Interferents (laineinterferents) tähendab füüsikas kahe või enama laine mõju liitumist ruumis ja ajas vastavalt superpositsiooniprintsiibile. Kui lainete väljad kokku liidetakse, tekib nende ühisest mõjust uus tulem, mis võib olla tugevam, nõrgem või kuskil vahepeal. Interferentsi korral saab rääkida nii ühe laine „iseendaga“ interferentsist (näiteks seisulaine tekkimisel, kus laine ette- ja tagasipöördumine liituvad) kui ka kahe või enama eraldiseisva laine kokkumõjust — sel juhul võib asja loogiliselt vaadelda kahe või enama laine liitumisena (vt ka Youngi pilu katse).

Mis juhtub lainetega, kui need kohtuvad

Kui kaks või enam lainet on samas ruumis, lisanduvad nende väljad punkt-punkti haaval. Mõnel juhul satuvad lainete tipud (maksimumid) kokku ja tulemuseks on suurem tipp — seda nimetatakse konstruktiivseks ehk positiivseks interferentsiks. Teisel juhul langeb ühe laine tipp teise laine mõõnasse (minimumi) ja tulemuseks võib olla nõrgenemine või täielik tühistumine — seda nimetatakse destruktiivseks ehk negatiivseks interferentsiks.

Tingimused konstruktiivseks ja destruktiivseks interferentsiks

  • Faasi- ja teepikkuse erinevus: lihtsustatult on konstruktiivne interferents kui lainete vaheline teepikkuse (või faasi) erinevus on täisarv lainepikkusi (Δ = n·λ), ja destruktiivne kui teepikkuse erinevus on poollainepikkuste arvuga (Δ = (n + 1/2)·λ). Sama saab öelda faasi vahetest: konstruktiivne kui Δφ = 2πn, destruktiivne kui Δφ = (2n+1)π.
  • Amplituudid: kui kahe laine amplituudid on erinevad, ei pruugi destruktiivne interferents viia täieliku tühistumiseni — tulemuseks on vaid osaline nõrgenemine.
  • Koherentsus: püsiva ja ilmselt nähtava interferentsmustri tekkimiseks peavad lained olema koherentseteks — neil peab olema püsiv faasisuhe ja piisav sageduse/ajalis-ruumiline ühilduvus (koherentsusaeg ja koherentsuspikkus).

Lihtne võrdlus

Metaforina: kui kaks inimest lükkavad autot samas suunas, liigutavad nad autot paremini kui üksinda — see on positiivne (konstruktiivne) koostoime. Kui kaks võrdse jõuga inimest lükkavad autot vastassuunas, neutraliseerivad nad üksteise jõu ja auto ei liigu — see on negatiivne (destruktiivne) koostoime. Lainete puhul sõltub tulemus aga ka faasist ja sagedusest, mitte ainult „jõust”.

Näited igapäevaelust ja teadusest

  • Youngi topeltslõike katse — klassikaline näide valguse interferentsist, kus topeltslõigetest lähtuvad koherentsetest allikatest pärinevad lained tekitavad ekraanile helenduse ja pimeduse triibusid (maksimaalsed ja minimaalsed punktid).
  • Õhukeste kilede interferents (nt seepiaine või õli veepiiril) — nähtavad värvilised mustrid tekivad sellepärast, et eri lainepikkused interfereeruvad erinevalt, sõltuvalt kile paksusest ja nurkadest.
  • Anti-kõrvaldamise kõrvaklapid — mürasummutus kasutab destruktiivset interferentsi: kõrvaklappide mikrofonid tuvastavad ümbritseva müra ja tekitavad vastufaasiga heli, mis nõrgendab kuuldavat müra.
  • Raadio- ja satelliitsignaalid — signaalide interferents võib põhjustada kas mustrijuppe (fading) või võimaldada edukaid mõõtmisi interferomeetria abil.
  • Interferomeetria — täppismõõtmiste tehnika (nt LIGO gravitatsioonilainete avastamisel), mis põhineb väga peenel faasimuutuste mõõtmisel interferentsmustri abil.
  • Anti-reflective katteid kasutatakse läätsedel ja päikeseelementidel, et tekitada destruktiivne interferents tagasipeegelduse vähendamiseks ja seeläbi parandada läbilaskvust.

Mõned lisamärkused

  • Seislaine on interferentsi tulemus, kus edasiliikuva ja tagasipeegeldunud laine liitmisel tekib paikne muster tippude ja mõõnadega.
  • Interferents on laineilmiö — see kehtib valguse, helide, veelaine ja teiste lainete kohta. Kuigi sama põhimõte kehtib eri tüüpi lainetele, mõjutavad konkreetset juhtumit materjalide omadused, dispersioon ja koherentsus.
  • Praktilistes olukordades tuleb arvestada ka lainete amplituudi, nurga, faasi ja lainete spektri mõjuga, mistõttu lihtsad tingimused (n·λ jne) kehtivad eelkõige ideaalsetes tingimustes või ühe sageduse puhul.

Interferents on seega fundamentaalne nähtus lainete superpositsioonist, millel on nii lihtsaid näiteid igapäevastest efektidest kui ka tähtsaid rakendusi täppisteaduses ja tehnoloogias. Vaata lisaks lainefunktsioonide selgitust ja klassikalist demonstratsiooni Youngi katse kohta siin.