Durance — Kagu-Prantsusmaa jõgi, Rhône'i vasakpoolne lisajõgi
Koordinaadid: 43°55′22″N 4°44′37″E / 43.92278°N 4.74361°E / 43.92278; 4.74361
Durance (oktsitaani keeles Durença) on jõgi Kagu-Prantsusmaal, Rhône'i jõe vasakpoolne lisajõgi. See on pikim jõgi Prantsusmaal, millel ei ole oma nime saanud departemangu.
Tekke- ja kulgemine
Durance saab alguse Alpide kõrgematelt nõlvadelt Provence'i ja Dauphiné piirkondade lähistel, idast läände kulgedes. Jõgi voolab läbi mitme departemangu ja laieneb alumistes lõikudes laias Durance'i orus, enne kui ühineb Rhône'iga madalamal tasandikul. Durance'i alamjooks on olulise geograafilise korridori osa, mis ühendab Alpide sisealasid Vahemere rannikuga.
Põhiomadused
Durance on tuntud tugeva hooajalise vooluhulga kõikumise poolest: kevadel toob sulavete periood suurenenud veehulga, suvekuudel on vool mõnel aastal oluliselt vähenenud. Inimtegevuse tulemusel on jõel ehitatud mitu hüdroelektrijaama, paisjärve ja kanalisüsteemi, mis reguleerivad vooluhulka, varustavad vett põllumajandusele ja linnadele ning toodavad elektrit.
Taru- ja hüdroprojektid
Üks tuntuimaid ehitisi Durance'i ääres on Serre-Ponçon' paisjärv, mis loodi 20. sajandi keskpaigas ja on üks suurimaid kunstlikke järvi Euroopas. Sellised rajatised aitavad vähendada üleujutuste ohtu, reguleerida veevoolu ning tagada püsivat veevõttu irrigatsiooniks ja tööstusele. Samuti on Durance'i veeressursse suunatud linna- ja tööstusveevajaduste rahuldamiseks, näiteks Marseille'i ja Provence'i piirkonna veevärkidesse.
Tributaarsed jõed ja alamvool
Durance'i juurde voolab mitu tähtsamat lisajõge, sealhulgas alpide harujõed ja orujõed, mis suurendavad selle veearvu eriti sulavee ajal. Need lisajõed ja ojad annavad Durance'ile olulise rolli piirkonna hüdroloogias ning looduslikus mitmekesisuses.
Keskkond ja kaitse
Jõel ja selle kallastel on mitmesugune elustik: vees elavad kalad, linnud ja mitmed niiskustaluvad taimekooslused. Samas on inimtegevusest tulenev vooluhulga reguleerimine, jõekalde kuivendamine ja veevõtt mõjutanud looduslikke elupaiku. Viimastel aastakümnetel on algatatud mitmeid taastamise ja kaitseprojekte, et parandada ökosüsteemide seisundit ja toetada kalade rännet.
Majanduslik ja kultuuriline tähtsus
Durance'i org on ajalooliselt olnud tähtis liiklus- ja kaubatee ning tänapäevalki on oru transpordikoridorina oluline. Kanalid ja veevarustussüsteemid toetavad piirkonna põllumajandust, eriti viljakuiva Provence'i irrigatsiooni. Jõgi ning selle kaldad on ka turismi- ja vaba aja veetmise koht: matkarajad, sõudmiskohtad ja loodusvaated meelitavad külastajaid.
Linnad ja tähtsamad paigad
Durance'i äärde jääb või selle ligidusse jääb mitu väiksemat ja keskklassi linna, mis on seotud jõe ajalooga ning kasutavad selle ressursse: mägikogukonnad algusaladel, samuti oru linnad alumistel lõikudel. Jõgi on mõjutanud piirkonna arengut läbi veevarustuse, hüdroenergeetika ja transpordi.
Täiendavad detailid (näiteks täpne pikkus, valgalapiirkonna suurus, peamised lisajõed ja konkreetsete linnade asukohad jõe ääres) võib lisada vastavalt vajadusele ja kättesaadavatele allikatele.
Geograafia
Durance'i jõe pikkus on 320,9 km (199 mi) ja valgala pindala ligikaudu 14 342 km2 (5 537 ruutmi).
Selle keskmine aastane vooluhulk (vee hulk, mis läbib jõelõigu ajaühiku kohta) on 95 aasta jooksul 1753 m/s Saint-Paul-lès-Durance'i juures Bouches-du-Rhône'i departemangus 247 m kõrgusel asuvas jõesängis.
Kuu keskmine vooluhulk (3m/s) Saint-Paul-lès-Durance'is
Kursus
Durance algab pré de Gondranist ("Gondrani heinamaa") Sommet des Anges'i mäe idaküljel Montgenèvre'i vallas (suusakuurort Briançoni lähedal), Hautes-Alpes'i departemangus, umbes 2325 m kõrgusel. Edasi voolab ta edelasse läbi Hautes-Alpes'i, Alpes-de-Haute-Provence'i, Vaucluse'i ja Bouches-du-Rhône'i departemangude.
Lõpuks suubub jõgi Avignoni linnast lõuna pool Rhône'i jõkke, mis on vasakpoolne lisajõgi.
Durance voolab ainult läbi kahe departemangu: Hautes-Alpes ja Alpes-de-Haute-Provence; see moodustab piiri kahe teise departemangu vahel, kuid ei voola läbi nende: Vaucluse ja Bouches-du-Rhône. Var'i departemangu läbib see vaid lühikest aega.
See läbib muu hulgas järgmisi omavalitsusi:
- Hautes-Alpes
- Briançon
- Embrun
- Alpes-de-Haute-Provence
- Sisteron
- Château-Arnoux-Saint-Auban
- Manosque
- Vaucluse
- Pertuis
- Cadenet
- Cavaillon
Peamised lisajõed
Durance'i jõe peamised lisajõed on:
| Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised on Durance'i jõe koordinaadid?
V: Durance'i jõe koordinaadid on 43°55'22 "N 4°44'37 "E.
K: Kus asub Durance'i jõgi?
V: Durance'i jõgi asub Kagu-Prantsusmaal.
K: Mis on Durance'i jõgi kõige pikem jõgi?
V: Durance'i jõgi on pikim jõgi Prantsusmaa suurlinnapiirkonnas, millel ei ole oma nime kandvat departemangu.
K: Kas Durance'i jõgi on Rhône'i jõe vasak- või parempoolne lisajõgi?
V: Durance'i jõgi on Rhône'i jõe vasakpoolne lisajõgi.
K: Kuidas nimetatakse Durance'i jõge oktsitaani keeles?
V: Durance'i jõe nimi oktsitaani keeles on Durença.
Küsimus: Kas Durance'i jõel on oma nime saanud departemang?
V: Ei, Durance'i jõgi on pikim jõgi Prantsusmaal, millel ei ole selle järgi nimetatud departemangu.
K: Mis tüüpi jõgi on Durance'i jõgi?
V: Durance'i jõgi on Rhône'i jõe vasakpoolne lisajõgi.
