Ikoon: õigeusu pühapildid, tähendus ja ajalugu

Ikoon (kreeka keelest: εἰκών, eikon, "kujutis") on pühapilt või sakraalne kujutis, millel on kristlikus kirikus oluline liturgiline ja teoloogiline tähendus. Ikoon ei ole pelgalt dekoratiivne pilt: ta on vahend palveks ja mõtiskluseks, mis aitab ühenduda nähtamatu jumaliku reaalsusega ning tunnistab kujutatud pühakute või sündmuste osadust päästestoorias.

Terminiga ikoon tähistatakse kõige sagedamini õigeusu kristlikus traditsioonis tehtud puupaneelile maalitud maali kirjeldamiseks; ikoonivõib olla ka nikerdatud elevandiluust paneel, hõbe- või kuldtöö, brokaatkaanega kaetud pildipind või muul moel valmistatud pühapilt. Ikoonid on tavaliselt maalitud spetsiaalsete värvide ja kulla kasutusega ning neid valmistatakse rangete liturgiliste ja ikonograafiliste reeglite järgi.

Tähendus ja funktsioon

Ikoonid ei esinda ainult välise näo järgi, vaid neid nähakse akendena või peeglitena, mis osutavad vaimsele tõele. Ikoonid:

kujutavad pühakuid ja Kristuse elu, aidates usupraktikul keskenduda palvele;
kasutatakse liturgias — kirikus ja koduses palveruumis, protsessioonidel ja pühade tähistamisel;
õpetavad usulisi tõdesid läbi piltkeele, mis on tihti rikas sümbolite ja tähendustega;
pühitsevad ruumi ning loovad nähtava seose nähtamatu ja nähtava vahel.

Keda ja mida ikoonid kujutavad

Ikonitel kujutatakse tavaliselt Kristust, Maarjat, pühakuid, inglite ja Vaime, aga ka Piibli stseene ja kirikuaasta sündmusi. Näited originaalis toodud kujutistest: kujutatud võivad olla püha olendid, näiteks Laanet, Maarjat, pühakut või inglit. Samuti kujutavad ikoonid stseene Piiblist, näiteks ristilöömist ja stseene pühakute eludest.

Ajalugu ja areng

Ikoonide traditsioon ulatub varakristlikku perioodi, sajandite jooksul kujunes välja rikkalik ikonograafiaalane keel ja konkreetne tehnika: puitpaneelide ettevalmistamine, temperavärvide kasutamine, kullalehtede lisamine ning püha pildivormide standardiseerimine. Ajalugu on toonud ka vastuolusid — näiteks 8.–9. sajandi ikoonodevastased liikumised (ikonoklasm) ida- ja läänekiriku eri perioodidel, mille järel ikoonivõrgustik ja teoloogilised argumendid ikoonide pooldamiseks võimendusid.

Materjalid ja tehnikad

Puidust paneel, kristalline gesso (aluspind), temperavärvid (munatempera) ja kuldlehed;
ikoonimaalija järgib traditsioonilisi skeeme, proportsioone ja värvivõtteid, et säilitada sümboolne tähendus;
kaitseks kasutatakse krohvi, lakki või riidekatteid ning tihti lisatakse taustale oklad ehk metallraamid või -katteid.

Ikoonide austamine õigeusus

Õigeusu traditsioonis austatakse ikooni viisina pühitseda ja austada kujutatud isikut, mitte pildipinda ennast. Austamise väljendusviisid hõlmavad kummardamist, õnnistamist, sülitamist või kätega puudutamist, küünalde süütamist ja lillede asetamist. Teoloogia rõhutab, et austus, mida osutatakse ikoonile, suunatakse lõppkokkuvõttes kujutatud isiku poole.

Kokkuvõte: ikoon on mitmekihiline nähtus — kunstiline, liturgiline ja teoloogiline. Ta toimib pühakirjalise ja traditsioonilise õppetöö ning palve vahendina, aidates usklikul kontakti leida Jumala ja pühakutega.

Laane Maarja ja Laanelaps , vene ikoon, 1656, maalikunstnik teadmata

Laane Lunastaja (1410. aastad, autor Andrei Rublev)

Bulgaaria kunstniku Georgi "Chapa" Tšapkanovi kaasaegne metallist Püha Laane ikoon. Gilbert House, Stanley, Falklandi saared.

