Koordinaadid: 43°55′22″N 4°44′37″E / 43.92278°N 4.74361°E / 43.92278; 4.74361
Durance (oktsitaani keeles Durença) on jõgi Kagu-Prantsusmaal, Rhône'i jõe vasakpoolne lisajõgi. See on pikim jõgi Prantsusmaal, millel ei ole oma nime saanud departemangu.
Tekke- ja kulgemine
Durance saab alguse Alpide kõrgematelt nõlvadelt Provence'i ja Dauphiné piirkondade lähistel, idast läände kulgedes. Jõgi voolab läbi mitme departemangu ja laieneb alumistes lõikudes laias Durance'i orus, enne kui ühineb Rhône'iga madalamal tasandikul. Durance'i alamjooks on olulise geograafilise korridori osa, mis ühendab Alpide sisealasid Vahemere rannikuga.
Põhiomadused
Durance on tuntud tugeva hooajalise vooluhulga kõikumise poolest: kevadel toob sulavete periood suurenenud veehulga, suvekuudel on vool mõnel aastal oluliselt vähenenud. Inimtegevuse tulemusel on jõel ehitatud mitu hüdroelektrijaama, paisjärve ja kanalisüsteemi, mis reguleerivad vooluhulka, varustavad vett põllumajandusele ja linnadele ning toodavad elektrit.
Taru- ja hüdroprojektid
Üks tuntuimaid ehitisi Durance'i ääres on Serre-Ponçon' paisjärv, mis loodi 20. sajandi keskpaigas ja on üks suurimaid kunstlikke järvi Euroopas. Sellised rajatised aitavad vähendada üleujutuste ohtu, reguleerida veevoolu ning tagada püsivat veevõttu irrigatsiooniks ja tööstusele. Samuti on Durance'i veeressursse suunatud linna- ja tööstusveevajaduste rahuldamiseks, näiteks Marseille'i ja Provence'i piirkonna veevärkidesse.
Tributaarsed jõed ja alamvool
Durance'i juurde voolab mitu tähtsamat lisajõge, sealhulgas alpide harujõed ja orujõed, mis suurendavad selle veearvu eriti sulavee ajal. Need lisajõed ja ojad annavad Durance'ile olulise rolli piirkonna hüdroloogias ning looduslikus mitmekesisuses.
Keskkond ja kaitse
Jõel ja selle kallastel on mitmesugune elustik: vees elavad kalad, linnud ja mitmed niiskustaluvad taimekooslused. Samas on inimtegevusest tulenev vooluhulga reguleerimine, jõekalde kuivendamine ja veevõtt mõjutanud looduslikke elupaiku. Viimastel aastakümnetel on algatatud mitmeid taastamise ja kaitseprojekte, et parandada ökosüsteemide seisundit ja toetada kalade rännet.
Majanduslik ja kultuuriline tähtsus
Durance'i org on ajalooliselt olnud tähtis liiklus- ja kaubatee ning tänapäevalki on oru transpordikoridorina oluline. Kanalid ja veevarustussüsteemid toetavad piirkonna põllumajandust, eriti viljakuiva Provence'i irrigatsiooni. Jõgi ning selle kaldad on ka turismi- ja vaba aja veetmise koht: matkarajad, sõudmiskohtad ja loodusvaated meelitavad külastajaid.
Linnad ja tähtsamad paigad
Durance'i äärde jääb või selle ligidusse jääb mitu väiksemat ja keskklassi linna, mis on seotud jõe ajalooga ning kasutavad selle ressursse: mägikogukonnad algusaladel, samuti oru linnad alumistel lõikudel. Jõgi on mõjutanud piirkonna arengut läbi veevarustuse, hüdroenergeetika ja transpordi.
Täiendavad detailid (näiteks täpne pikkus, valgalapiirkonna suurus, peamised lisajõed ja konkreetsete linnade asukohad jõe ääres) võib lisada vastavalt vajadusele ja kättesaadavatele allikatele.
