Pühak — tähendus ja roll religioonides, eriti kristluses
Avasta pühaku mõiste ja roll eri religioonides, keskendudes kristlusele — pühakute tähendus, ajaloolised näited, austuse vormid ja kristlik käsitlus.
Pühak on püha või eriliselt pühendunud inimene, keda erinevates usundites peetakse eeskujuks, vaimseks juhiks või Jumala lähedaseks. Paljudes religioonides on pühakud inimesed, keda peetakse pühaks ja kelle elu või teod on kogukonna poolt eriliselt austatud.
Kristluses viitab sõna "pühak" sageli igale inimesele, kes on "Kristuses" ja kelle sees elab Kristus — nii neile, kes on taevas, kui ka neile, kes elavad maa peal. Õigeusklikud ja katoliiklased õpetavad, et kõik taevas olevad kristlased on pühakud, kuid mõned neist väärivad suuremat austust või tunnustust kui teised.
Piiblis kasutatakse päris sageli termineid, mida tõlgitakse eesti keeles "pühakuteks" või "pühaks". UuesTestamendis nimetavad apostlid usklikke sageli "pühakuteks" (sõna kreeka keeles hagioi), ja Paulus pöördub oma kirjades kordades "pühade" ehk kristlaste poole. Samas leidub ka individuaalseid nimetusi ja kummastavaid väljendeid — näiteks ühes psalmis mainitakse Moosest ja Aaronit kui Issanda pühakut — ning apostel Paulus nimetas end Efeslastele 3:8 "vähem kui vähim pühak". Piiblitekstide tõlgendused ja terminoloogia sõltuvad sageli keelekasutusest ja tõlkest.
Mida pühaku tähendus kristluses hõlmab?
- Sisemine pühadus: paljud kristlikud traditsioonid rõhutavad, et "pühaks" teeb inimest Jumala arm või Kristuse juuresolek tema elus — seega on pühadus pigem seisund kui hierarhiline auaste.
- Välised tunnused: traditsiooniliselt peetakse pühakuks neid, kelle elu, õpetus või märtrlus on olnud erandlikult pühendunud või eeskujulik (nt armastustegude, vaatamatu julgeoleku või imeteo tõttu tunnustatud isikud).
- Austamine, mitte kummardamine: kristlikus teoloogias rõhutatakse enamasti, et pühakuid austatakse ja neilt palutakse eestkostet, kuid Jumalat ületab nende austamine ning puhas kummardamine kuulub Jumalale üksnes.
Pühakute austamine ja rituaalid
Pühakute mälestuspäevad (patroonipühad), reliikviate hoidmine, ikoonid ja liturgiline meenutamine on levinud tavad katoliku ja õigeusu kirikus. Pühakuid võidakse kutsuda ka kiriku patroonideks, nad võivad saada kindla kutsevaldkonna või piirkonna kaitsjaks ning nende elu ja kirjad võivad olla kristlaste usuõpetuse ja moraali inspiratsiooniks.
Erinevad vaated kristlikes konfessioonides
- Katolikilased: katoliku kirikus toimub pühakuks kuulutamine (kanoniseerimine) ametliku protsessi kaudu, mis tavaliselt hõlmab uuringut isiku elust, pühadusnäidetest ja tunnistustest ning tavaliselt ühe või mitme imetöö kinnitamist pärast surma. Enne kanoniseerimist võib inimene saada nime "õilitatud" ehk beatifitseeritud.
- Õigeusu kirikud: õigeusu traditsioonis tekib pühakuna tunnustamine tihti rahvapärase venerationi kaudu; kirik ametlikult tunnustab seda pühakuks kuulutamise kaudu, kuid protsess on sageli vähem bürokraatlik kui katoliku kanoniseerimine. Ikonograafia ja liturgia mängivad suurt rolli pühaku tundmaõppimisel.
