Sixtuse kabel
Sixtuse kabel on suur kabel Vatikani palees, kohas Itaalias, kus elab paavst. Kabel ehitati aastatel 1473-1481 Giovanni dei Dolci poolt paavst Sixtus IV-le.
Sixtuse kabel on paavsti enda kabel. Seda kasutatakse tähtsate missade ja tseremooniate jaoks. Kui paavst sureb, koguneb Sixtuse kabelis kardinalide kolleegium, et valida uus paavst.
Sixtuse kabel on kuulus renessansiajastu maalikunstniku Michelangelo freskomaalide poolest.
Pildi keskel olev ristkülikukujuline hoone on Sixtuse kabel.
Arhitektuur ja maalid
Sixtuse kabel on ristkülikukujuline tellisehitis. Väljaspool on tavaline, ilma kaunistusteta ja ilma suure ukseta. Selle tipu lähedal on käigutee sõdurite jaoks. Kahel külgseinal on kuus kaarjas akent ja kaarjas lagi, mida nimetatakse tünnivõlviks.
Kabel on seestpoolt rikkalikult kaunistatud. Põrand on värvilisest marmorist. Seinte alumised osad on värvitud nii, et need näevad välja nagu kuld- ja hõbedakangas.
Teised kabelis olevad kaunistused on maalid, mis jutustavad lugusid, mis aitavad inimestel mõista Jeesust Kristust ja roomakatoliku kirikut.
Seinte keskosas on 12 suurt maali, mida nimetatakse freskodeks ja mille on teinud kuulsad kunstnikud 1481. aastal. Kunstnike nimed olid Domenico Ghirlandaio, Sandro Botticelli, Perugino, Cosimo Rosselli, Pinturicchio, Benedetto Ghirlandaio, Luca Signorelli ja Bartolomeo della Gatta. Freskodel on kujutatud lugusid Piiblist. Põhjaküljel on lood Moosese elust. Lõunaküljel räägivad need Jeesuse elust.
Korruste kohal, akende lähedal, on maalitud paavstide pildid.
Perugino maal kabelisseinale, kus Jeesus annab Pühale Peetrusele taeva võtmed.
Sixtuse kabeli lae on maalinud Michelangelo.
Michelangelo kuulsaim maal on "Jumal loob Aadama".
Michelangelo "Viimne kohtuotsus".
Sixtuse kabeli lagi
Lagi on Sixtuse kabelis kõige kuulsam osa ja seda käivad vaatamas tuhanded külastajad. 1505. aastal palus paavst Julius II Michelangelol lage maalida. Michelangelo oli kuulus skulptor. Ta ei tahtnud olla maalikunstnik. Kolm aastat hiljem nõustus ta lage maalima. Ta töötas aastatel 1508-1511, seistes kõrgel platvormil, käed üle pea sirutatud. (Kuigi mõned inimesed arvavad, et ta maalis pikali, ei vasta see tõele.) Kuna ta maalis märjale krohvile, oli lõhn ja kuumus kohutav. Ta kirjutas luuletuse sellest, kui haige ta oli.
Piki lae keskosa on maalitud üheksa pilti, mis jutustavad lugusid Piibli Vana Testamendi Moosese raamatust. Lood algavad kolme pildiga, kus Jumal teeb valgust, teeb Maa, Päikese ja Kuu ning teeb mere ja taeva.
Järgmised kolm pilti jutustavad lugu esimesest mehest ja naisest, Aadamast ja Eevast. Esimeses stseenis on Jumal äsja Aadama loonud. Ta sirutab oma käe ja puudutab teda sõrmega, et anda talle elu.
Järgmisel pildil magab Aadam ja Jumal teeb ühest Aadama ribist Eeva.
Kolmandal pildil on kaks stseeni. Aadamat ja Eevat petab kurat, et nad sööksid vilja puult, mida neile on öeldud, et nad ei tohi puudutada. Teises stseenis ajab ingel nad Jumala Eedeni aiast välja. See lugu räägib, kuidas patt maailma tuli.
Viimased kolm pilti on Noa argi kohta. Nad räägivad kurvast ja patust maailmast. Inimese patu ja halastamatuse tõttu saadab Jumal üleujutuse. Ainult Noa ja tema perekond pääsevad suure paadiga, mille nad ehitavad. Kui üleujutus on lõppenud, teevad nad altari ja tapavad Jumalale ohvriks lamba. Siis aga kasvatab Noa viinamarjapuid, teeb veini ja joob end purju. Üks tema poegadest näeb Noa alasti lamamas ja naerab oma isa üle. Noa häbeneb ja kirub oma poega. Need lood näitavad, kuidas inimesed käituvad jätkuvalt valesti, isegi kui nad saavad teise võimaluse.
Michelangelo maalis ümber seina kaksteist suurt targa mehe ja naise kuju. Need olid prohvetid ja sibüllid, kes ütlesid inimestele, et Jumal saadab Jeesuse Kristuse, et neid patust päästa.
Samuti on lakke maalitud 20 ilusat noormeest, keda nimetatakse ignudiks. Keegi ei tea kindlalt, mis nad on, kuid võib-olla on nad inglid.
Kui lagi lõpuks lahti tehti, olid kõik üllatunud. Giorgio Vasari, kes kirjutas Michelangelo eluloo, ütleb, et sadu inimesi tuli iga päev vaatama ja tuimestama.
Viimane kohtuotsus
Michelangelo oli õnnelik, et sai tagasi oma skulptuuri juurde. Kuid 1537. aastal andis paavst Paulus III talle käsu maalida veel üks suur fresko. Seekord oli see seinal altari kohal. See valmis 1541. aastal.
Michelangelo maalis "Viimse kohtuotsuse", millel on kujutatud Jeesust, kes mõistab kohut maa inimeste üle ja saadab mõned põrgusse, samas kui teised pühakud võtavad vastu taevasse. Ta maalis enamiku figuuridest alasti. See ajas mõned kiriku preestrid väga vihale. Nad maksid mõnele teisele kunstnikule, et ta maaliks Neitsi Maarjale ja paljudele teistele figuuridele riided.