Sixtuse kabel: ajalugu, Michelangelo freskod ja paavsti tseremooniad

Sixtuse kabel: avasta rikkalik ajalugu, Michelangelo maailmakuulsad freskod ja paavsti tseremooniate võimas rituaal — Vatikani kunst ja traditsioonid ühes paigas.

Autor: Leandro Alegsa

Sixtuse kabel on suur kabel Vatikani palees, kohas Itaalias, kus elab paavst. Kabel ehitati aastatel 1473–1481 arhitekt Giovanni dei Dolci järgi paavst Sixtus IV tellimusel ja kabel ongi nimetatud tema järgi (ladina keeles Cappella Sistina). Hoone on ristkülikukujuline ja selle sisemõõtmed on ligikaudu 40 m pikk, 13–14 m lai ja umbes 20 m kõrge; sisekujundus ühendab gooti ja varakrooni renessansielemente.

Ajalugu ja otstarve

Sixtuse kabel on paavsti enda kabel ja tuntuimad kiriklikud tseremooniad peetakse siin. Seda kasutatakse tähtsate missade ja muude liturgiliste tseremooniate jaoks. Kui paavst sureb või ametist lahkub, koguneb siin kardinalide kolleegium, et pidada konklavi (valdavalt lukustatud valimiskoosolek) ja valida uus paavst. Konklavi ajal on kabel ja ümbrus tugevalt turvatud ning otsused tehakse suletud uste taga; valimise lõppstaatusest teavitatakse maailma traditsiooniliselt suitsusignaaliga katusekorstnalt (must suits — veel pole leitud, valgus suits — valitud).

Seinad ja freskod enne Michelangelo

Kabineti külgseintele telliti 15. sajandi lõpus mitme tuntud renessansimeistri freskod, mis kujutavad peamiselt Moosese ja Kristuse elusid ning paavstide temaatikat. Nende hulgas on teosed näiteks:

  • Perugino
  • Sandro Botticelli
  • Domenico Ghirlandaio
  • Cosimo Rosselli
  • Signorelli

Need freskod raamivad kabeli kujundust ja loovad tausta hiljem valminud Michelangelo töödele.

Michelangelo freskod

Sixtuse kabel sai maailmakuulsaks tänu Michelangelo freskodele. Michelangelo maaliskupälvile kuuluvad kaks peamist seeriat:

  • Kuppleni lagi (1508–1512) — lae keskosas on kuus suuremat stseeni Vana Testamendi loost (nt Loomine, Punane Koht). Kuulsaim fragment on Loomine Aadama (Creation of Adam), kus Jumal ulatab sõrme poole Adamit. Lae kujundus sisaldab ka üle 300 figuuri, profeete ja sibüülid, dekoratiivseid skulpturaalseid elemente ning allegoorilisi kujutisi.
  • Altari sein: Viimane kohtupidamine (1536–1541) — märkimisväärne, suur ja emotsionaalne maal, mis kujutab Kristuse lõpliku kohtumõistmise stseeni. See töö oli poliitiliselt ja religioosselt vastuoluline ja on ajalooliselt tekitanud väitlust nii stiili kui moraalitunnetuse üle.

Michelangelo töötas freskode kallal skafandritel riputatud platvormidel, sageli suure füüsilise ja vaimse pingutuse tingimustes. Tema lahendused rõhutasid inimkeha anatoomiat, liikumist ja emotsioone – seetõttu loetakse tema panust üheks renessansse kunstikõrgkontseptsiooniks.

Restaureerimine ja säilitamine

20. sajandi lõpus läbiviidud põhjalik restaureerimine (1980ndate lõpust 1990ndate alguses) eemaldaski mitmeid vanu määrdeid, suitsu ja ülevärvimisi, mis olid pimedaks muutnud originaalkihid. Restaureerimine tõi esile varem varjatud erksad värvid ja detailid, kuid tekitas ka teaduslikku ja avalikku diskussiooni meetodite ja tulemuste tõlgenduse üle. Täna kontrollitakse kabeli sisekliimat ja külastajate arvu, et vähendada niiskuse, valguse ja CO2 mõju freskodele.

Külastamine ja reeglid

Sixtuse kabel asub Vatikani muuseumide kompleksis ja on üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Külastajatele kehtivad ranged reeglid: vaikne käitumine, sobiv riietus (õlad ja põlved kaetud), pildistamine võib olla lubatud ilma välgu ja statiivi kasutamata ning juurdepääs on tavaliselt läbi muuseumide piletisüsteemi. Kabelisse liikumist reguleeritakse, et kaitsta kunstiteoseid ja võimaldada kõigile külastajatele turvalist ligipääsu.

Muud tähelepanekud

  • Sixtuse kabeli ornamentika ja kuju on põhjalikult läbi mõeldud liturgiliste ja sümboolsete vajaduste jaoks.
  • Kabinet ühendab kunstilist hiilgust kiriku poliitilise ja vaimse autoriteediga — sealt lähtuvad nii religioossed rituaalid kui ka paavstivalitsemise ajaloolised otsused.
  • Freskode tehnika on peamiselt fresco (värv märjale krohvile), mis eeldab kiiret ja oskuslikku töökorraldust.

Sixtuse kabel on nii kunstiajaloos kui ka katoliku kiriku elus erakordselt oluline paik: see ühendab arhitektuuri, maalikunsti, liturgia ja poliitika unikaalsel viisil ning jätkab külastajate ja uurijate tähelepanu pälvimist üle maailma.

Pildi keskel olev ristkülikukujuline hoone on Sixtuse kabel.Zoom
Pildi keskel olev ristkülikukujuline hoone on Sixtuse kabel.