- Protestantlikud liikumised: paljud protestantlikud kirikud rõhutavad, et kõik usklikud on "pühad" ning on ettevaatlikud pühakute kummardamise või nende eestkostepalve osas. Mõned protestandid austavad ajaloolisi ligimesteks peetavaid isikuid kui eeskujusid, kuid lükkavad tagasi vaimsed praktikud, kus pühakuid palutakse otse vahendada Jumala poole.
Protsessid pühakuks kuulutamisel
Pühakuks kuulutamise protsessid ja terminid erinevad konfessiooniti. Katoliiklikus kontekstis on kaks peamist etappi: beatifikatsioon (õilustamine) ja kanoniseerimine (täielik pühakuks kuulutamine). Mõlemad etapid hõlmavad uurimisi, tunnistajate ülekuulamist ja tavaliselt üht või mitut imet, mida peetakse Jumala tunnistuseks isiku vahendajalisest tegevusest.
Pühakud teistes religioonides
Pühade inimeste idee ei ole unikaalne kristlusele. Näiteks islamis räägitakse sageli "awliya" ehk Jumala sõpradest, sufismis on palju pühakute ja pühakodade traditsioone; hinduismis ja budismis on pühad õpetajad, šaamandid ja bodhisattvad, kes esindavad vaimseid ideaalid. Kuigi terminid ja rituaalid erinevad, on ühine see, et pühad isikud pakuvad kogukonnale moraalset eeskuju, vaimset juhatust või loovad kohta, kus usklikud saavad otsida abi ja inspiratsiooni.
Tänapäevane roll ja kriitika
Tänapäeval on pühakute roll mitmekesine: nad võivad olla kultuurilised ikoonid, ühiskondlikud aktivistid või rahvusliku identiteedi sümbolid. Samas kaasnevad pühakute kultusega ka kriitika ja vaidlused — eriti, kui veneration liigub kummarduse või kaupmeheliku ärakasutamise suunas, või kui pühaku elu ja teod osutuvad vastuoluliseks. Teoloogiliselt arutletakse sageli pühaku rolli üle vaimses vahendamises, inimlike vigade ja jumaliku armu piiri kohta.
Kokkuvõte
Pühak on religioosses mõttes inimene, kes on eriliselt pühendunud ja keda kogukond austab vaimse eeskuju või vahendajana. Kristluses hõlmab see nii kõiki usklikke kui ka neid, keda traditsiooniliselt on rahva ja kiriku poolt eriliselt tunnustatud. Pühakute austamise vormid ja tähtsus varieeruvad konfessiooniti ja religiooniti, kuid üldiselt annavad pühakud inimestele mudeleid, kellelt otsida inspiratsiooni, õppetunde ja mõnikord ka eestkostet.
Kristlikus kunstis on pühakuid sageli kujutatud halosiga, mis on nende pühaduse sümbol. Juudas on kujutatud ilma haloseta.
Kristlikus kunstis on pühakuid sageli kujutatud halosiga, mis on nende pühaduse sümbol. Juudas on kujutatud ilma haloseta.
Üldised omadused
Paljud religioonid kasutavad "pühakute" ideed inimeste austamiseks, näiteks hinduistlikud pühakud. Kui inimest peetakse pühakuks, olenemata sellest, millisesse religiooni ta kuulub, on ta tavaliselt:
- Väga hea inimene
- Väga hea õpetaja
- Oskab teha imesid
- Võimaldab palvetada usklike eest.
- Elu ilma paljude materiaalsete asjade või mugavusteta
- Pühade asjade tundja
Üldised omadused
Paljud religioonid kasutavad "pühakute" ideed inimeste austamiseks, näiteks hinduistlikud pühakud. Kui inimest peetakse pühakuks, olenemata sellest, millisesse religiooni ta kuulub, on ta tavaliselt:
- Väga hea inimene
- Väga hea õpetaja
- Oskab teha imesid
- Võimaldab palvetada usklike eest.
- Elu ilma paljude materiaalsete asjade või mugavusteta
- Pühade asjade tundja
Kristlus
Anglikaani usku
Anglikaani osaduskonnas ja jätkuvas anglikaani liikumises on püha isik, kes on rahva arvates tõstetud pühaks isikuks. Pühakuid peetakse pühakute eeskujuks, keda tuleb järgida, ja "tunnistajate pilveks", mis tugevdab ja julgustab usklikku tema vaimulikul teekonnal (Hb 12:1). Ametlik anglikaani poliitika tunnistab pühakute olemasolu taevas.
