, mida ta oli alustanud. Püha Peetruse basiilika kuppel on tänaseni üks kristluse suurimaid monumente ja Rooma linna sümbol.

Kui Michelangelo suri, viidi tema surnukeha tagasi Firenzesse ja maeti Santa Croce basiilikasse (Püha Risti kirik). Tema haual istuvad kolm leinavat kuju, mis sümboliseerivad arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri.

Peetri kiriku kuppel on Michelangelo kuulsaim arhitektuuriteos.

Seotud leheküljed

• Renessanss
• Renessansiajastu kunstnike nimekiri
• Itaalia renessansiaegne kunst
• Leonardo da Vinci
• Raphael
• Püha Peetruse basiilika
• Sixtuse kabel