Kuidas kristlik õigeusu ikoon on maalitud

Traditsioonilist ikooni valmistamise viisi kasutati Egiptuses varakristlikul ajal surnute portreede valmistamiseks, mida kasutati nende matustel. Nagu ikoonid, tehti ka need matuseportreed puuplaadile ja värv segati munakollasega. Alates sellest ajast, kui Konstantinoopoli Suur muutis kristluse seaduslikuks 300. aastate alguses, hakkasid kunstnikud kasutama sama meetodit pühapiltide maalimiseks.

Alati loodeti, et maal kestab kaua, seega pidi kõik olema väga hoolikalt ette valmistatud. Valida tuli laud, mis ei praguneks ega painduks (painduks) ja millel ei oleks oksakohti, mis võiksid välja kukkuda. Laud lihviti siledaks ja seejärel kaeti liimivärviga, mida nimetatakse "size", mis hoiab värvilist värvi hästi, kuid takistab kallite värvide imbumist puidu poolt. Kunstnik valmistas värvid väga hoolikalt ette. Mõned värvid valmistati üleskallatud poolvääriskividest. Teised valmistati kemikaalidest.

Enne kui kunstnik sai alustada paneeliga, pidi ta valmistama ette kujunduse. Kunstniku jaoks ei olnud oluline välja mõelda midagi uut ja teistsugust. Palju olulisem oli, et ta suudaks väga täpselt kopeerida teist ikooni. Samu kujundusi kasutati ikka ja jälle.

Ehkki kõiki ikooni peeti aknaks taevasse, usuti, et mõnel ikoonil on erilised omadused. Usuti, et mõne ikooni ees palvetamine ja küünalde süütamine toob tervenemise või pildil kujutatud pühaku abi. Need ikoonid said väga kuulsaks ja neid kopeeriti sageli.

Pärast seda, kui kunstnik oli joonistanud kujundi suuruse pinnale õhukese rohelise või pruuni värviga, kandis ta värvi kihtide kaupa peale, ehitades värvid vähehaaval üles. Enamik värve oli üsna läbipaistev ja see muutis maali särava välimusega. Kui figuurid olid valmis, asetas kunstnik teose puuraami ja "kullastas" selle, kattes tausta väga õhukesteks lehtedeks pekstud kullatükkidega. Kui ikooni lähedal süüdati küünal, siis see säras kuldsel pinnal ja pani figuurid esile paistma.

Ikoonid teistes religioonides

Läbi ajaloo on mõned religioonid, näiteks kristlus ja hinduism, sageli kasutanud kujutisi, näiteks maale ja kujusid, samas kui teised, näiteks judaism ja islam, ei kasuta sageli inimeste kujutisi.

Hinduismis kasutatakse palju pühasid esemeid, sest seal usutakse murti, ideesse, et Jumala Vaim võib olla kohal ikoonis (või pühas esemes).

Seotud leheküljed

Tempera
Õlimaal
Mosaiik
Skulptuur
Bütsantsi kunst

Küsimused ja vastused

K: Mis on ikoon?

V: Ikoon on kujutis või kujutis, millel on religioosne tähendus.

K: Mida tähistab sõna ikoon peamiselt kristluses?

V: Kristluses viitab sõna ikoon kõige sagedamini puust tahvlile maalitud maalile, mis on tehtud õigeusu kristlikus traditsioonis.

K: Millistest materjalidest võib ikoon olla valmistatud?

V: Ikoon võib olla valmistatud nikerdatud elevandiluuplaatidest või hõbedast või kullast tahvlitest.

K: Keda võib ikoon kujutada?

V: Ikoon võib kujutada püha olendit, näiteks Jeesust, Maarjat, pühakut või inglit.

K: Mida võib ikoon kujutada Piiblist?

V: Ikoonil võib olla kujutatud stseene Piiblist, näiteks ristilöömist.

K: Mis on ikooni eesmärk õigeusu kristluses?

V: Õigeusu kristluses peetakse ikooni aknaks, mille kaudu inimene saab vaate Jumala tõele.

K: Kas sõna ikoon võib kasutada ka teiste religioonide kujutiste kirjeldamiseks?

V: Jah, kuigi sõna ikoon kasutatakse kõige sagedamini kristlike kujutiste kirjeldamiseks, võib seda kasutada ka teiste religioonide kujutiste kirjeldamiseks.