Ida-ortodoksia
Õigeusu kirikus määratletakse pühakut kui kedagi, kes on taevas, olenemata sellest, kas ta on siin maa peal tunnustatud või mitte. See tähendab, et Aadam ja Eeva, Mooses ja erinevad prohvetid (välja arvatud inglid ja peainglid) saavad kõik "pühaku" tiitli. Õigeusu kirikus viitab pühakus lähedusele Jumalale.
Luterlus
Luterlikus kirikus peetakse kõiki kristlasi, olgu nad siis taevas või maa peal, pühakuteks. Siiski tunnustab ja austab kirik endiselt teatud pühakuid, sealhulgas ka mõningaid katoliku kiriku poolt austatud pühakuid.
Metodism
Kuigi metodistid tervikuna ei praktiseeri pühakute patronaati või austamist, austavad ja imetlevad nad neid. Metodistid usuvad, et kõik kristlased on pühakud, kuid enamasti kasutavad nad seda mõistet piiblirahvaste, kristlike juhtide ja usumärterite kohta. Paljud metodisti kirikud on nimetatud pühakute järgi, näiteks kaksteist apostlit, John Wesley jne.
Mormoonid (Viimse aja pühad)
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) uskumused pühakute suhtes on lähedased protestantliku usu uskumustele. Uues Testamendis on pühakud kõik need, kes on ristitud. "Viimse aja pühad" viitab õpetusele, et liikmed elavad "viimsel ajal", enne Kristuse teist tulemist. Seetõttu nimetatakse liikmeid sageli "viimse aja pühadeks" või "LDS" ja omavahel "pühadeks".
Idamaine õigeusklik
Süüria õigeusu kirik, Aleksandria kopti õigeusu kirik, Etioopia õigeusu kirik, Eritrea õigeusu kirik, Malankara õigeusu Süüria kirik ja Armeenia apostellik kirik aktsepteerivad küll pühakute olemasolu, kuid tunnustavad neid ametlikult omal moel. Näiteks Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst kanoniseerib pühakuid selle kiriku Püha Sinodi heakskiidul. Kopti õigeusu usku on nõue, et pühaku surmast tema kanoniseerimiseni peab mööduma vähemalt 50 aastat, ja kopti õigeusu paavst peab seda reeglit järgima.
Muud kristlikud rühmad
On mõned rühmad, kes ei aktsepteeri pühade osadust. Mõned usuvad, et kõik lahkunud on hingede unes kuni lõpliku ülestõusmiseni kohtupäeval. Teised usuvad, et lahkunu läheb kas Paradiisi või Tartarusse, et oodata päeva, mil elavate ja surnute üle kohut mõistetakse. Teatud rühmad ei usu, et lahkunuil on mingi side elavate inimestega.
Protestantism
Paljudes protestantlikes kirikutes kasutatakse sõna "pühak" üldisemalt igaühe kohta, kes on kristlane. See on sarnane Pauluse arvukatele viidetele Piibli Uues Testamendis. Sel viisil on igaüks, kes kuulub Kristuse ihusse (iga kristlane), "pühak" tema suhte tõttu Kristuse Jeesusega. Paljud protestandid peavad palveid pühakutele ebajumalateenistuseks, sest nende arvates tuleks palveid esitada ainult Jumalale endale.
Rooma-katoliiklus
Üks roomakatoliku veebileht ütleb, et "Ajaloost, Rooma martyroloogiast ja õigeusu allikatest pärineb üle 10 000 nimetatud pühaku ja õndsaks kuulutatud inimese, kuid puudub lõplik peastarvutamine".
Rev. Alban Butler avaldas 1756. aastal "Lives of the Saints", mis sisaldab 1486 pühakut. Selle teose viimane väljaanne sisaldab 2565 pühaku elu. Vatikani Pühakute kongregatsiooni ametnik monsignor Robert Sarno ütles, et pühakute täpset arvu on võimatu öelda.
