Avignon: ajalooline linn, paavstipaleed ja UNESCO maailmapärand
Avignon — paavstipaleed, Pont d'Avignon ja UNESCO maailmapärand. Avasta keskaegne arhitektuur, elav festivalielu ja Provence'i võlu südames.
Avignon (ladina: Avenio; oktsitaani: Avinhon) on omavalitsusüksus Kagu-Prantsusmaal Vaucluse'i departemangus Rhône'i jõe vasakul kaldal. See on Vaucluse'i departemangu pealinn (prefektuur). Linn on ajalooliselt olnud oluline kaubandus- ja halduskeskus ning tänapäeval on see tuntud nii kultuuri- kui ka konverentsi- ja turismikeskusena. Avignon paikneb maalilise Rocher des Doms’i pargi ja laia Rhône'i jõe kaldal ning läheduses asub suur jõesaar Île de la Barthelasse.
Ajalooline keskus, mis hõlmab paavstipaleed, katedraali ja Pont d'Avignoni, sai 1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Keskaegsed mälestised ja iga-aastane Festival d'Avignon on aidanud muuta linna oluliseks turismikeskuseks.
Ajalugu
Avignoni ajalugu ulatub roomaajani; linnast sai oluline keskus keskajal, eriti 14. sajandil, kui paavst Klemens V kolis 1309. aastal oma residentuuri Bolognast Avignoni. See periood, mida nimetatakse paavstiriigiks või Avignoni paavstiks, kestis suure osa 14. sajandist ja temaga seotud ehitused, eriti paavstipaleed, jätsid linnale püsiva jälje. Hiljem mõjutas linna elu ka Lääne kirikuerakord (Great Schism) ning 19.–20. sajandil sai Avignon uuesti arengu- ja rekonstrueerimisfaasi.
Paavstipalee ja katedraal
Paavstipaleed (Palais des Papes) kuuluvad Euroopa suurimateks gootihooneteks. Kompleks koosneb mitmest kindluslikust ja residentsiaalsest osast ning on tuntud oma suurejooneliste saalide, kaplite ja kaitsevallide poolest. Paavstipalee kõrval asuv Notre-Dame des Doms ehk katedraal on peamiselt romaani stiilis ja selle tornil on kuldne neitsi Maarja kujutis, mis paistab linna kohal. Rocher des Doms’i park pakub vaateid paleele ja Rhône'ile ning on populaarne lõõgastuskohaks nii kohalike kui turistide seas.
Pont d'Avignon
Pont Saint-Bénézet ehk tuntud laulust "Sur le pont d'Avignon" (eesti keeles sageli "Pont d'Avignon") on ajalooline sild Rhône'i üle. Tänapäeval on säilinud vaid osa silla kaarest—sild on osaliselt hävinud ja selle varemed on muuseumina ligipääsetavad. Pont d'Avignon on linnasümbol ning populaarne fotokoht.
Kultuur ja festivalid
Avignon on tuntud elava kultuurielu poolest. Kõige kuulsam üritus on Festival d'Avignon, rahvusvaheline teatri- ja esinemiskunstide festival, mida algatas Jean Vilar 1947. aastal. Festival toob igal suvel linna tuhanded kunstnikud ja külastajad üle maailma ning kasutab nii traditsioonilisi etendusaale kui ka avalikke ruume ja varemeid. Lisaks on Avignonis muuseume (näiteks Musée du Petit Palais), galeriisid, kinosaale ja palju võimalusi klassikalise ja kaasaegse kunsti kogemiseks.
Maailmapärand ja kaitse
1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Avignoni ajalooline keskus tunnistatakse oluliseks nii arhitektuurilise kui ka ajaloolise väärtuse eest. Nimistu hõlmab paavstipalee kompleksi, katedraali, Pont Saint-Bénézet’ varemeid ning keskaegseid linnamüüre ja tänavaid. UNESCO-kaitse eesmärk on säilitada need struktuurid ja tagada nende hooldus, restaureerimine ning vastutustundlik turismi juhtimine.
