Brahmajala Sutta — Digha Nikaya esimene sutta: 62 vaadet ja õppetunnid

Brahmajala Sutta — Digha Nikaya esimene sutta: sügav ülevaade 62 vaadetest ja õppetundidest, budistlik õpetus vaadetest, eetilisest praktikast ja teekonnast vabanemiseni.

Brahmajala Sutta on esimene 34 suttast Digha Nikayas (Buddha pikad kõned). Nimi tuleneb sõnadest "brahma" (täiuslik tarkus) ja "džala" (võrk, mis hõlmab kõiki vaateid). Suttat nimetatakse ka Atthajala (essentsi võrk), Dhammajala (Dhamma võrk), Ditthijala (seisukohtade võrk) ja Anuttarasangama Vijaya (võrratu võit lahingus). See on üks mahukamaid ja analüütilisemaid suttasid Pali kanonis ning annab laiaülevaate sellest, kuidas ekslikud vaated tekivad, püsivad ja millist ohtu need tegelikult tähendavad.

Sutta paiknemine ja ajalooline kontekst

Sutta on paigutatud Digha Nikayasse ning esindab Buddha pikaformaatseid kõnesid, kus ta detailsemalt selgitab nii õpetuse teoreetilist kui praktilist poolt. Sutta kirjeldab asjaolusid Gangese tasandikel — tänapäeva Indias) Buddha eluajal — ning pöörab tähelepanu eri uskumustele ja õpetajatele, kes tollal levisid.

Sutta peamised teemad ja struktuur

Suttas käsitletakse kahte peamist gruppi teemadest:

• Erinevad eetilised ettekirjutused ja nende harjutamine — siin on mainitud cūḷa-sīla (kümne ettekirjutuse kujundamine), majjhima-sīla (keskmiste ettekirjutuste detailsed juhised) ja mahā-sīla (suurte ettekirjutuste) praktikad. Cula-sila käsitleb kümmet põhiettekirjutust, mida pühendunud budistid järgivad; Majjhima-sila annab üksikasju mitme ettekirjutuse rakendamise kohta (nt kuues–üheksas ettekirjutus koos kõne- ja käitumiseeetika ning taimetoitluse aspektidega).
• 62 uskumust (ditthi) ehk „vaadet“ — sutta analüüsib üksikasjalikult 62 erinevat uskumust, mida tollal pidasid erinevad asketid ja filosoofid. Need jagunevad kaheks: 18 vaadet, mis on seotud minevikuga (pubbantanuditthino), ja 44 vaadet, mis on seotud tulevikuga (aparantakappika).

62 vaadet — mida need tähendavad?

Sutta ei loe need 62 vaadet lihtsalt loeteluna, vaid selgitab iga üksiku vaate päritolu, loogikat ja emotsionaalset/draivivat alget. Paljud vaated toetuvad spekulatsioonidele hinge olemasolu, maailmade ülimuse, taaskehastumise mehhanismide, igavikulisuse või täieliku hävimise (nihilismi) ideedele. Näidetena võib mainida:

• igavikulise mina- või hingeidee (et teadvus on püsiv ja muutumatu)
• täieliku hävimise ehk anihilatsiooniga seotud uskumused
• järjekindlad ja keerukad teooriad taaskohtumisest ja karmikatest reeglitest
• troopilised käsitlused jumalate, kõrgete vaimsete olendite või loojajõudude olemasolust ja nende rollist inimese saatuses
• mitmesugused kombinatsioonid, kus mingi osa enesest püsib, teine hävib jne.

Need vaated on sageli nüansirohked: sutta jagab iga põhivaate paljudeks alamvariantideks, tuues välja peenmõtted, mis näevad vähe teisiti välja, kuid mis loodavad vältida otsest vastuolu kuid siiski jõuavad sama lõpetamatu kannatuse ja eksituseni.

Miks Buddha nendest vaadetest hoiatas

Sutta rõhutab, et paljudesse neist uskumustest jäädakse kinni mitte puhtalt intellektuaalse veendumuse pärast, vaid üle hoitakse neid võimendavate tunnete ja ajendite kaudu — soov (lobha), viha (dosa) ja teadmatus (moha). Kui inimene klammerdub nendele vaadetele, siis need takistavad ta sügavamale praktilisele teekonnale, mis viiks vabanemiseni. Buddha võrdleb selliste vaadetega inimesi väikeste kaladega tiigis: nad võivad palju püüelda, kuid peenike võrk (vead ja uskumused) hoiab neid kinni ja nad ei pääse suuremast vabastusest.

Praktiline õppetund ja distsipliin

Sutta ei jäta kuulajat ainult teoreetilise kritiseerimise juurde: see pakub ka praktilisi suuniseid — eetiliste ettekirjutuste (sīla) hoidmine, vaimse keskendumise (samādhi) arendamine ja tarkuse (paññā) kasv — on tee, mis viib sellest võrgu- ja kannatusringist välja. Eetika on siin esile tõstetud mitte ainult moraali pärast, vaid kui alus, mis võimaldab vaimsel praktikal selgineda ja ekslikest uskumustest vabaneda.

Sutta tähendus tänapäeval

Paljud Brahmajala Suttas kirjeldatud veendumused kõlavad tänapäeval tuttavana — nii religioossed spekulatsioonid, metafüüsilised hüpoteesid kui ka poliitilis-ideoloogilised dogmad. Seetõttu on sutta ajakohane: see õpetab kriitilist analüüsi, teadvustab, kuidas emotsioonid ja ligitõmbed värvivad meie mõtteid, ning kutsub üles praktikatele, mis aitavad vabaneda klammerdumisest. Nagu tekst tõstab esile, annab sutta budistlikele õpetajatele ja praktikutele väärtusliku tööriista, millega mõista, milliseid uskumusi tuleb uurida, mis need tähendavad ja miks neist kinni pidamine takistab lõplikku vabanemist — Buddha õpetuste põhiolemusena.

Kokkuvõte

• Brahmajala Sutta on põhjalik analüüs valdavatesse maailmavaadetesse ja nende mõjuritesse.
• Sutta ühendab teoreetilise kriitika ja praktilise eetika, näidates, kuidas moraalne elu ja meditatsioon aitavad vaadetest vabaneda.
• 62 vaadet on kirjeldatud nii üksikasjalikult, et igaüks saab aru, kuidas vaated tekivad, miks need eksitavad ja mida teha, et neist mitte saada mõjutatuks.

Tekst lõppeb Buddha hoiatusega: isegi kui vaated tunduvad loogilised või lohutavad, on oht nendesse klammerduda — sest neid mõjutavad ikka veel lobha, dosa ja moha — ning selline klammerdumine hoiab inimesed samsara tsüklis. Väljapääs on võimalik läbi distsipliini, tähelepanelikkuse ja tarkuse arendamise.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Brahmajala Sutta?

Küsimus: Mis on Cula-sila, Majjhima-sila ja Maha-sila?

K: Kuidas need uskumused jagunevad?

K: Mida ütleb sutta nende uskumuste külge klammerdumise kohta?

K: Kuidas on usklikud võrreldavad väikeste kaladega tiigis?

Küsimus: Kas see teave on tänapäeval veel aktuaalne?

Otsing