Pühak

Üldised omadused

Paljud religioonid kasutavad "pühakute" ideed inimeste austamiseks, näiteks hinduistlikud pühakud. Kui inimest peetakse pühakuks, olenemata sellest, millisesse religiooni ta kuulub, on ta tavaliselt:

1. Väga hea inimene
2. Väga hea õpetaja
3. Oskab teha imesid
4. Võimaldab palvetada usklike eest.
5. Elu ilma paljude materiaalsete asjade või mugavusteta
6. Pühade asjade tundja

Üldised omadused

Paljud religioonid kasutavad "pühakute" ideed inimeste austamiseks, näiteks hinduistlikud pühakud. Kui inimest peetakse pühakuks, olenemata sellest, millisesse religiooni ta kuulub, on ta tavaliselt:

1. Väga hea inimene
2. Väga hea õpetaja
3. Oskab teha imesid
4. Võimaldab palvetada usklike eest.
5. Elu ilma paljude materiaalsete asjade või mugavusteta
6. Pühade asjade tundja

Kristlus

Anglikaani usku

Anglikaani osaduskonnas ja jätkuvas anglikaani liikumises on püha isik, kes on rahva arvates tõstetud pühaks isikuks. Pühakuid peetakse pühakute eeskujuks, keda tuleb järgida, ja "tunnistajate pilveks", mis tugevdab ja julgustab usklikku tema vaimulikul teekonnal (Hb 12:1). Ametlik anglikaani poliitika tunnistab pühakute olemasolu taevas.

Ida-ortodoksia

Õigeusu kirikus määratletakse pühakut kui kedagi, kes on taevas, olenemata sellest, kas ta on siin maa peal tunnustatud või mitte. See tähendab, et Aadam ja Eeva, Mooses ja erinevad prohvetid (välja arvatud inglid ja peainglid) saavad kõik "pühaku" tiitli. Õigeusu kirikus viitab pühakus lähedusele Jumalale.

Luterlus

Luterlikus kirikus peetakse kõiki kristlasi, olgu nad siis taevas või maa peal, pühakuteks. Siiski tunnustab ja austab kirik endiselt teatud pühakuid, sealhulgas ka mõningaid katoliku kiriku poolt austatud pühakuid.

Metodism

Kuigi metodistid tervikuna ei praktiseeri pühakute patronaati või austamist, austavad ja imetlevad nad neid. Metodistid usuvad, et kõik kristlased on pühakud, kuid enamasti kasutavad nad seda mõistet piiblirahvaste, kristlike juhtide ja usumärterite kohta. Paljud metodisti kirikud on nimetatud pühakute järgi, näiteks kaksteist apostlit, John Wesley jne.

Mormoonid (Viimse aja pühad)

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) uskumused pühakute suhtes on lähedased protestantliku usu uskumustele. Uues Testamendis on pühakud kõik need, kes on ristitud. "Viimse aja pühad" viitab õpetusele, et liikmed elavad "viimsel ajal", enne Kristuse teist tulemist. Seetõttu nimetatakse liikmeid sageli "viimse aja pühadeks" või "LDS" ja omavahel "pühadeks".

Idamaine õigeusklik

Süüria õigeusu kirik, Aleksandria kopti õigeusu kirik, Etioopia õigeusu kirik, Eritrea õigeusu kirik, Malankara õigeusu Süüria kirik ja Armeenia apostellik kirik aktsepteerivad küll pühakute olemasolu, kuid tunnustavad neid ametlikult omal moel. Näiteks Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst kanoniseerib pühakuid selle kiriku Püha Sinodi heakskiidul. Kopti õigeusu usku on nõue, et pühaku surmast tema kanoniseerimiseni peab mööduma vähemalt 50 aastat, ja kopti õigeusu paavst peab seda reeglit järgima.

Muud kristlikud rühmad

On mõned rühmad, kes ei aktsepteeri pühade osadust. Mõned usuvad, et kõik lahkunud on hingede unes kuni lõpliku ülestõusmiseni kohtupäeval. Teised usuvad, et lahkunu läheb kas Paradiisi või Tartarusse, et oodata päeva, mil elavate ja surnute üle kohut mõistetakse. Teatud rühmad ei usu, et lahkunuil on mingi side elavate inimestega.