Arhitektuur ja maalid

Sixtuse kabel on ristkülikukujuline tellisehitis. Väljaspool on tavaline, ilma kaunistusteta ja ilma suure ukseta. Selle tipu lähedal on käigutee sõdurite jaoks. Kahel külgseinal on kuus kaarjas akent ja kaarjas lagi, mida nimetatakse tünnivõlviks.

Kabel on seestpoolt rikkalikult kaunistatud. Põrand on värvilisest marmorist. Seinte alumised osad on värvitud nii, et need näevad välja nagu kuld- ja hõbedakangas.

Teised kabelis olevad kaunistused on maalid, mis jutustavad lugusid, mis aitavad inimestel mõista Jeesust Kristust ja roomakatoliku kirikut.

Seinte keskosas on 12 suurt maali, mida nimetatakse freskodeks ja mille on teinud kuulsad kunstnikud 1481. aastal. Kunstnike nimed olid Domenico Ghirlandaio, Sandro Botticelli, Perugino, Cosimo Rosselli, Pinturicchio, Benedetto Ghirlandaio, Luca Signorelli ja Bartolomeo della Gatta. Freskodel on kujutatud lugusid Piiblist. Põhjaküljel on lood Moosese elust. Lõunaküljel räägivad need Jeesuse elust.

Korruste kohal, akende lähedal, on maalitud paavstide pildid.

Perugino maal kabelisseinale, kus Jeesus annab Pühale Peetrusele taeva võtmed.Zoom
Perugino maal kabelisseinale, kus Jeesus annab Pühale Peetrusele taeva võtmed.

Sixtuse kabeli lae on maalinud Michelangelo.Zoom
Sixtuse kabeli lae on maalinud Michelangelo.

Michelangelo kuulsaim maal on "Jumal loob Aadama".Zoom
Michelangelo kuulsaim maal on "Jumal loob Aadama".

Michelangelo "Viimne kohtuotsus".Zoom
Michelangelo "Viimne kohtuotsus".

Sixtuse kabeli lagi

Lagi on Sixtuse kabelis kõige kuulsam osa ja seda käivad vaatamas tuhanded külastajad. 1505. aastal palus paavst Julius II Michelangelol lage maalida. Michelangelo oli kuulus skulptor. Ta ei tahtnud olla maalikunstnik. Kolm aastat hiljem nõustus ta lage maalima. Ta töötas aastatel 1508-1511, seistes kõrgel platvormil, käed üle pea sirutatud. (Kuigi mõned inimesed arvavad, et ta maalis pikali, ei vasta see tõele.) Kuna ta maalis märjale krohvile, oli lõhn ja kuumus kohutav. Ta kirjutas luuletuse sellest, kui haige ta oli.

Piki lae keskosa on maalitud üheksa pilti, mis jutustavad lugusid Piibli Vana Testamendi Moosese raamatust. Lood algavad kolme pildiga, kus Jumal teeb valgust, teeb Maa, Päikese ja Kuu ning teeb mere ja taeva.

Järgmised kolm pilti jutustavad lugu esimesest mehest ja naisest, Aadamast ja Eevast. Esimeses stseenis on Jumal äsja Aadama loonud. Ta sirutab oma käe ja puudutab teda sõrmega, et anda talle elu.

Järgmisel pildil magab Aadam ja Jumal teeb ühest Aadama ribist Eeva.

Kolmandal pildil on kaks stseeni. Aadamat ja Eevat petab kurat, et nad sööksid vilja puult, mida neile on öeldud, et nad ei tohi puudutada. Teises stseenis ajab ingel nad Jumala Eedeni aiast välja. See lugu räägib, kuidas patt maailma tuli.

Viimased kolm pilti on Noa argi kohta. Nad räägivad kurvast ja patust maailmast. Inimese patu ja halastamatuse tõttu saadab Jumal üleujutuse. Ainult Noa ja tema perekond pääsevad suure paadiga, mille nad ehitavad. Kui üleujutus on lõppenud, teevad nad altari ja tapavad Jumalale ohvriks lamba. Siis aga kasvatab Noa viinamarjapuid, teeb veini ja joob end purju. Üks tema poegadest näeb Noa alasti lamamas ja naerab oma isa üle. Noa häbeneb ja kirub oma poega. Need lood näitavad, kuidas inimesed käituvad jätkuvalt valesti, isegi kui nad saavad teise võimaluse.

Michelangelo maalis ümber seina kaksteist suurt targa mehe ja naise kuju. Need olid prohvetid ja sibüllid, kes ütlesid inimestele, et Jumal saadab Jeesuse Kristuse, et neid patust päästa.

Samuti on lakke maalitud 20 ilusat noormeest, keda nimetatakse ignudiks. Keegi ei tea kindlalt, mis nad on, kuid võib-olla on nad inglid.

Kui lagi lõpuks lahti tehti, olid kõik üllatunud. Giorgio Vasari, kes kirjutas Michelangelo eluloo, ütleb, et sadu inimesi tuli iga päev vaatama ja tuimestama.

Viimane kohtuotsus

Michelangelo oli õnnelik, et sai tagasi oma skulptuuri juurde. Kuid 1537. aastal andis paavst Paulus III talle käsu maalida veel üks suur fresko. Seekord oli see seinal altari kohal. See valmis 1541. aastal.

Michelangelo maalis "Viimse kohtuotsuse", millel on kujutatud Jeesust, kes mõistab kohut maa inimeste üle ja saadab mõned põrgusse, samas kui teised pühakud võtavad vastu taevasse. Ta maalis enamiku figuuridest alasti. See ajas mõned kiriku preestrid väga vihale. Nad maksid mõnele teisele kunstnikule, et ta maaliks Neitsi Maarjale ja paljudele teistele figuuridele riided.

Seotud leheküljed



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3