Bütsantsi kunst: ikoonid, kirikuarhitektuur ja pärand
Avasta Bütsantsi kunst: ikoonid, kirikuarhitektuur ja pärand — ajatu mõju Kreekast Venemaani, rikkalik ajalugu, sügav usuline ja kultuuriline pärand.
Bütsantsi kunst tähendab Ida-Rooma impeeriumi kristlikku kreeka kunsti umbes 5. sajandist kuni Konstantinoopoli langemiseni 1453. aastal. (Rooma impeeriumi selle aja jooksul tuntakse kui Bütsantsi impeeriumi).
Kuid termin võib olla ka teiste riikide kunsti kohta, kes jagasid oma kultuuri Bütsantsi impeeriumiga. Siia võivad kuuluda Bulgaaria, Serbia ja Venemaa. Ka Veneetsia Vabariik ja Sitsiilia Kuningriik võivad kuuluda siia, kuigi nad olid osa Lääne-Euroopa kultuurist. Osmanite impeeriumis elanud Balkani ja Anatoolia kristlaste loodud kunsti nimetatakse sageli "postbütsantsi kunstiks". Teatavad Bütsantsi impeeriumis alguse saanud traditsioonid, eriti ikoonimaali ja kirikuarhitektuuri, on endiselt aktuaalsed Kreekas, Venemaal ja teistes ida-ortodoksi riikides.
Ülevaade ja ajalooline raamistik
Bütsantsi kunst kujunes välja antiikse Rooma ja kreeka traditsiooni, kristliku ikonograafia ning idamaiste ja läänemaailma mõjutuste kokkupuutepunktis. Selle pikk ajalugu jaguneb peamiselt järgmistesse perioodidesse: varabütsants (4.–7. saj.), keskbütsants (Makedoonia renessanss ja Comnenian periood, 9.–12. saj.) ning hilisbütsants ehk Palaeologuse periood (13.–15. saj.). Olulised ajaloolised sündmused nagu ikoonikriis (iconoclasm) 8.–9. sajandil ja 1204. aasta 4. ristisõja okupatsioon muutsid nii kunstilist ideoloogiat kui ka materiaalset pärandit.
Ikoonimaal ja ikonograafia
Ikoonid on Bütsantsi kunsti sümboolseim ja mõjukaim vorm. Ikoon tähendab puidust plaadil maalitud kujutist (tavaliselt egg tempera ehk munatempera), mille taustal on sageli kullaleht. Ikoonid täitsid liturgilist ja andekohast funktsiooni: neid kasutati palvetamisel, kirikutes ning kodudes ning neid peeti "akendeks" jumalikku maailma.
- Stiililised tunnused: hieraatiline kompositsioon, frontaalsus, sümboolne valgus, väike ruumiline modelleeritus ja stiliseeritud anatoomia — kõik rõhutasid teoloogilist tähendust rohkem kui realistlikku kujutust.
- Teemad: Kristuse Pantokrator, Jumalaema (Hodegetria, Eleousa), pühakute portreed ja evangeelsete stseenide rühmad.
- Teoloogia: Ikooni maalimise taga oli mõte, et pildil olev ei ole lihtsalt kujutis, vaid vahend jumaliku kohaloleku ja kummardamise jaoks; 787. aasta Nikaia (seitsmes oikumeeniline) kirikukogu kinnitas ikoonide kasutamise õiguse.
Kirikuarhitektuur
Bütsantsi arhitektuur rõhutas ruumi keskset kogemust, valgust ja müstikat. Mitu arhitektuurilist lahendust said kaubamärgiks:
- Keskplaan ja ristiõie (cross-in-square): keskruumile tuginev plaan, kus põhirõhk on keskdomeil.
- Kuplid ja pendentivid: kuplite toetamiseks kasutati pendentive (ülemine kurv, mis kannab ringikujulist kuplit nurgalist hoonet); üks kuulsamaid näiteid on Hagia Sophia, mille 6. sajandi lahendus oli tehniliselt revolutsiooniline.
- Sisustus: rikkalik mosaiik- ja marmorrüvet, ikonostaas (ikonide ekraan, mis eraldab altari rahvast), liturgilise ruumi sümboolne hierarhia ja protsessiooniteed.
Mosaiigid, freskod ja dekoratiivsed tehnikad
Mosaiigid — eriti kullast ja värvitud klaastesseraadist tehtud — on bütsantsi kunstile iseloomulik viis valguse ja värvi kasutamiseks. Mosaiigid loovad sädelust ja sümboolset atmosfääri, eriti kupli- ja ikonograafilistes stseenides (Kristus Pantokrator, Jumalaema, apostlid).
Freskod katavad sageli seinapinnad ja kujutavad piiblilugusid, pühakute elulugusid ja liturgilisi hetki. Tekniikad hõlmasid nii märjale krohvile maalimist (buon fresco) kui ka kuivale pinnale täiendavaid detaile (a secco).
Materjalid ja töövõtted
- Ikonimaal: puidust tahvel, gessokihid, munatempera, kullaleht.
