Paavst — Rooma piiskop, katoliku kiriku juht ja Vatikani riigipea

See artikkel räägib paavstidest üldiselt. Praeguse paavsti kohta vt Franciscus.

Paavst on katoliku kiriku vaimne juht ja tema ametlik pealkiri on Rooma piiskop. Samuti on paavst poliitiliselt Vatikani riigipea ning esindab katoliku kirikut rahvusvahelisel tasandil. Praegune paavst on paavst Franciscus.

Rooma piiskopi ülesanded ja roll

Paavsti peamised ülesanded hõlmavad usuõpetuse juhtimist, kiriku ühtsuse hoidmist, piiskoppide ja teiste vaimulike nimetusi ning kiriku moraalsete ja õpetuslike küsimuste kommenteerimist. Ta annab välja ametlikke dokumente, nagu entsüklikaid, apostellikke kirju ja dekresse, mis suunavad katoliiklikku õpetust ja praktikat. Paavstil on ka oluline roll ökumenilises dialogis teiste kristlike kirikute ja teiste usundite esindajatega ning ta juhib Vatikani diplomaatilisi suhteid läbi Püha Tooli (Holy See).

Valimise kord

Paavstid valitakse katoliku kiriku kardinalide poolt. Valimine toimub konklāvi ehk suletud hääletusena, kus hääletavad kardinalid, kes ei ole veel saavutanud 80-aastaseks saamist. Konklāvi peamine asukoht on tavaliselt Sixtuse kabel ning selle lõpp kuulutatakse välja traditsioonilise fraasiga Habemus Papam. Uus paavst peab saama määratud häälteenamuse (tavaliselt kahekolmandikulise häälteenamuse), pärast mida ta võtab endale sageli uue regulaarnime, millega teda ametlikult tuntakse.

Ametiaeg ja tagasiastumine

Kui kardinalid on valinud uue paavsti, jääb see ametisse tavaliselt kuni surmani või kuni tagasiastumiseni. Tagasiastumine on haruldane — viimase 500 aasta jooksul on ametist vabastunud paavstide hulgas üks tuntum näide on paavst Benedictus XVI, kes 2013. aastal tagasi astus. Tagasiastumise korral toimub uus valimine vastavalt kehtivatele reeglitele.

Õpetuslik autoriteet ja eksimatus

Sõna paavst pärineb osaliselt kreekakeelsest sõnast pappas, mis tähendab "isa" (ladina keeles "papa"). Katoliiklikus dogmaatikas tunnistatakse paavsti õpetuslikku autoriteeti eriti olukordades, kus ta teeb ametlikke õpetusavaldusi usu ja moraali kohta ex cathedra — sellest tulenevalt defineeriti 19. sajandi keskpaigas ja lõpuks 1870. aastal First Vatican Council'il doktriin, mida tuntakse kui paavsti eksimatust. Tegelikkuses on teada vaid mõned juhtumid, kus paavsti hinnatud arvatakse tegutsenud ex cathedra režiimis (laialdaselt tunnustatud näidetena on paavsti otsused Neitsi Maarja Immaculata ja Assumptio kohta).

Katoliiklased usuvad, et kui paavst teeb sellist ametlikku ex cathedra avaldust, toetab Jumal (Jumal) kiriku juhitavust, et vältida usu ja moraali alal eksitusi. See ei tee paavsti isiksust eksimatuks igas vallas, vaid piirab eksimatuse konkreetset õpetuslikku kasutust.

Püha Tool ja Vatikan

Paavst juhib kirikut nii vaimuliku kui ka riikliku isikuna — ta on ühtaegu kirikliku institutsiooni ja riigi Vatikani juht. Püha Tool (Holy See) on rahvusvaheline õiguslik isik, millele riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad loovutada diplomaatilise tunnustuse; see erineb Vatikani Linnriigist, mis on territoriaalne riik 1929. aasta Lateraani lepingust alates.

Sümbolid ja paavstiriietus

Paavst kasutab mitmeid traditsioonilisi sümboleid ja rõivaid, mis väljendavad tema ametit ja autoriteeti:

• Mitra — suur liturgiline müts (mitra,);
• Kepp — pastoralne kepp või sakraalne suulagi, mida mõnikord nimetatakse ka keppiks või ferulaks (kepikangiks);
• Fishermani sõrmus (Anelli Piscatoris) — ametlik identifikaator, mis sümboliseerib apostel Peetruse kutset olla "kalur inimeste" seas;
• Valge talaar, zucchetto (pealuu kate) ja pallium — liturgilised elemendid, mis on seotud paavsti ja teiste kõrgete piiskoppide riietusega.

Reisimine, residentsid ja perekondlik elu

Tänapäeval reisivad paavstid sageli üle maailma, osaledes missioonidel, sacra rituaalides ja rahvusvahelistes kohtumistes. Ametlik residents on Apostlik Palee ehk Apostolic Palace, ent paavstid on kasutanud ka teisi elamispaiku, näiteks suveresidentsi Castel Gandolfo või linnaelamiseks Domus Sanctae Marthae, kus elab ka Franciscusi valitud majutusestiil. Paavstid ei kuulu tavaliselt abielusse — see on katoliku piiskoppide ja vaimulike reeglipärane nõue.

Ajaloost lühidalt

Paavstlus pärineb traditsiooniliselt apostel Peetruse kohalt Roomas, keda peetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Alates sellest on Rooma piiskopi positsioon arenes läbi sajandite, kombineerides religioosse juhtimise, teoloogilise autoriteedi ja lõpuks ka poliitilise võimu elemente. Ajaloos on paavstid olnud nii usulised reformijad kui ka suured diplomaatilised ning poliitilised tegelased, kelle tegevus on mõjutanud Euroopa ja maailma ajalugu.

Kokkuvõte

Paavst on katoliku kiriku kõrgeim vaimulik juht ja Rooma piiskop, kellel on eriline õpetuslik autoriteet ning kelle roll ulatub kiriklikust juhtimisest kuni riikliku esinduseni Vatikani Linnriigi eesotsas. Paavsti valivad peamiselt kardinalid, tal on rikas sümboolika ning tema otsused ja sõnumid mõjutavad miljoneid usklikke kogu maailmas. Nagu teisteski rollides, ühendab paavst endas nii ajaloolisi traditsioone kui ka tänapäevaseid avalikke ja diplomaatilisi kohustusi — olles ühtaegu kiriku ja riigi juht.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes on praegune paavst?

K: Kuidas valitakse paavst?

K: Mis juhtub, kui uus paavst valitakse?

K: Mida tähendab tiitel "paavst"?

K: Kas on tavaline, et paavstid astuvad tagasi?

K: Kas paavstiks olemisega on seotud mingeid erivolitusi?

Otsing