Protestantism

Paljudes protestantlikes kirikutes kasutatakse sõna "pühak" üldisemalt igaühe kohta, kes on kristlane. See on sarnane Pauluse arvukatele viidetele Piibli Uues Testamendis. Sel viisil on igaüks, kes kuulub Kristuse ihusse (iga kristlane), "pühak" tema suhte tõttu Kristuse Jeesusega. Paljud protestandid peavad palveid pühakutele ebajumalateenistuseks, sest nende arvates tuleks palveid esitada ainult Jumalale endale.

Rooma-katoliiklus

Üks roomakatoliku veebileht ütleb, et "Ajaloost, Rooma martyroloogiast ja õigeusu allikatest pärineb üle 10 000 nimetatud pühaku ja õndsaks kuulutatud inimese, kuid puudub lõplik peastarvutamine".

Rev. Alban Butler avaldas 1756. aastal "Lives of the Saints", mis sisaldab 1486 pühakut. Selle teose viimane väljaanne sisaldab 2565 pühaku elu. Vatikani Pühakute kongregatsiooni ametnik monsignor Robert Sarno ütles, et pühakute täpset arvu on võimatu öelda.

Katoliku kirik õpetab, et see ei tee kedagi pühakuks. Selle asemel tunnustab ta pühakut. Kirikus viitab pühaku tiitel isikule, kes on katoliku kiriku poolt kanoniseeritud (ametlikult tunnustatud) ja keda seetõttu usutakse taevasse.

Kuna kirik usub, et kõik taevas viibivad inimesed on pühakud, siis on palju inimesi, keda arvatakse olevat taevas, kuid keda ei ole ametlikult pühakuteks kuulutatud. Mõnikord kasutatakse sõna "pühak", et viidata kristlastele, kes elavad veel siin maa peal.

Pühakute austamine, ladina keeles cultus ehk "pühakute kultus", kirjeldab pühendumist konkreetsele pühakule või konkreetsetele pühakutele. Mõnikord nimetatakse seda ka "kummardamiseks", kuid ainult vanas tähenduses, mis tähendab "austama või austust avaldama". Katoliku kiriku järgi on jumalateenistus õigupoolest reserveeritud ainult Jumalale ja mitte kunagi pühakutele. Pühakutelt võib paluda abi, nii nagu võib paluda kedagi maa peal, et ta palvetaks enda eest.

Pühak võib olla mingi asja või kutseala kaitsepühak, või teda võib kutsuda teatud haiguste või katastroofide vastu, mõnikord rahva kombe ja mõnikord ametlike õpetussõnade alusel. Arvatakse, et pühakutel ei ole oma väge, vaid ainult Jumala poolt antud väge.

Pühakuks saamine

Väga pühaks peetud isiku võib pühakuks kuulutada ametliku protsessi, mida nimetatakse kanoniseerimiseks. Ametlik kanoniseerimine on pikaajaline protsess, mis võtab sageli aastaid, isegi sajandeid. Esimene samm selles protsessis on kandidaadi elu uurimine, mille viib läbi ekspert. Pärast seda antakse aruanne kandidaadi kohta piirkonna piiskopile ja tehakse veel rohkem uuringuid. Seejärel saadetakse see Rooma Pühade põhjuste kongregatsioonile.

Kui taotlus kiidetakse heaks, võib isikule anda auväärse tiitli. Edasine uurimine võib viia kandidaadi õndsaks tunnistamiseni ja talle võidakse anda tiitel "Õnnistatud". Ametlikult pühakuks kuulutamiseks on vaja vähemalt kahte olulist imetegu. Need imed peavad olema toimunud pärast kandidaadi surma. Lõpuks, kui kõik see on tehtud, pühitseb paavst pühaku pühakuks.