Praktiline teave külastajale
- Parim aeg külastamiseks on kevadest sügiseni, ent suvel langeb Avignoni tippperiood Festival d'Avignoni tõttu, mis toob linna palju turiste.
- Linnas on mugav liikuda jalutades; vanalinn on kompaktne ja jalakäijatesõbralik. Hea vaade avanevad Rocher des Doms'ist.
- Autorongiga saab Avignoni kiiresti: seal on nii Avignon TGV kui ka Avignon-Centre ja ühistranspordiga ning autocare-ühendused lähilinnadega on head.
- Pileteid paavstipalee külastuseks ja mõnele populaarsele üritusele tasub ette osta, eriti festivaliperioodil.
- Linnas on mitmesuguseid majutusvõimalusi – alates väikestest külalistemajadest kuni hotellide ja konverentsikeskusteni.
Avignon ühendab unikaalselt keskaja pärandi ja tänapäevase kultuurielu ning on oluline sihtkoht nii ajaloo- kui kunsti- ja kultuurihuvilistele. Linnas jalutades näeb hästi säilinud linnamüüre, kitsaid tänavaid, restoranide ja turgude elu ning mitmekesist programmipakkumist aastaringselt.
Nimi
Varaseimad nimevormid pärinevad kreeklastelt:
- Аὐενιὼν = Auenion
- Άουεννίων = Aouennion (Ptolemaios II, x).
Rooma nimi Avennĭo Cavarum (Mela, II, 575, Plinius III, 36), st "Cavares'i Avignon", näitab, et Avignon oli üks kolmest Cavares'i hõimu linnast koos Cavaillon'i ja Orange'iga.
Ajalugu
Aastatel 1309-1377, Avignoni paavstiriigi ajal, elas Avignonis seitse järjestikust paavsti ja 1348. aastal ostis paavst Klemens VI linna Joanna I (itaalia: Giovanna I; märts 1328 - 27. juuli 1382) Napoli kuningannalt ja Provence'i krahvinna.
Paavstlik kontroll püsis kuni 1791. aastani, mil Prantsuse revolutsiooni ajal sai see osa Prantsusmaast.
Geograafia
Avignon asub Rhône'i jõe vasakul kaldal, mõned kilomeetrid üle selle ühinemise Durance'iga, umbes 580 km (360 mi) Pariisist kagus, 229 km (142 mi) Lyonist lõunas ja 85 km (53 mi) Marseille'st loodes.
Pindala on 64,78 km2 (25,01 ruutmi) ja keskmine kõrgus merepinnast on 66 m (217 jalga); linnahalli juures on kõrgus merepinnast 19 m (62 jalga).
| Avignon ja selle naaberomavalitsused |
|
|
Läänes piirneb Avignon Gard'i departemanguga ja lõunas Bouches-du-Rhône'i departemanguga.
Avignoni ümbritsevad Sorgues', Le Pontet', Vedène', Morières-lès-Avignoni ja Caumont-sur-Durance' kommuunid ning Bouches-du-Rhône'i (Noves', Châteaurenard', Rognonas' ja Barbentane'i kommuunid) ja Gard' (Les Angles' ja Villeneuve-lès-Avignoni kommuunid) departemangud.
| · v · t · e Avignoniga külgnevad kohad | |||||||||
|
Rhône, Durance (Rhône'i lisajõgi) ja L'Anguillon (Durance'i lisajõgi) on jõed, mis voolavad läbi valla.
Rhône läbib linna lääneserva, kuid jaguneb kaheks haruks: Petit Rhône selle osa jaoks, mis kulgeb Avignoni kõrval, ja Grand Rhône läänepoolse kanali jaoks, mis läbib Villeneuve-lès-Avignoni Gard'i departemangus. Neid kahte haru eraldab saar, Île de la Barthelasse.
Durance voolab piki valla lõunapiiri Rhône'i ja tähistab departemangu piiri Bouches-du-Rhône'iga.
Kliima
Avignoni kliima on Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Csa - ookeaniline kliima, kus suved on kuumad.