Katoliku kirik õpetab, et see ei tee kedagi pühakuks. Selle asemel tunnustab ta pühakut. Kirikus viitab pühaku tiitel isikule, kes on katoliku kiriku poolt kanoniseeritud (ametlikult tunnustatud) ja keda seetõttu usutakse taevasse.
Kuna kirik usub, et kõik taevas viibivad inimesed on pühakud, siis on palju inimesi, keda arvatakse olevat taevas, kuid keda ei ole ametlikult pühakuteks kuulutatud. Mõnikord kasutatakse sõna "pühak", et viidata kristlastele, kes elavad veel siin maa peal.
Pühakute austamine, ladina keeles cultus ehk "pühakute kultus", kirjeldab pühendumist konkreetsele pühakule või konkreetsetele pühakutele. Mõnikord nimetatakse seda ka "kummardamiseks", kuid ainult vanas tähenduses, mis tähendab "austama või austust avaldama". Katoliku kiriku järgi on jumalateenistus õigupoolest reserveeritud ainult Jumalale ja mitte kunagi pühakutele. Pühakutelt võib paluda abi, nii nagu võib paluda kedagi maa peal, et ta palvetaks enda eest.
Pühak võib olla mingi asja või kutseala kaitsepühak, või teda võib kutsuda teatud haiguste või katastroofide vastu, mõnikord rahva kombe ja mõnikord ametlike õpetussõnade alusel. Arvatakse, et pühakutel ei ole oma väge, vaid ainult Jumala poolt antud väge.
Pühakuks saamine
Väga pühaks peetud isiku võib pühakuks kuulutada ametliku protsessi, mida nimetatakse kanoniseerimiseks. Ametlik kanoniseerimine on pikaajaline protsess, mis võtab sageli aastaid, isegi sajandeid. Esimene samm selles protsessis on kandidaadi elu uurimine, mille viib läbi ekspert. Pärast seda antakse aruanne kandidaadi kohta piirkonna piiskopile ja tehakse veel rohkem uuringuid. Seejärel saadetakse see Rooma Pühade põhjuste kongregatsioonile.
Kui taotlus kiidetakse heaks, võib isikule anda auväärse tiitli. Edasine uurimine võib viia kandidaadi õndsaks tunnistamiseni ja talle võidakse anda tiitel "Õnnistatud". Ametlikult pühakuks kuulutamiseks on vaja vähemalt kahte olulist imetegu. Need imed peavad olema toimunud pärast kandidaadi surma. Lõpuks, kui kõik see on tehtud, pühitseb paavst pühaku pühakuks.
Kui inimene on kuulutatud pühakuks, peetakse pühaku keha pühaks. Pühakute säilmed nimetatakse pühadeks reliikviateks ja neid kasutatakse tavaliselt kirikutes. Pühakute isiklikke asju võib samuti kasutada reliikviatena. Mõnedel pühakutel on sümbol, mis kujutab nende elu.
Kristlus
Anglikaani usku
Anglikaani osaduskonnas ja jätkuvas anglikaani liikumises on püha isik, kes on rahva arvates tõstetud pühaks isikuks. Pühakuid peetakse pühakute eeskujuks, keda tuleb järgida, ja "tunnistajate pilveks", mis tugevdab ja julgustab usklikku tema vaimulikul teekonnal (Hb 12:1). Ametlik anglikaani poliitika tunnistab pühakute olemasolu taevas.
Ida-ortodoksia
Õigeusu kirikus määratletakse pühakut kui kedagi, kes on taevas, olenemata sellest, kas ta on siin maa peal tunnustatud või mitte. See tähendab, et Aadam ja Eeva, Mooses ja erinevad prohvetid (välja arvatud inglid ja peainglid) saavad kõik "pühaku" tiitli. Õigeusu kirikus viitab pühakus lähedusele Jumalale.