Kui inimene on kuulutatud pühakuks, peetakse pühaku keha pühaks. Pühakute säilmed nimetatakse pühadeks reliikviateks ja neid kasutatakse tavaliselt kirikutes. Pühakute isiklikke asju võib samuti kasutada reliikviatena. Mõnedel pühakutel on sümbol, mis kujutab nende elu.

Kristlus

Anglikaani usku

Anglikaani osaduskonnas ja jätkuvas anglikaani liikumises on püha isik, kes on rahva arvates tõstetud pühaks isikuks. Pühakuid peetakse pühakute eeskujuks, keda tuleb järgida, ja "tunnistajate pilveks", mis tugevdab ja julgustab usklikku tema vaimulikul teekonnal (Hb 12:1). Ametlik anglikaani poliitika tunnistab pühakute olemasolu taevas.

Ida-ortodoksia

Õigeusu kirikus määratletakse pühakut kui kedagi, kes on taevas, olenemata sellest, kas ta on siin maa peal tunnustatud või mitte. See tähendab, et Aadam ja Eeva, Mooses ja erinevad prohvetid (välja arvatud inglid ja peainglid) saavad kõik "pühaku" tiitli. Õigeusu kirikus viitab pühakus lähedusele Jumalale.

Luterlus

Luterlikus kirikus peetakse kõiki kristlasi, olgu nad siis taevas või maa peal, pühakuteks. Siiski tunnustab ja austab kirik endiselt teatud pühakuid, sealhulgas ka mõningaid katoliku kiriku poolt austatud pühakuid.

Metodism

Kuigi metodistid tervikuna ei praktiseeri pühakute patronaati või austamist, austavad ja imetlevad nad neid. Metodistid usuvad, et kõik kristlased on pühakud, kuid enamasti kasutavad nad seda mõistet piiblirahvaste, kristlike juhtide ja usumärterite kohta. Paljud metodisti kirikud on nimetatud pühakute järgi, näiteks kaksteist apostlit, John Wesley jne.

Mormoonid (Viimse aja pühad)

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) uskumused pühakute suhtes on lähedased protestantliku usu uskumustele. Uues Testamendis on pühakud kõik need, kes on ristitud. "Viimse aja pühad" viitab õpetusele, et liikmed elavad "viimsel ajal", enne Kristuse teist tulemist. Seetõttu nimetatakse liikmeid sageli "viimse aja pühadeks" või "LDS" ja omavahel "pühadeks".

Idamaine õigeusklik

Süüria õigeusu kirik, Aleksandria kopti õigeusu kirik, Etioopia õigeusu kirik, Eritrea õigeusu kirik, Malankara õigeusu Süüria kirik ja Armeenia apostellik kirik aktsepteerivad küll pühakute olemasolu, kuid tunnustavad neid ametlikult omal moel. Näiteks Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst kanoniseerib pühakuid selle kiriku Püha Sinodi heakskiidul. Kopti õigeusu usku on nõue, et pühaku surmast tema kanoniseerimiseni peab mööduma vähemalt 50 aastat, ja kopti õigeusu paavst peab seda reeglit järgima.

Muud kristlikud rühmad

On mõned rühmad, kes ei aktsepteeri pühade osadust. Mõned usuvad, et kõik lahkunud on hingede unes kuni lõpliku ülestõusmiseni kohtupäeval. Teised usuvad, et lahkunu läheb kas Paradiisi või Tartarusse, et oodata päeva, mil elavate ja surnute üle kohut mõistetakse. Teatavad rühmad ei usu, et lahkunuil on mingi side elavate inimestega.

Protestantism

Paljudes protestantlikes kirikutes kasutatakse sõna "pühak" üldisemalt igaühe kohta, kes on kristlane. See on sarnane Pauluse arvukatele viidetele Piibli Uues Testamendis. Sel viisil on igaüks, kes kuulub Kristuse ihusse (iga kristlane), "pühak" tema suhte tõttu Kristuse Jeesusega. Paljud protestandid peavad palveid pühakutele ebajumalateenistuseks, sest nende arvates tuleks palveid esitada ainult Jumalale endale.

