Sri Guru Nanak Dev Ji oli sikhismi looja ja esimene kümnest sikhi gurust. Viimane Guru ütles, et pärast teda ei ole enam ühtegi Guru ja sikhide õpetatakse sikhide püha raamatu järgi, mida nimetatakse Guru Granth Sahib Ji. Sõna "Guru" tähendab paljudes India keeltes "õpetajat".
Lisaks sikhismi järgijatele peavad Guru Nanak Devi pühaks ka Punjabi hindud ja Sahajdhari Sindhis kogu India subkontinendil. Kuna ta oli tihedalt seotud Punjabi sufi pühaku Hazrat Sheikh Farid-ud-din Ganj Shakariga, peavad paljud moslemid Nanak Devi samuti sufiks ehk sufi tõekspidamiste järgijaks.
Tema peamine õpetus maailmale oli kirja pandud: "mõtete pühendumine ja heade tegude omamine on meie esimeseks tööks".
Varajane elu ja pere
Guru Nanak sündis 15. aprillil 1469 (kalendri eri tõlgenduste tõttu esineb kuupäevade varieeruvust) külas Talwandi, mis on tänapäeval tuntud kui Nankana Sahib (tänane Pakistan). Ta sündis perekonda, kus isa oli ametilt ametnik ja kaupmees. Tema noorusaastadest räägivad Janamsakhi-saagad, mis kujutavad tema varajast vaimset kalduvust ja huvi religioossete küsimuste vastu. Ta abiellus Sulakhani’ga ja tal oli kaks poega, Sri Chand ja Lakhmi Das; mõlemad jäid tema vaimse pärandi juures olulisteks tegelasteks, eriti Sri Chand, kes asutas Udasi liikumise.
Reisid ja kohtumised
Guru Nanak tegi mitmeid pikki rännakuid (tuntud kui udasis), külastades suure osa India subkontinendist ning liikudes ka väljaspool seda. Temaga rändas sageli muusik ja kaaslane Bhai Mardana. Reisimiste käigus kohtus ta väga erinevate vaimulike ja pühakutega – hinduistlikest pühameestest kuni sufismi õpetajateni – ning rõhutas, et jumalat saab kogeda mitmesuguste teede kaudu. Need kohtumised aitasid kujundada tema universaalset õpetust, mis rõhutas inimeste vahelise võrdõiguslikkuse ja vaimuliku ühtsuse tähtsust.
Põhiõpetus
Guru Nanaki õpetuse keskmes on üks jumalake — seda väljendatakse sikhi kujundis Ik Onkar („Üks Jumal“). Tema õpetusest võib välja tuua mitmed põhimõtted, mis on tänaseni sikhismi keskseks aluseks:
- Naam Japna – jumala nime meenutamine ja jumaliku meditatsiooni praktiseerimine;
- Kirat Karni – aus ja väärikas töö ning enda kohustuste täitmine;
- Vand Chakna – oma külluse jagamine teistega, kogukondlik vastutus ja heategevus;
- kõigi inimeste võrdsus sõltumata kaste, sugu või usulisest taustast;
- rituaalide ja dogmade äratõukamine, rõhuasetus sisemisel aususel ja headel tegudel.
Tema vaimne looming, sealhulgas paevajalised palved nagu Japji Sahib, moodustavad olulise osa Guru Granth Sahibist — sikhide pühast kirjast, mida peetakse alates 1708. aastast igavese Guruna.
Kirjalik pärand ja kultuuriline mõju
Guru Nanaki salmid (bani) on kantud Guru Granth Sahibisse, mis ühendab paljude vaimulike autorite õpetusi. Tema keel ja laulud olid kergesti mõistetavad laiale rahvahulgale, mis aitas levitada tema õpetust ka kirjaoskamatute seas. Tema ideed omasid suurt mõju mitte ainult sikhidele, vaid paljudele hindudele, sufidele ja teistele, nagu artikli alguses märgitud.
Lõpp ja pärand
Guru Nanak suri umbes 1539. aastal. Pärast tema surma jätkasid teised gurud tema tööd, kuni kümnes guru tõi lõpuks otsuse, et juhtivaks autoriteediks saab jääma pühakiri Guru Granth Sahib Ji. Guru Nanaki elust ja õpetustest jutustavad paljud pühamud ning muistendid: tema sünnikoht Nankana Sahib, koht Kartarpuri, kus ta veetis osa elust ja alustas kogukondlikku elu, ning Sultanpur Lodhi, kus tema vaimne ärkamine seostub erilise ajalooga. Tema sünnipäeva tähistatakse sikhides ja laiemalt kui Guru Nanaki gurpurab ehk sünnipäevapüha.
Kokkuvõte
Guru Nanak Dev Ji on ajalooliselt ja vaimselt tähtis isik, kelle õpetused rõhutavad jumala üksust, inimeste võrdsust, ausat eluviisi ja teistega jagamist. Tema sõnum heade tegude ja pühendunud mõtlemise tähtsusest elab edasi sikhi traditsioonis ja mõjutab ka paljusid väljaspool seda usuühiskonda.