Luterlus
Luterlikus kirikus peetakse kõiki kristlasi, olgu nad siis taevas või maa peal, pühakuteks. Siiski tunnustab ja austab kirik endiselt teatud pühakuid, sealhulgas ka mõningaid katoliku kiriku poolt austatud pühakuid.
Metodism
Kuigi metodistid tervikuna ei praktiseeri pühakute patronaati või austamist, austavad ja imetlevad nad neid. Metodistid usuvad, et kõik kristlased on pühakud, kuid enamasti kasutavad nad seda mõistet piiblirahvaste, kristlike juhtide ja usumärterite kohta. Paljud metodisti kirikud on nimetatud pühakute järgi, näiteks kaksteist apostlit, John Wesley jne.
Mormoonid (Viimse aja pühad)
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) uskumused pühakute suhtes on lähedased protestantliku usu uskumustele. Uues Testamendis on pühakud kõik need, kes on ristitud. "Viimse aja pühad" viitab õpetusele, et liikmed elavad "viimsel ajal", enne Kristuse teist tulemist. Seetõttu nimetatakse liikmeid sageli "viimse aja pühadeks" või "LDS" ja omavahel "pühadeks".
Idamaine õigeusklik
Süüria õigeusu kirik, Aleksandria kopti õigeusu kirik, Etioopia õigeusu kirik, Eritrea õigeusu kirik, Malankara õigeusu Süüria kirik ja Armeenia apostellik kirik aktsepteerivad küll pühakute olemasolu, kuid tunnustavad neid ametlikult omal moel. Näiteks Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst kanoniseerib pühakuid selle kiriku Püha Sinodi heakskiidul. Kopti õigeusu usku on nõue, et pühaku surmast tema kanoniseerimiseni peab mööduma vähemalt 50 aastat, ja kopti õigeusu paavst peab seda reeglit järgima.
Muud kristlikud rühmad
On mõned rühmad, kes ei aktsepteeri pühade osadust. Mõned usuvad, et kõik lahkunud on hingede unes kuni lõpliku ülestõusmiseni kohtupäeval. Teised usuvad, et lahkunu läheb kas Paradiisi või Tartarusse, et oodata päeva, mil elavate ja surnute üle kohut mõistetakse. Teatavad rühmad ei usu, et lahkunuil on mingi side elavate inimestega.
Protestantism
Paljudes protestantlikes kirikutes kasutatakse sõna "pühak" üldisemalt igaühe kohta, kes on kristlane. See on sarnane Pauluse arvukatele viidetele Piibli Uues Testamendis. Sel viisil on igaüks, kes kuulub Kristuse ihusse (iga kristlane), "pühak" tema suhte tõttu Kristuse Jeesusega. Paljud protestandid peavad palveid pühakutele ebajumalateenistuseks, sest nende arvates tuleks palveid esitada ainult Jumalale endale.
Rooma-katoliiklus
Üks roomakatoliku veebileht ütleb, et "Ajaloost, Rooma martyroloogiast ja õigeusu allikatest pärineb üle 10 000 nimetatud pühaku ja õndsaks kuulutatud inimese, kuid puudub lõplik peastarvutamine".
Rev. Alban Butler avaldas 1756. aastal "Lives of the Saints", mis sisaldab 1486 pühakut. Selle teose viimane väljaanne sisaldab 2565 pühaku elu. Vatikani Pühakute kongregatsiooni ametnik monsignor Robert Sarno ütles, et pühakute täpset arvu on võimatu öelda.
Katoliku kirik õpetab, et see ei tee kedagi pühakuks. Selle asemel tunnustab ta pühakut. Kirikus viitab pühaku tiitel isikule, kes on katoliku kiriku poolt kanoniseeritud (ametlikult tunnustatud) ja keda seetõttu usutakse taevasse.
Kuna kirik usub, et kõik taevas viibivad inimesed on pühakud, siis on palju inimesi, keda arvatakse olevat taevas, kuid keda ei ole ametlikult pühakuteks kuulutatud. Mõnikord kasutatakse sõna "pühak", et viidata kristlastele, kes elavad veel siin maa peal.
