Paavst
See artikkel räägib paavstidest üldiselt. Praeguse paavsti kohta vt Franciscus.
Paavst on katoliku kiriku pea. Tema ametlik tiitel on Rooma piiskop. Poliitiliselt on ta ka Vatikani riigipea. Praegune paavst on paavst Franciscus.
Paavstid valitakse katoliku kiriku kardinalide poolt. Kui nad on valitud, siis on nad ametis kuni surmani või tagasiastumiseni. Tavaliselt nad siiski tagasi ei astu; paavst Benedictus XVI on ainus paavst, kes on viimase 500 aasta jooksul tagasi astunud. Vastvalitud paavst valib endale regulaarnime. See uus nimi teatatakse kõigile, kui loetakse ette Habemus Papam. Praegune paavst (Franciscus) kandis enne paavstiks saamist nime Jorge Bergoglio.
Nimi "paavst" tuleneb kreekakeelsest sõnast pappas, mis tähendab "isa". Katoliiklased usuvad, et kui paavst teeb avaldusi ex cathedra, st ametlikke avaldusi, mis õpetavad usu ja moraali kohta, on ta eksimatu - see tähendab, et Jumal ei lase oma järgijatel eksitada, lubades nende juhil teha vale avalduse. Vaid kaks paavsti avaldust on olnud ex cathedra.
Tänapäeval reisivad paavstid paljudes riikides üle maailma ja jutlustavad. Paavst on ainus inimene maailmas, kes juhib nii kirikut kui ka valitsust. Nagu teisedki piiskopid, kannab ta suurt mütsi, mida nimetatakse mitra, ja tal on käes kepp, mida nimetatakse kepikangiks.
Paavst Sylvester I kuju Pisa kiriku ees. Ta oli Rooma piiskop 314-335.
Hiljutised paavstid
Mõned hiljutised paavstid ja aeg, mil nad paavstiks olid:
- Paavst Johannes XXIII, 1958-1963
- Paavst Paul VI, 1963-1978
- Paavst Johannes Paulus I, 1978
- PaavstJohannes Paulus II, 1978-2005
- Paavst Benedictus XVI, 2005-2013
- Paavst Franciscus, praegune paavst
Paavstid Avignonis
Keskaja jooksul oli Prantsuse kuningatel Euroopas suur mõju. Sel põhjusel elas seitse paavsti (ja kaks antipaavsti) Rooma asemel Avignonis. Avignoni paavstiriik kestis aastatel 1309-1377. Selle aja jooksul olid paavstid tuntud oma ahnuse ja korruptsiooni poolest. Need paavstid olid Prantsusmaa liitlased; Prantsusmaa vaenlased olid ka nende vaenlased.
Rooma piiskopid, kes elasid Avignonis, olid:
- Paavst Clemens V: 1305-1314
- Paavst Johannes XXII: 1316-1334
- Paavst Benedictus XII: 1334-1342
- Paavst Klemens VI: 1342-1352
- Paavst Innocentius VI: 1352-1362
- Paavst Urban V: 1362-1370
- Paavst Gregorius XI: 1370–1378
Avignonis asus ka kaks antipaavsti:
- Clemens VII: 1378-1394
- Benedictus XIII: 1394-1423 (välja saadetud Avignonist 1403)
Antipaavstid olid inimesed, keda valisid väikesed rühmad, kellele ametlik valik ei meeldinud. Katariina Siena veenis paavst Gregorius XI tagasi Rooma. Kahjuks suri ta varsti pärast kolimist. Kardinalid valisid seejärel Urban VI järgmiseks paavstiks. Prantsuse kardinalid ei tunnistanud seda valimist seaduslikuks. Nad kuulutasid paavstiameti vabaks; see viis Lääne skisma tekkimiseni. Skisma kestis kuni Konstantsi kirikukoguni 1417. aastal. Selle aja jooksul oli paavst Roomas, antipaavst Avignonis ja mõnda aega ka teine antipaavst. Igaüht neist kolmest tunnustasid legitiimse paavstina erinevad Euroopa suurriigid. See tõi kaasa suure lõhestatuse kirikus tervikuna. Konsiilium valis uueks paavstiks paavst Martin V, keda kõik osapooled tunnustasid.
Seotud leheküljed
- Loobumine
- Habemus Papam
- Paavsti nimi
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on praegune paavst?
V: Praegune paavst on paavst Franciscus.
K: Kuidas valitakse paavst?
V: Paavstid valitakse katoliku kiriku kardinalide poolt.
K: Mis juhtub, kui uus paavst valitakse?
V: Kui uus paavst valitakse, valivad nad regulaarnime ja kõigile öeldakse see uus nimi, kui loetakse ette Habemus Papam.
K: Mida tähendab tiitel "paavst"?
V: Tiitel "paavst" tuleneb kreekakeelsest sõnast pappas, mis tähendab "isa".
K: Kas on tavaline, et paavstid astuvad tagasi?
V: Ei, see ei ole tavaline, et paavstid tagasi astuvad; tegelikult oli paavst Benedictus XVI ainuke, kes seda viimase 500 aasta jooksul tegi.
K: Kas paavstiks olemisega on seotud mingeid erivolitusi?
V: Katoliiklased usuvad, et paavstil on avalduste tegemisel ex cathedra (ametlikud avaldused, mis õpetavad usu ja moraali kohta) eksimatust - see tähendab, et Jumal ei lase oma järgijatel eksitada, lubades nende juhil teha vale avalduse. Vaid kaks paavsti avaldust on olnud ex cathedra.
K: Milliste tegevustega tänapäeva paavstid tavaliselt tegelevad? V: Tänapäeva paavstid reisivad tavaliselt paljudes maailma riikides ringi, kus nad jutlustavad ja juhivad nii kiriku kui ka valitsuse tegevust.