Paavst Johannes Paulus I (Albino Luciani) — 33-päevane paavst, 1912–1978

Paavst Johannes Paulus I (ladina keeles Ioannes Paulus PP. I; itaalia: Giovanni Paolo I, 17. oktoober 1912 - 28. september 1978), sündinud Albino Luciani, oli Itaalia roomakatoliku kiriku preester ja 1978. aastal 33 päeva jooksul 264. paavst. Tema nimi oli kombinatsioon kahe talle eelnenud paavsti nimedest. Nimi "Johannes Paulus" austab paavst Johannes XXIII, kes tegi temast piiskopi, ja paavst Paulus VI, kes tõstis ta kardinaliks.

Varajane elu ja haridus

Albino Luciani sündis 17. oktoobril 1912 Forno di Canale'is (tänapäeval Canale d'Agordo) Põhja-Itaalias. Ta kasvas üles vaesemas perekonnas ja omandas alg- ning vaimulikuhariduse kohalikus seminariis. Ordineeriti preestriks 7. juulil 1935. Tema varajases töös oli selgelt tunda pühendumust koguduse pastoralisele teenimisele, karitatiivsele tegevusele ja usulisele õpetusele.

Teenistus piiskopina ja kardinalina

Luciani nimetati 1958. aastal Vittorio Veneto piiskopiks, kus ta sai tuntuks oma lihtsuse, lähedusena inimestele ja tähelepanelike jutluste poolest. 1969 määrati ta Veneetsia patriarhiks ja 1973 tegi paavst Paavst Paulus VI temast kardinali. Tema tegevus katoliku hierarhias rõhutas sageli pastoraalset hoolt, vaimuliku rõõmu ja kiriku lihtsust.

Paavstiks valimine ja lühike pontifikaat

Albino Luciani valiti paavstiks 26. augustil 1978 ning võttis nimeks Johannes Paulus I — esimene paavst, kes kasutas kahetunnustatud eesnimekombinatsiooni, austamaks kaht oma otsest eelkäijat. Tema pontifikaat kestis vaid 33 päeva. Kuigi see oli väga lühike periood, rõhutati tema sõnumites pehmust, kaastunnet ja soovi jätkata Vatikani II kiriku uuendusi praktilise, inimesele lähedase lähenemise kaudu.

Surm ja järelmõju

Paavst Johannes Paulus I suri ootamatult 28. septembril 1978 Vatikani residentsis. Ofitsiaalse surmapõhjusena nimetati südameinfarkt. Tema enneaegne surm tekitas nii leina kui ka spekulatsioone; selle järgselt toimusid mitmed uurimised ja arutelud. Tema vaimne pärand on seotud lihtsuse, sooja inimsuhete ja kiriku pastoralsete ülesannete rõhutamisega. Ta jäi meelde kui "naeratav paavst" — paavst, kellel oli sõbralik ja ligipääsetav suhtlusviis.

Beatifikatsioon ja mälestus

Peale tema surma on tema elust ja juhtimisest palju arutatud ning talle on antud märkimisväärset austust. Paavst Johannes Paulus I beatifikatsiooniprotsess viidi läbi ja ta beatifitseeriti 4. septembril 2022 paavst Franciscuse poolt. Beatifikatsioon tunnistab tema vooruste ja pühendumuse tähtsust katoliku kirikus ning kindlustab tema mälestuse kiriku kalendris kui eeskuju pastoralist ja hingepõlistajat.

Isikuomadused ja tähtsamad teosed

• Iseloom: tuntud oma tagasihoidlikkuse, huumorisoone ja inimlähedase hoiakuga.
• Pastoraalne stiil: rõhutas mitte-teoreetilist, vaid elulist kristlikku karjasekõnet ja lihtsat teenimist.
• Kirjalikud teosed: enne paavstiks saamist avaldas ta erinevaid jutlusi ja kirjutisi, mis peegeldasid tema humanistlikku ja õpetlikku lähenemist.

Tema lühike, ent tähelepanuväärne pontifikaat jäi ajalukku nii erilise nimevaliku kui ka siiruse ja lihtsuse tõttu, mida ta igapäevases teenimises ja suhtluses näitas. Tema pärand mõjutas hilisemaid paavste ning jätkab inspireerimist kiriku sees ja väljaspool.

Otsing