Pühakute austamine, ladina keeles cultus ehk "pühakute kultus", kirjeldab pühakute austamist konkreetse pühaku või pühakute suhtes. Mõnikord nimetatakse seda ka "kummardamiseks", kuid ainult vanas tähenduses, mis tähendab "austama või austust avaldama". Katoliku kiriku järgi on jumalateenistus õigupoolest reserveeritud ainult Jumalale ja mitte kunagi pühakutele. Pühakutelt võib paluda abi, nii nagu võib paluda kedagi maa peal, et ta palvetaks enda eest.
Pühak võib olla mingi asja või kutseala kaitsepühak, või teda võib kutsuda teatud haiguste või katastroofide vastu, mõnikord rahva kombe ja mõnikord ametlike õpetussõnade alusel. Arvatakse, et pühakutel ei ole oma väge, vaid ainult Jumala poolt antud väge.
Pühakuks saamine
Väga pühaks peetud isiku võib pühakuks kuulutada ametliku protsessi, mida nimetatakse kanoniseerimiseks. Ametlik kanoniseerimine on pikaajaline protsess, mis võtab sageli aastaid, isegi sajandeid. Esimene samm selles protsessis on kandidaadi elu uurimine, mille viib läbi ekspert. Pärast seda antakse aruanne kandidaadi kohta piirkonna piiskopile ja tehakse veel rohkem uuringuid. Seejärel saadetakse see Rooma Pühade põhjuste kongregatsioonile.
Kui taotlus kiidetakse heaks, võib isikule anda auväärse tiitli. Edasine uurimine võib viia kandidaadi õndsaks tunnistamiseni ja talle võidakse anda tiitel "Õnnistatud". Ametlikult pühakuks kuulutamiseks on vaja vähemalt kahte olulist imetegu. Need imed peavad olema toimunud pärast kandidaadi surma. Lõpuks, kui kõik see on tehtud, pühitseb paavst pühaku pühakuks.
Kui inimene on kuulutatud pühakuks, peetakse pühaku keha pühaks. Pühakute säilmed nimetatakse pühadeks reliikviateks ja neid kasutatakse tavaliselt kirikutes. Pühakute isiklikke asju võib samuti kasutada reliikviatena. Mõnedel pühakutel on sümbol, mis kujutab nende elu.
Muud religioonid
Sõna "pühak" ei kasuta mitte ainult kristlus. Paljudes religioonides on inimesi, keda on tunnustatud kui religioosse õpetuse kõrgeimate eesmärkide saavutajaid. Inglise keeles kasutatakse selle mõtte tõlkimiseks sageli sõna "pühak", mis pärineb paljudest maailmareligioonidest.
Aafrika diaspora
Kuuba Santería, Haiti Vodou, Brasiilia Umbanda ja Candomblé ning teised sarnased sünkretistlikud religioonid võtsid üle katoliku pühakud või vähemalt pühakute kujutised ja rakendasid neile oma vaime/jumalusi. Neid kummardatakse kirikutes (kus nad esinevad pühakutena) ja religioossetel festivalidel, kus nad esinevad jumalatena. Nimetus santería oli algselt negatiivne termin nende kohta, kelle pühakute kummardamine erines katoliku normidest.
Budism
Budistid peavad eriliselt lugu arhatidest[] ja arahantidest[], samuti bodhisattvatest ja buddhadest. []
Diskordianism
Diskordianismis võib pühakuks nimetada kedagi, elusat või surnut, või isegi midagi. Igaüks võib kanoniseerida ükskõik mida või kedagi, sest igaüks, olgu ta sellest teadlik või mitte, on POEE-s paavst. Seda seetõttu, et "moraalne täiuslikkus ei ole diskordiaani pühakuks olemiseks vajalik. Tuleb lihtsalt palju kannatada."
Hinduism
On inimesi, keda on kirjeldatud kui hinduistlikke pühakuid, kellest enamikku on täpsemalt nimetatud ka terminitega Sant, Mahatma, Paramahamsa või Swami või tiitlitega Sri või Srila.
