Avignon (ladina: Avenio; oktsitaani: Avinhon) on omavalitsusüksus Kagu-Prantsusmaal Vaucluse'i departemangus Rhône'i jõe vasakul kaldal. See on Vaucluse'i departemangu pealinn (prefektuur). Linn on ajalooliselt olnud oluline kaubandus- ja halduskeskus ning tänapäeval on see tuntud nii kultuuri- kui ka konverentsi- ja turismikeskusena. Avignon paikneb maalilise Rocher des Doms’i pargi ja laia Rhône'i jõe kaldal ning läheduses asub suur jõesaar Île de la Barthelasse.
Ajalooline keskus, mis hõlmab paavstipaleed, katedraali ja Pont d'Avignoni, sai 1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Keskaegsed mälestised ja iga-aastane Festival d'Avignon on aidanud muuta linna oluliseks turismikeskuseks.
Ajalugu
Avignoni ajalugu ulatub roomaajani; linnast sai oluline keskus keskajal, eriti 14. sajandil, kui paavst Klemens V kolis 1309. aastal oma residentuuri Bolognast Avignoni. See periood, mida nimetatakse paavstiriigiks või Avignoni paavstiks, kestis suure osa 14. sajandist ja temaga seotud ehitused, eriti paavstipaleed, jätsid linnale püsiva jälje. Hiljem mõjutas linna elu ka Lääne kirikuerakord (Great Schism) ning 19.–20. sajandil sai Avignon uuesti arengu- ja rekonstrueerimisfaasi.
Paavstipalee ja katedraal
Paavstipaleed (Palais des Papes) kuuluvad Euroopa suurimateks gootihooneteks. Kompleks koosneb mitmest kindluslikust ja residentsiaalsest osast ning on tuntud oma suurejooneliste saalide, kaplite ja kaitsevallide poolest. Paavstipalee kõrval asuv Notre-Dame des Doms ehk katedraal on peamiselt romaani stiilis ja selle tornil on kuldne neitsi Maarja kujutis, mis paistab linna kohal. Rocher des Doms’i park pakub vaateid paleele ja Rhône'ile ning on populaarne lõõgastuskohaks nii kohalike kui turistide seas.
Pont d'Avignon
Pont Saint-Bénézet ehk tuntud laulust "Sur le pont d'Avignon" (eesti keeles sageli "Pont d'Avignon") on ajalooline sild Rhône'i üle. Tänapäeval on säilinud vaid osa silla kaarest—sild on osaliselt hävinud ja selle varemed on muuseumina ligipääsetavad. Pont d'Avignon on linnasümbol ning populaarne fotokoht.
Kultuur ja festivalid
Avignon on tuntud elava kultuurielu poolest. Kõige kuulsam üritus on Festival d'Avignon, rahvusvaheline teatri- ja esinemiskunstide festival, mida algatas Jean Vilar 1947. aastal. Festival toob igal suvel linna tuhanded kunstnikud ja külastajad üle maailma ning kasutab nii traditsioonilisi etendusaale kui ka avalikke ruume ja varemeid. Lisaks on Avignonis muuseume (näiteks Musée du Petit Palais), galeriisid, kinosaale ja palju võimalusi klassikalise ja kaasaegse kunsti kogemiseks.
Maailmapärand ja kaitse
1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Avignoni ajalooline keskus tunnistatakse oluliseks nii arhitektuurilise kui ka ajaloolise väärtuse eest. Nimistu hõlmab paavstipalee kompleksi, katedraali, Pont Saint-Bénézet’ varemeid ning keskaegseid linnamüüre ja tänavaid. UNESCO-kaitse eesmärk on säilitada need struktuurid ja tagada nende hooldus, restaureerimine ning vastutustundlik turismi juhtimine.
Praktiline teave külastajale
- Parim aeg külastamiseks on kevadest sügiseni, ent suvel langeb Avignoni tippperiood Festival d'Avignoni tõttu, mis toob linna palju turiste.
- Linnas on mugav liikuda jalutades; vanalinn on kompaktne ja jalakäijatesõbralik. Hea vaade avanevad Rocher des Doms'ist.
- Autorongiga saab Avignoni kiiresti: seal on nii Avignon TGV kui ka Avignon-Centre ja ühistranspordiga ning autocare-ühendused lähilinnadega on head.
- Pileteid paavstipalee külastuseks ja mõnele populaarsele üritusele tasub ette osta, eriti festivaliperioodil.
- Linnas on mitmesuguseid majutusvõimalusi – alates väikestest külalistemajadest kuni hotellide ja konverentsikeskusteni.
Avignon ühendab unikaalselt keskaja pärandi ja tänapäevase kultuurielu ning on oluline sihtkoht nii ajaloo- kui kunsti- ja kultuurihuvilistele. Linnas jalutades näeb hästi säilinud linnamüüre, kitsaid tänavaid, restoranide ja turgude elu ning mitmekesist programmipakkumist aastaringselt.