Rooma-katoliiklus

Üks roomakatoliku veebileht ütleb, et "Ajaloost, Rooma martyroloogiast ja õigeusu allikatest pärineb üle 10 000 nimetatud pühaku ja õndsaks kuulutatud inimese, kuid puudub lõplik peastarvutamine".

Rev. Alban Butler avaldas 1756. aastal "Lives of the Saints", mis sisaldab 1486 pühakut. Selle teose viimane väljaanne sisaldab 2565 pühaku elu. Vatikani Pühakute kongregatsiooni ametnik monsignor Robert Sarno ütles, et pühakute täpset arvu on võimatu öelda.

Katoliku kirik õpetab, et see ei tee kedagi pühakuks. Selle asemel tunnustab ta pühakut. Kirikus viitab pühaku tiitel isikule, kes on katoliku kiriku poolt kanoniseeritud (ametlikult tunnustatud) ja keda seetõttu usutakse taevasse.

Kuna kirik usub, et kõik taevas viibivad inimesed on pühakud, siis on palju inimesi, keda arvatakse olevat taevas, kuid keda ei ole ametlikult pühakuteks kuulutatud. Mõnikord kasutatakse sõna "pühak", et viidata kristlastele, kes elavad veel siin maa peal.

Pühakute austamine, ladina keeles cultus ehk "pühakute kultus", kirjeldab pühakute austamist konkreetse pühaku või pühakute suhtes. Mõnikord nimetatakse seda ka "kummardamiseks", kuid ainult vanas tähenduses, mis tähendab "austama või austust avaldama". Katoliku kiriku järgi on jumalateenistus õigupoolest reserveeritud ainult Jumalale ja mitte kunagi pühakutele. Pühakutelt võib paluda abi, nii nagu võib paluda kedagi maa peal, et ta palvetaks enda eest.

Pühak võib olla mingi asja või kutseala kaitsepühak, või teda võib kutsuda teatud haiguste või katastroofide vastu, mõnikord rahva kombe ja mõnikord ametlike õpetussõnade alusel. Arvatakse, et pühakutel ei ole oma väge, vaid ainult Jumala poolt antud väge.

Pühakuks saamine

Väga pühaks peetud isiku võib pühakuks kuulutada ametliku protsessi, mida nimetatakse kanoniseerimiseks. Ametlik kanoniseerimine on pikaajaline protsess, mis võtab sageli aastaid, isegi sajandeid. Esimene samm selles protsessis on kandidaadi elu uurimine, mille viib läbi ekspert. Pärast seda antakse aruanne kandidaadi kohta piirkonna piiskopile ja tehakse veel rohkem uuringuid. Seejärel saadetakse see Rooma Pühade põhjuste kongregatsioonile.

Kui taotlus kiidetakse heaks, võib isikule anda auväärse tiitli. Edasine uurimine võib viia kandidaadi õndsaks tunnistamiseni ja talle võidakse anda tiitel "Õnnistatud". Ametlikult pühakuks kuulutamiseks on vaja vähemalt kahte olulist imetegu. Need imed peavad olema toimunud pärast kandidaadi surma. Lõpuks, kui kõik see on tehtud, pühitseb paavst pühaku pühakuks.

Kui inimene on kuulutatud pühakuks, peetakse pühaku keha pühaks. Pühakute säilmed nimetatakse pühadeks reliikviateks ja neid kasutatakse tavaliselt kirikutes. Pühakute isiklikke asju võib samuti kasutada reliikviatena. Mõnedel pühakutel on sümbol, mis kujutab nende elu.

Muud religioonid

Sõna "pühak" ei kasuta mitte ainult kristlus. Paljudes religioonides on inimesi, keda on tunnustatud kui religioosse õpetuse kõrgeimate eesmärkide saavutajaid. Inglise keeles kasutatakse selle mõtte tõlkimiseks sageli sõna "pühak", mis pärineb paljudest maailmareligioonidest.