Islam
Araabia sõna wali (araabia ولي, mitmuses Awliyā' أولياء) tõlgitakse inglise keelde tavaliselt kui "Saint". Kuid wali ei tohiks segi ajada kristliku pühakutraditsiooniga. Üks oluline varajane sunniitliku islami uskumuste õpetlane Ahmad ibn Muhammad al-Tahawi mainis oma raamatus "Al-Aqidah At-Tahawiya":
Me ei eelista ühtki pühameest Umma seas mõnele prohvetile, vaid ütleme pigem, et ükskõik milline prohvet on parem kui kõik awliya' kokku. Me usume sellesse, mida me teame Karamatist, awliya' imedest ja usaldusväärsetest allikatest pärinevatest autentsetest lugudest nende kohta.
Erinevalt prohvetitest ja sõnumitoojatest võivad awliya olla nii mehed kui ka naised. Üks tuntumaid naispühakuid on Rabi`a al-Adawiyya.
Islamis peetakse[] laialdaselt, et pühakute pühak on Ali Ibn Abi Talib, Muhamedi nõbu, kelle õpetuste kaudu on tekkinud kõik sufi ordud. Lisaks sellele peavad kõik pühakud teda oma meistriks "Pühade pühakute pühakuks".
Sufismis peetakse peamisi walit vaimse puhastumise kunstis meistriteks. Mõned islami sisesed rühmad peavad kõrgelt hindama Hadrati (sõna-sõnalt: kohalolek, sufi pühakute tiitel).
Judaism
Sõna Tzadik "õiglane" ja sellega seotud tähendused arenesid rabiinlikus mõtlemises alates selle Talmudi vastandamisest Hasidile ("vaga" aunimetus), selle uurimisest eetilises kirjanduses ja selle spirituaalseks muutmisest Kabbalas. Hasidistlikus judaismis omandas tzadiku institutsioon keskse tähtsuse.
Sikhism
Sant'i või bhagat'i mõistet leidub Põhja-India religioosses mõtteviisis, sealhulgas sikhismis. Selliseid tegelasi nagu Kabir, Ravidas, Nanak ja teised peetakse laialdaselt Sant-traditsiooni kuuluvaks. Mõned nende müstilised teosed on lisatud Guru Granth Sahibi. Mõistet "Sant" kasutatakse mõnikord ikka veel vabalt elavate isikute kohta sikhide ja nendega seotud kogukondades. []
Muud religioonid
Sõna "pühak" ei kasuta mitte ainult kristlus. Paljudes religioonides on inimesi, keda on tunnustatud kui religioosse õpetuse kõrgeimate eesmärkide saavutajaid. Inglise keeles kasutatakse selle mõtte tõlkimiseks sageli sõna "pühak", mis pärineb paljudest maailmareligioonidest.
Aafrika diaspora
Kuuba Santería, Haiti Vodou, Brasiilia Umbanda ja Candomblé ning teised sarnased sünkretistlikud religioonid võtsid üle katoliku pühakud või vähemalt pühakute kujutised ja rakendasid neile oma vaime/jumalusi. Neid kummardatakse kirikutes (kus nad esinevad pühakutena) ja religioossetel festivalidel, kus nad esinevad jumalatena. Nimetus santería oli algselt negatiivne termin nende kohta, kelle pühakute kummardamine erines katoliku normidest.
Budism
Budistid peavad eriliselt lugu arhatidest[] ja arahantidest[], samuti bodhisattvatest ja buddhadest. []
Diskordianism
Diskordianismis võib pühakuks nimetada kedagi, elusat või surnut, või isegi midagi. Igaüks võib kanoniseerida ükskõik mida või kedagi, sest igaüks, olgu ta sellest teadlik või mitte, on POEE-s paavst. Seda seetõttu, et "moraalne täiuslikkus ei ole diskordiaani pühakuks olemiseks vajalik. Tuleb lihtsalt palju kannatada."
Hinduism
On inimesi, keda on kirjeldatud kui hinduistlikke pühakuid, kellest enamikku on täpsemalt nimetatud ka terminitega Sant, Mahatma, Paramahamsa või Swami või tiitlitega Sri või Srila.
