Piiskop – kristliku kiriku vaimulik amet, rollid ja korraldus

Piiskop on kristliku kiriku vaimulikkonna auastme nimetus. Piiskopkonna, mida piiskop juhib, nimetatakse piiskopkonnaks. Piiskopile võib anda peapiiskopi auastme peapiiskopiametis.

Tavaliselt on olemas preestrid, siis on olemas piiskopid. Kuid mõnes protestantlikus kirikus ei ole piiskopi ega peapiiskopi. Presbüteri kirik on näiteks. Šotimaa kirikut juhib moderaator, kelle valib igal aastal üldkogu. Teistel kristlikel liikumistel ei ole ei piiskopi ega preestrit: Kveekerid on hea näide.

Katoliku kirikus valivad paavsti kõik kardinalid oma liikmete hulgast. Kirikuseaduse kohaselt ei pea see nii olema: paavstiks võib saada iga meessoost, vallaline, ristitud kristlane, keda peetakse ametisse sobivaks. Viimane paavst, kes ei olnud piiskop, oli siiski Urban VI (valitud 1378. aastal).

Paavst on ka "Rooma piiskop". Tegelikult valitseb ta Rooma piires iseseisvat riiki, mida nimetatakse Vatikaaniks. Kõik roomakatoliku piiskopid alluvad paavstile (või mõnes õigeusu kirikus patriarhile). Anglikaani kirikus juhivad piiskoppe peapiiskopid.

Piiskopi tunneb tavaliselt ära spetsiaalse mütsi, mida nimetatakse mitra, järgi.

Piiskopi roll ja ülesanded

Piiskopi peamised ülesanded on õpetus, sakramentaalne teenimine ja koguduse juhtimine. Konkreetselt kuuluvad tema kohustuste hulka:

• Õpetamine ja kuulutamine: piiskop vastutab kirikliku õpetuse hoidmise ja edastamise eest oma piiskopkonnas;
• Sakramentide täitmine: paljud konfessioonid annavad piiskopile erilise rolli sakramentide nagu kinnitus (konfirmatsioon) ja ordinatsioon läbiviimisel;
• Vaimeohjamine ja distsipliin: piiskop tegeleb vaimulike järelevalve, moraalireeglite täitmise ja kirikliku distsipliiniga;
• Koguduse juhtimine: ta organiseerib ja suunab tööpiirkonna (piiskopkonna) õpetajate, preestrite ja teiste kirikutegelaste tööd ning esindab kirikut avalikult;
• Meta-organisatsiooniline roll: piiskop osaleb kõrgemates kirikuelu otsustusorganites (sünodid, konsiiliumid jt) ning mõjutab kiriku üldist poliitikat ja rida norme.

Tiitlid ja ametikõrgendused

Piiskopi ametisüsteemis on mitmeid täiendavaid nimetusi:

• Peapiiskop (arhiepiskop): juht sellel tasemel, kellel on sageli ülepiiskoplik amet ja kes juhib suurt või tähtsat piiskopkonda;
• Patriarh: väga kõrge staatusega kirikujuht mõnedes idakirikutes (õigeusu patriarhid, mõned idakatoliku traditsioonid);
• Metropoliit ja vikaar/piiskop-assistent: metropoliit juhib suurt kirikulist piirkonda (metropooliat), vikaarid või suffragaanpiiskopid aitavad kohalikke ülesandeid täita;
• Diötses (piiskopkond): territoriaalne ühik, mida piiskop juhib.

Kuidas piiskop valitakse või määratakse

Valimis- ja määramispraktika sõltub konfessioonist:

• Roomakatoliku kirikus nimetab paavst üldjuhul piiskope vastavalt pikaajalisemale protseduurile (nõustamine, pealkonkurss, nominatsioonid).
• Õigeusu kirikutes valitakse piiskopid sageli kohalike hierarhiate ja sünoodide poolt, kus oluline on ka apostellik järjepidevus.
• Anglikaani ja mõned luterlikud kirikud kasutavad kombineeritud meetodeid: kohalikud valimised, kinnitamine kõrgema tasandi ametniku poolt või valitsemine sünodite kaudu.
• Protestantlikud vabad ja presbüterlikud traditsioonid võivad piiskopiameti kas ära jätta või kasutada alternatiivseid juhtimismudeleid (moderaator, üldkogu esimees jms).

Ajalooline ja terminoloogiline taust

Sõna "piiskop" tuleb kreekakeelsest "episkopos" (ἐπίσκοπος), mis tähendab 'järelevaatajat' või 'ülevaatajat'. Ajalooliselt kujunes piiskopi amet välja varakristlikus kogukonnas, kus üks inimene sai vastutuse paljude koguduste järelevalve eest. Keskajal ja varauusajal kasvas amet staatuse ja jurisdiktsiooni poolest ning sai sageli ka ühiskondlikke ja poliitilisi rolle.

Välimus ja sümboolika

Piiskopit tuntakse sageli kindlatest riietusest ja sümbolitest:

• Mitra: kaksikotsaline piiskopimüts, mille kohta juba artiklis on mainitud (mütsi ja mitra);
• Pastoraal (piiskopi sau): kaunistatud sau, mis sümboliseerib paime ja juhatamist;
• Piiskopi sõrmus ja katedra: ametisõrmus ja katedra ehk piiskopi ametlik iste (kuidas katedraali nimi viitab piiskopi istmele);
• Idakiriku riietuses on lisaks mitrale ja sauale eripärased elemendid nagu omophorion ja sakkos.

Mitmekesisus tänapäeval

Erinevates kirikutes on piiskopi amet väga mitmekesine. Mõnes traditsioonis ei saa ametisse naine (nt roomakatoliku ja enamik õigeusu kirikuid), samas kui mitmed anglikaani, luterlikud ja mõnede teiste protestantlike koguduste osad on pühitsenud ka naisi piiskoppideks. Mõnes maad, kus kirik ja riik olid ajalooliselt lähedased, on riigil endal olnud roll kandidaatide kinnitamisel; teistes toimib valik puhtalt kirikliku protseduuri kaudu.

Kokkuvõte

Piiskop on kristlikus kirikus keskne vaimulik-juht, kellel on mitmekesine vastutus — õpetus, sakramentide jagamine, vaimulik järelevalve ja kogukonna juhtimine. Tema roll, valimise viis ja välised tunnused varieeruvad oluliselt konfessiooniti ja ajaloos, kuid universaalselt tähistab piiskop autoriteeti ja hoolivust kiriku elus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bi?

K: Kas piiskopid on olemas kõikides konfessioonides?

K: Kuidas saab paavstiks?

Küsimus: Kes valitseb piiskoppe anglikaani kirikutes?

Küsimus: Milline riietusese tuvastab piiskopi?

K: Kas kõik roomakatoliku piiskopid alluvad paavstile?

Otsing