Anglikaani usku
Anglikaanius on kristluse sees olev konfessioon. Selle moodustavad Inglismaa kirik ja anglikaani osaduskond (paljude teiste riikide anglikaani kirikute rühm). Mõiste anglikaanius hõlmab neid, kes on aktsepteerinud Inglise reformatsiooni, nagu seda on kehastanud Inglismaa kirik või selle doktriinidest ja organisatsioonist tihedalt kinni pidanud kõrvalkirikud teistes riikides.
Inglise reformatsiooni ajal säilitas Inglise kirik varase katoliku vaimulikkuse: piiskopid, preestrid, diakonid ning suurema osa õpetusest ja liturgiast. Sündmus, mis viis anglikaani kiriku tekkimiseni, oli paavsti otsene tagasilükkamine. See tähendas, et nad lükkasid tagasi ka katoliku kiriku kui organisatsiooni.
Seda peetakse mõnikord keskteeks roomakatoliikluse ja protestantismi vahel. Seepärast ei peeta seda alati protestantismiks.
Termin anglikaani tuleneb sõnast ecclesia anglicana. See on keskaegne ladinakeelne väljend, mis pärineb vähemalt aastast 1246. See tähendab "inglise kirik". Sõna "anglikaani" kasutatakse inimeste, institutsioonide, kirikute, traditsioonide ja ideede kirjeldamiseks, mida on arendanud riiklikult asutatud Inglismaa kirik ja anglikaani osaduskond, mis on teoloogiliselt lai ja sageli lahknev kolmekümne kaheksa Canterbury peapiiskopiga ühenduses oleva provintsi ühendus.
Palve
Anglikaanidel võib olla palju erinevaid uskumusi. Näiteks on mitmesuguseid uskumusi püha õhtusöömaaja kohta. Mõned anglikaani usuvad, et leib ja vein muutuvad Kristuse tegelikuks ihuks ja vereks. Teised anglikaanid arvavad, et püha õhtusöömaaeg on Jeesuse Kristuse elu ja tema ristisurma meenutamine. Esimene ("kõrgkirik") on vähemuses. See on sarnane rooma-katoliikluse ja õigeusu uskumusega. Teine (enamus "Low Church") on nagu enamiku protestantide uskumus. See on põhimõtteliselt protestantlik kirik, sest autoriteedi allikaks on Piibel, mitte paavst.
Päritolu
Selle kiriku nimi anglikaani pärineb ladina keelest, sest kirik sai alguse Inglismaalt. Briti saartel on anglikaanius olnud ühel või teisel ajal ametlik või riiklik religioon kõigis osades. Anglikaani kiriku juhid ja riik töötasid koos, mida nimetatakse trooni ja altari või kiriku ja riigi liiduks. Üheskoos püüdsid nad anglikaani konfessiooni muuta võimalikult laiaks ja vastuvõtlikuks paljudele kristlastest usklikele.
Nad tegid seda selleks, et võimalikult palju kodanikke saaks ametlikus kirikus jumalateenistuses käia.
Päritolu Suurbritanniast
Kui Henry VIII tahtis Aragoni Katariinast lahutada, keeldus paavst teda lahutamast. Selle tulemusena lahutas kuningas Henry end roomakatoliku kirikust ja asutas Inglismaa kiriku. Inglismaa parlament kuulutas kuninga Henry VIII ülemvõimu aktiga "Inglismaa kiriku ülemjuhatajaks", et täita "Inglismaa soovi olla kontinentaalsest Euroopast usuliselt ja poliitiliselt sõltumatu". See akt ütles, et kuningas, mitte paavst, on Inglismaa kiriku pea. Selle seadusega ei olnud Henrik VIII mitte ainult vaba oma naisest lahutama ja uuesti abielluma, vaid ta tegi Inglismaa ka vabaks paavsti ja roomakatoliku kiriku sekkumisest.
Ehkki Inglise kirik oli nüüd Roomast lahutatud, säilitas ta sel ajal jätkuvalt rooma-katoliku teoloogiat paljudes küsimustes, näiteks sakramentide osas. Aja jooksul reformiti Inglismaa kirikut veelgi rohkem, mida tuntakse kui Inglise reformatsiooni, mille käigus sai ta mitmeid omadusi, mis lõpuks moodustasid tänapäeva anglikaani kirikukoguduse.