Islam
Araabia sõna wali (araabia ولي, mitmuses Awliyā' أولياء) tõlgitakse inglise keelde tavaliselt kui "Saint". Kuid wali ei tohiks segi ajada kristliku pühakutraditsiooniga. Üks oluline varajane sunniitliku islami uskumuste õpetlane Ahmad ibn Muhammad al-Tahawi mainis oma raamatus "Al-Aqidah At-Tahawiya":
Me ei eelista ühtki pühameest Umma seas mõnele prohvetile, vaid ütleme pigem, et ükskõik milline prohvet on parem kui kõik awliya' kokku. Me usume sellesse, mida me teame Karamatist, awliya' imedest ja usaldusväärsetest allikatest pärinevatest autentsetest lugudest nende kohta.
Erinevalt prohvetitest ja sõnumitoojatest võivad awliya olla nii mehed kui ka naised. Üks tuntumaid naispühakuid on Rabi`a al-Adawiyya.
Islamis peetakse[] laialdaselt, et pühakute pühak on Ali Ibn Abi Talib, Muhamedi nõbu, kelle õpetuste kaudu on tekkinud kõik sufi ordud. Lisaks sellele peavad kõik pühakud teda oma meistriks "Pühade pühakute pühakuks".
Sufismis peetakse peamisi walit vaimse puhastumise kunstis meistriteks. Mõned islami sisesed rühmad peavad kõrgelt hindama Hadrati (sõna-sõnalt: kohalolek, sufi pühakute tiitel).
Judaism
Sõna Tzadik "õiglane" ja sellega seotud tähendused arenesid rabiinlikus mõtlemises alates selle Talmudi vastandamisest Hasidile ("vaga" aunimetus), selle uurimisest eetilises kirjanduses ja selle spirituaalseks muutmisest Kabbalas. Hasidistlikus judaismis omandas tzadiku institutsioon keskse tähtsuse.
Sikhism
Sant'i või bhagat'i mõistet leidub Põhja-India religioosses mõtteviisis, sealhulgas sikhismis. Selliseid tegelasi nagu Kabir, Ravidas, Nanak ja teised peetakse laialdaselt Sant-traditsiooni kuuluvaks. Mõned nende müstilised teosed on lisatud Guru Granth Sahibi. Mõistet "Sant" kasutatakse mõnikord ikka veel vabalt elavate isikute kohta sikhide ja nendega seotud kogukondades. []
Seotud leheküljed
- Ikoon
- Kaitsepühak
Seotud leheküljed
- Ikoon
- Kaitsepühak
Küsimused ja vastused
K: Mis on püha?
V: Pühak on püha inimene.
K: Keda peetakse paljudes religioonides pühakuks?
V: Paljudes religioonides peetakse pühakuks inimesi, keda peetakse pühakuks.
K: Keda peetakse kristluses pühakuks?
V: Kristluses peetakse pühakuks iga inimest, kes on "Kristuses" ja kelle sees elab Kristus, kas taevas või maa peal.
K: Mida õpetavad õigeusklikud ja katoliiklased pühakute kohta taevas?
V: Nad õpetavad, et kõik kristlased taevas on pühakud, kuid mõned on väärt suuremat austust kui teised.
K: Keda nimetatakse kristlikus Piiblis pühakuks?
V: Kristlikus Piiblis ei nimetata pühakuks mitte ainult üht inimest, vaid Moosest nimetatakse pühakuks Psalm 106:16-18.
K: Mida ütles apostel Paulus enda kohta, et ta on pühak?
V: Apostel Paulus nimetas end Efeslastele 3:8 "vähem kui vähim pühak".
Küsimus: Millistele kogudustele Paulus oma kirjades pühakute kohta sõna andis?
V: Paulus pöördus 2. Korintlastele 1:1 pühakute poole Ahasias, Efesose pühakute poole ja Filippi kõigi pühakute poole Kristuses Jeesuses.
Otsige