Avignoni aasta keskmine temperatuur on 14,4 °C (57,9 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt juuli, mille keskmine temperatuur on 23,3 °C (73,9 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 5 °C (41 °F).
Avignoni aasta keskmine sademete hulk on 617,2 mm (24,3 tolli). Keskmiselt kõige sademeterohkem kuu on oktoober, kus sademeid on 83,8 mm. Kõige vähem sademete keskmine kuu on jaanuar 22,9 mm (0,9 in).
| Kliimaandmed Avignon, Prantsusmaa | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F) | 9 | 11 | 15 | 19 | 23 | 27 | 30 | 30 | 25 | 20 | 13 | 10 | 19 |
| Päevane keskmine °C (°F) | 5 | 6 | 10 | 13 | 16 | 20 | 23 | 22 | 19 | 14 | 9 | 6 | 14 |
| Keskmine madal temperatuur °C (°F) | 1 | 2 | 5 | 7 | 10 | 14 | 16 | 15 | 13 | 9 | 5 | 2 | 8 |
| Keskmine sademete hulk mm (tolli) | 20 | 30 | 40 | 50 | 60 | 40 | 30 | 40 | 60 | 80 | 70 | 50 | 570 |
| Allikas: [1] | |||||||||||||
Rahvastik
Avignoni elanikud on prantsuse keeles tuntud kui Avignonnais (naised: Avignonnaises).
92 209 elanikuga Avignoni asustustihedus on 1423 elanikku/km2 .
Avignoni elanikkonna areng
Administratsioon
Avignon on Vaucluse'i departemangu prefektuur alates 1793. aastast. See on ka Avignoni arrondissemendi pealinn ja kolme kantoni halduskeskus (prantsuse keeles chef-lieu), mis kõik moodustavad osa kommuunist:
- Avignon-1 : 30 134 elanikku (2014)
- Avignon-2 : 34 426 elanikku (2014)
- Avignon-3 : 35 749 elanikku (27 649 Avignonis ja 8 100 Morières-lès-Avignonis) (2014).
See on osa kogukondadevahelisest Grand Avignonist (prantsuse keeles Communauté d'agglomération du Grand Avignon).
Sõpruslinnad
Avignon on sõpruslinn:
Huvipakkuvad kohad
Mõned huvitavad kohad Avignonis on:
Galerii
Vaade Rhône'ile kirdesse, vasakul Pont Saint-Bénézet ehk "Pont d'Avignon".
· 
Pont d'Avignon ja Mont Ventoux taustal.
· 
Palais des Papes ja katedraal.
· 
Avignoni ajalooline keskus
Seotud leheküljed
- Avignoni paavstiriik
- Avignoni piirkond
- Vaucluse'i departemangu kommuunid
Küsimused ja vastused
K: Mis on Avignon?
V: Avignon on omavalitsusüksus Kagu-Prantsusmaal Vaucluse'i departemangus Rhône'i jõe vasakul kaldal. See on Vaucluse'i departemangu pealinn (prefektuur).
K: Mis on Avignonis erilist?
V: Ajalooline keskus, mis hõlmab paavstipaleed, katedraali ja Pont d'Avignoni, sai 1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Keskaegsed mälestusmärgid ja iga-aastane Festival d'Avignon on aidanud muuta selle linna oluliseks turismikeskuseks.
K: Kus asub Avignon?
V: Avignon asub Kagu-Prantsusmaal Vaucluse'i departemangus Rhône'i jõe vasakul kaldal.
K: Millised on Avignoni vaatamisväärsused?
V: Avignoni vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ajalooline keskus koos Palais des Papes'i, katedraali ja Pont d'Avignoniga, keskaegsed mälestusmärgid ja iga-aastane Festival d'Avignon.
K: Millal sai Avignon UNESCO maailmapärandi nimistusse?
V: Avignon sai UNESCO maailmapärandi nimistusse 1995. aastal.
K: Miks on Avignonist saanud oluline turismikeskus?
V: Keskaegsed mälestusmärgid ja iga-aastane Festival d'Avigon on aidanud muuta selle linna oluliseks turismikeskuseks.
Otsige