Briti saartel ja varajastel Briti kolooniates tehti seda selleks, et püüda võita nii roomakatoliku kiriku järgijad kui ka kõikvõimalikud protestandid, lisades nende parimad ideed, traditsioonid ja tavad anglikaani kirikusse. Nüüd on ainus koht Ühendkuningriigis, kus anglikaanius on endiselt ametlik religioon, Inglismaa, kus monarh, kuninganna Elizabeth II on Inglismaa kiriku kõrgeim maapealne valitseja. Kiriku tegelik valitsus on Canterburypeapiiskop ja seaduslik kirikuparlament, mida tuntakse üldsinodi nime all.
Mõju levik
Ülejäänud maailmas levitati anglikaani usku ülemeremaade koloniseerimise, asustamise ja misjonitöö kaudu. See toimib seal kui tavaline kristluse konfessioon, millel puudub eristaatus. Anglikaani kirikud üle maailma ühinevad riikide rahvuskirikute gruppi riikides, kus on anglikaani kirikud, et moodustada ülemaailmne anglikaani osaduskond. Tänapäeval on maailmas üle 80 miljoni anglikaani. Enamik neist elab Aafrikas ja Aasias ning nad ei ole enam Briti rahvusest.
Probleemid
Anglikaani osaduskond võitleb täna küsimustega naiste ja homoseksuaalide rolli kohta kirikus. Kuna anglikaani osaduskond tegeleb nende tõsiste küsimustega, on mõned neist jagunenud liberaalseteks ja konservatiivseteks rühmadeks. Juba praegu on anglikaanid, kes on lahku löönud põhikirikutest, et moodustada oma eraldi usklike rühmitusi. Mõned kasutavad terminit anglikaani koos sõnaga katoliiklane, kristlane, reformitud või episkopaalne.
Samal ajal peavad anglikaani osaduskonna juhid kõnelusi roomakatoliku ja õigeusu kirikuga, et püüda saavutada kristlaste ühtsust. Aeg-ajalt on toimunud mõningaid edusamme. Samuti on anglikaani ja luteri kirik leppinud kokku, et nad jagavad suurel määral ühiseid uskumusi, juhtimist ja tavasid, mida nimetatakse interkommuniooniks.
Seotud leheküljed
- Ajalugu
- Protestantism
- Katoliiklus
- Inglise reformatsioon
- Liikumised ja konfessioonid
- Metodism
- Tuntud anglikaani mõtlejad
- T. S. Eliot
- C. S. Lewis
- John Wesley
Küsimused ja vastused
K: Mis on anglikaanius?
V: Anglikaanius on kristluse sees olev konfessioon, mis hõlmab Inglismaa kirikut ja teisi sellega seotud kirikuid paljudest riikidest. Seda peetakse mõnikord keskteeks rooma-katoliikluse ja protestantismi vahel.
K: Mis viis anglikaani kiriku moodustamiseni?
V: Sündmus, mis viis anglikaani kiriku moodustamiseni, oli paavsti otsene tagasilükkamine, mis tähendas, et nad lükkasid tagasi ka katoliku kiriku kui organisatsiooni.
K: Kust pärineb mõiste "anglikaani"?
V: Termin "anglikaani" pärineb vähemalt 1246. aastast pärinevast keskaegsest ladinakeelsest fraasist, mis tähendab "inglise kirik".
K: Keda või mida tähendab "anglikaani"?
V: Mõiste "anglikaani" viitab inimestele, institutsioonidele, kirikutele, traditsioonidele ja ideedele, mida on arendanud nii riiklikult asutatud Inglismaa kirik kui ka sellega seotud provintsid, mis on ühenduses Canterbury peapiiskopiga.
K: Kuidas on anglikaanius säilitanud mõned katoliikluse aspektid?
V: Inglise reformatsiooni ajal oma kirikut moodustades säilitasid anglikaani kiriku varajase katoliku teenistuse, nagu piiskopid, preestrid, diakonid, õpetus ja liturgia.
K: Kas seda peetakse protestantismiks?
V: Mitte alati; mõnikord peetakse seda roomakatoliikluse ja protestantismi vaheliseks keskteeks.