Aafrika diaspora

Kuuba Santería, Haiti Vodou, Brasiilia Umbanda ja Candomblé ning teised sarnased sünkretistlikud religioonid võtsid üle katoliku pühakud või vähemalt pühakute kujutised ja rakendasid neile oma vaime/jumalusi. Neid kummardatakse kirikutes (kus nad esinevad pühakutena) ja religioossetel festivalidel, kus nad esinevad jumalatena. Nimetus santería oli algselt negatiivne termin nende kohta, kelle pühakute kummardamine erines katoliku normidest.

Budism

Budistid peavad eriliselt lugu arhatidest^[] ja arahantidest^[], samuti bodhisattvatest ja buddhadest. ^[]

Diskordianism

Diskordianismis võib pühakuks nimetada kedagi, elusat või surnut, või isegi midagi. Igaüks võib kanoniseerida ükskõik mida või kedagi, sest igaüks, olgu ta sellest teadlik või mitte, on POEE-s paavst. Seda seetõttu, et "moraalne täiuslikkus ei ole diskordiaani pühakuks olemiseks vajalik. Tuleb lihtsalt palju kannatada."

Hinduism

On inimesi, keda on kirjeldatud kui hinduistlikke pühakuid, kellest enamikku on täpsemalt nimetatud ka terminitega Sant, Mahatma, Paramahamsa või Swami või tiitlitega Sri või Srila.

Islam

Araabia sõna wali (araabia ولي, mitmuses Awliyā' أولياء) tõlgitakse inglise keelde tavaliselt kui "Saint". Kuid wali ei tohiks segi ajada kristliku pühakutraditsiooniga. Üks oluline varajane sunniitliku islami uskumuste õpetlane Ahmad ibn Muhammad al-Tahawi mainis oma raamatus "Al-Aqidah At-Tahawiya":

Me ei eelista ühtki pühameest Umma seas mõnele prohvetile, vaid ütleme pigem, et ükskõik milline prohvet on parem kui kõik awliya' kokku. Me usume sellesse, mida me teame Karamatist, awliya' imedest ja usaldusväärsetest allikatest pärinevatest autentsetest lugudest nende kohta.

Erinevalt prohvetitest ja sõnumitoojatest võivad awliya olla nii mehed kui ka naised. Üks tuntumaid naispühakuid on Rabi`a al-Adawiyya.

Islamis peetakse^[] laialdaselt, et pühakute pühak on Ali Ibn Abi Talib, Muhamedi nõbu, kelle õpetuste kaudu on tekkinud kõik sufi ordud. Lisaks sellele peavad kõik pühakud teda oma meistriks "Pühade pühakute pühakuks".

Sufismis peetakse peamisi walit vaimse puhastumise kunstis meistriteks. Mõned islami sisesed rühmad peavad kõrgelt hindama Hadrati (sõna-sõnalt: kohalolek, sufi pühakute tiitel).

Judaism

Sõna Tzadik "õiglane" ja sellega seotud tähendused arenesid rabiinlikus mõtlemises alates selle Talmudi vastandamisest Hasidile ("vaga" aunimetus), selle uurimisest eetilises kirjanduses ja selle spirituaalseks muutmisest Kabbalas. Hasidistlikus judaismis omandas tzadiku institutsioon keskse tähtsuse.

Sikhism

Sant'i või bhagat'i mõistet leidub Põhja-India religioosses mõtteviisis, sealhulgas sikhismis. Selliseid tegelasi nagu Kabir, Ravidas, Nanak ja teised peetakse laialdaselt Sant-traditsiooni kuuluvaks. Mõned nende müstilised teosed on lisatud Guru Granth Sahibi. Mõistet "Sant" kasutatakse mõnikord ikka veel vabalt elavate isikute kohta sikhide ja nendega seotud kogukondades. ^[]

Muud religioonid

Sõna "pühak" ei kasuta mitte ainult kristlus. Paljudes religioonides on inimesi, keda on tunnustatud kui religioosse õpetuse kõrgeimate eesmärkide saavutajaid. Inglise keeles kasutatakse selle mõtte tõlkimiseks sageli sõna "pühak", mis pärineb paljudest maailmareligioonidest.