- Mosaiik: marmortesseraadid, klaas ja kullaga kaetud klaasikillud, paigaldatud kipsi- või lubjalihvile.
- Skulptuur: Bütsantsi skulptuur on leebem kui klassikaline, kasutatakse reljeefe, dekoratiivset marmorit ja ivorit peamiselt arhitektuursetes ning liturgilistes kontekstides.
Olulised keskused ja näited
Peamised kunstikeskused olid Konstantinoopol (Istanbul), Ravenna (varane mosaiigipärand), Thessaloniki, Antiookia, Jeerusalem ning hiljem müstiliselt olulised kloostrikeskused nagu Athose mägi ja Hosios Loukas. Tuntud näited: Hagia Sophia (Konstantinoopol), San Vitale (Ravenna), Paleeologuse perioodi Mosaiigid Chora kirikus (Kariye).
Iconoclasm ja ümberkujundused
8.–9. sajandi ikoonikriis (iconoclasm) tõi kaasa massilise ikoonide ja pühakujutiste hävitamise ning muutused kunstipraktikas. Pärast pühapoolse kummardamise taaskehtestamist (Triumph of Orthodoxy, 843) taastusid ikoonid ja nende teoloogiline tähendus, mis tõi kaasa uue laine ikonograafilist viljakust ja stiiliarenguid.
Pärand ja mõju
Bütsantsi kunst mõjutas tugevalt Balkani, Vene, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kristlikku kunsti. Vene ikoonikunst, Serbia ja Bulgaaria kirikuehitus ning idakristlik liturgia kannavad edasi bütsantsi vorme ja sümboolikat. Samuti jõudsid bütsantsi elemendid Lääne-Euroopasse — eriti Veneetsia ja Sitsiilia kaudu — kus neid kohandati kohalike maitsete ja traditsioonidega.
Säilitamine, kollektsioonid ja tänapäev
Paljud mosaiigid ja ikoonid on säilinud tänu püsivatele kirikutele ja kloostritele, kuid paljud teosed rüüstatati 1204. aasta ristisõja ajal või lahkusid Ida provintsidest juhuslikult Lääne muuseumidesse. Tänapäeva konservatsioon seisab silmitsi niiskuse, soolade, inimtegurite ja restaureerimiste tagajärgedega. Muuseumid ja pühakohad kogu maailmas (nt Briti muuseum, Vatikan, Ermitaaž) hoidavad ja uurivad bütsantsi pärandit, samas jätkub dialoog selle kultuurilise tähenduse ja tagastamise üle.
Kokkuvõte
Bütsantsi kunst on mitmetahuline pärand, kus kohtuvad teoloogia, sümbolism, arhitektuur ja meisterlik materjalikasutus. See on mõjutanud kogu idakristlikku maailma ning jätkab mõju tänapäeva kunstis, liturgias ja identiteetides. Ikoonide visuaalne keel, kuplitest lähtuv ruumikogemus ja mosaiikide valgusemäng loovad unikaalse esteetika, mis eristab bütsantsi traditsiooni teistest keskaja kunstivooludest.


Kristuse ikoon Hagia Sofias
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on bütsantsi kunst?
V: Bütsantsi kunst on kristliku kreeka kunsti liik, mis tekkis Ida-Rooma impeeriumis umbes 5. sajandil ja oli levinud kuni Konstantinoopoli langemiseni 1453. aastal.
K: Milliste teiste piirkondade kunst võib kuuluda Bütsantsi kunsti alla?
V: Mõiste "Bütsantsi kunst" võib viidata ka nende rahvaste kunstile, kes jagasid oma kultuuri Ida-Rooma impeeriumiga, mille hulka võivad kuuluda Bulgaaria, Serbia ja Rus, samuti Veneetsia Vabariik ja Sitsiilia kuningriik, kuigi nad olid osa Lääne-Euroopa kultuurist.
Küsimus: Mis on termin, mis kirjeldab Osmanite impeeriumis elanud Balkani ja Anatoolia kristlaste toodetud kunsti?
V: Osmanite impeeriumis elanud Balkani ja Anatoolia kristlaste toodetud kunsti nimetatakse "postbütsantsi kunstiks".
K: Millised on mõned Bütsantsi impeeriumis alguse saanud traditsioonid, mis on mõnes ida-ortodoksses riigis endiselt olemas?
V: Teatud traditsioone, mis said alguse Bütsantsi impeeriumist, eriti ikoonimaali ja kirikuarhitektuuri, järgitakse endiselt Kreekas, Venemaal ja teistes ida-ortodoksi riikides.
K: Millist perioodi nimetatakse Bütsantsi impeeriumiks?
V: Ajavahemikku, mil tekkis Bütsantsi kunst, nimetatakse Bütsantsi impeeriumiks.
K: Millal sai Bütsantsi kunst valdavaks?
V: Bütsantsi kunst sai Ida-Rooma impeeriumis valdavaks umbes 5. sajandil.
K: Millal langes Bütsantsi kunst?
V: Bütsantsi kunsti langus langes kokku Konstantinoopoli langemisega 1453. aastal.
Otsige