Aafrika diaspora

Kuuba Santería, Haiti Vodou, Brasiilia Umbanda ja Candomblé ning teised sarnased sünkretistlikud religioonid võtsid üle katoliku pühakud või vähemalt pühakute kujutised ja rakendasid neile oma vaime/jumalusi. Neid kummardatakse kirikutes (kus nad esinevad pühakutena) ja religioossetel festivalidel, kus nad esinevad jumalatena. Nimetus santería oli algselt negatiivne termin nende kohta, kelle pühakute kummardamine erines katoliku normidest.

Budism

Budistid peavad eriliselt lugu arhatidest^[] ja arahantidest^[], samuti bodhisattvatest ja buddhadest. ^[]

Diskordianism

Diskordianismis võib pühakuks nimetada kedagi, elusat või surnut, või isegi midagi. Igaüks võib kanoniseerida ükskõik mida või kedagi, sest igaüks, olgu ta sellest teadlik või mitte, on POEE-s paavst. Seda seetõttu, et "moraalne täiuslikkus ei ole diskordiaani pühakuks olemiseks vajalik. Tuleb lihtsalt palju kannatada."

Hinduism

On inimesi, keda on kirjeldatud kui hinduistlikke pühakuid, kellest enamikku on täpsemalt nimetatud ka terminitega Sant, Mahatma, Paramahamsa või Swami või tiitlitega Sri või Srila.

Islam

Araabia sõna wali (araabia ولي, mitmuses Awliyā' أولياء) tõlgitakse inglise keelde tavaliselt kui "Saint". Kuid wali ei tohiks segi ajada kristliku pühakutraditsiooniga. Üks oluline varajane sunniitliku islami uskumuste õpetlane Ahmad ibn Muhammad al-Tahawi mainis oma raamatus "Al-Aqidah At-Tahawiya":

Me ei eelista ühtki pühameest Umma seas mõnele prohvetile, vaid ütleme pigem, et ükskõik milline prohvet on parem kui kõik awliya' kokku. Me usume sellesse, mida me teame Karamatist, awliya' imedest ja usaldusväärsetest allikatest pärinevatest autentsetest lugudest nende kohta.

Erinevalt prohvetitest ja sõnumitoojatest võivad awliya olla nii mehed kui ka naised. Üks tuntumaid naispühakuid on Rabi`a al-Adawiyya.

Islamis peetakse^[] laialdaselt, et pühakute pühak on Ali Ibn Abi Talib, Muhamedi nõbu, kelle õpetuste kaudu on tekkinud kõik sufi ordud. Lisaks sellele peavad kõik pühakud teda oma meistriks "Pühade pühakute pühakuks".

Sufismis peetakse peamisi walit vaimse puhastumise kunstis meistriteks. Mõned islami sisesed rühmad peavad kõrgelt hindama Hadrati (sõna-sõnalt: kohalolek, sufi pühakute tiitel).

Judaism

Sõna Tzadik "õiglane" ja sellega seotud tähendused arenesid rabiinlikus mõtlemises alates selle Talmudi vastandamisest Hasidile ("vaga" aunimetus), selle uurimisest eetilises kirjanduses ja selle spirituaalseks muutmisest Kabbalas. Hasidistlikus judaismis omandas tzadiku institutsioon keskse tähtsuse.

Sikhism

Sant'i või bhagat'i mõistet leidub Põhja-India religioosses mõtteviisis, sealhulgas sikhismis. Selliseid tegelasi nagu Kabir, Ravidas, Nanak ja teised peetakse laialdaselt Sant-traditsiooni kuuluvaks. Mõned nende müstilised teosed on lisatud Guru Granth Sahibi. Mõistet "Sant" kasutatakse mõnikord ikka veel vabalt elavate isikute kohta sikhide ja nendega seotud kogukondades. ^[]

Seotud leheküljed

• Ikoon
• Kaitsepühak

Seotud leheküljed

• Ikoon
• Kaitsepühak