Buëch: Kagu-Prantsusmaa jõgi ja Durance'i parempoolne lisajõgi

Koordinaadid: 44°12′05″N 5°56′35″E / 44.20139°N 5.94306°E / 44.20139; 5.94306

Buëch (oktsitaani keeles Buech) on jõgi Kagu-Prantsusmaal, Durance'i parempoolne lisajõgi. Seda nimetatakse ka Grand Buëch'iks selle ülemjooksul vahetult enne ühinemist Petit Buëch'i jõega.

Üldkirjeldus

Buëch on Alpide ja provantsi eelmäestike veesüsteemide hulka kuuluv jõgi, mille ülemjooksud saavad vee mägiallikatest ning mis voolab läbi mitmete kitsamate kurude ja laiemate orudeni, kus vool muutub rahulikumaks. Jõgi moodustab olulise osa piirkonna hüdroloogiast ja maastikust ning on piirkonna elustiku ja inimtegevuse jaoks tähtis.

Käik ja geograafia

Algus ja suund: Buëch saab alguse Alpide eelmäestikest ja laskub seejärel Durance'i oru suunas. Selle voolus on nii kiiremaid mägijõkke kui ka rahulikumaid alamjõgesid. Buëch voolab läbi mitme Prantsuse departemangi, sealhulgas Hautes-Alpes ja Alpes-de-Haute-Provence, ning ühineb lõpuks Durance'iga piirkondades, kus Durance moodustab olulisi oru- ja tasandikualasid.

Linnad ja asulad

Buëch'i orus asuvad mitmed väikelinnad ja külakesed, kus jõgi on olnud ajalooliselt tähtsaks veeallikaks, transpordikoridoriks ja majanduslikuks ressursiks. Piirkonnas paiknevate asulate hulka kuuluvad kohad, kus elu ja majandus on kohanenud jõe lainete ja hooajaliste voolutugevustega.

Lisajõed ja tarned

Üks olulisemaid lisajõgesid on Petit Buëch, mille tulek mõjutab voolu ja nimetust ülemjooksul (seetõttu nimetatakse ülemist osa sageli Grand Buëch'iks). Lisaks on jõe süsteemis mitmeid väiksemaid ojasid ja lisajõgesid, mis annavad panuse selle voolusesse ning paiksema veevälja dünaamikasse.

Majanduslik ja sotsiaalne tähtsus

  • Põllumajandus ja niisutus: Buëch'i vesi on oluline kohaliku põllumajanduse ja karjatamise jaoks — seda kasutatakse niisutamiseks ja taluvee allikana.
  • Hüdroenergeetika: Jõel ja selle valgalal on väiksemaid veetuule ja hüdroelektrijaamu ning ajalooliselt on vesi kasutatud ka vesiveskiteks ja muudeks veega seotud tegevusteks.
  • Vaba aeg ja turism: Buëch ja selle org on populaarsed matkamiseks, kalastamiseks, kanuusõiduks ja suvistel kuudel ujumiseks; jõe ümbrus pakub ka vaheldusrikast maastikku ning loodushuvilistele huvipakkuvaid vaatamisväärsusi.

Keskkond ja elustik

Buëch'i kallastel ja vees elavad mitmed mageveekalad (sh jõekalad nagu forellid ülemjooksudel) ning rohke taimestiku ja loomastikuga riba toimib elupaigana nii linnu- kui ka imetajaliikidele. Jõe ökoloogiline seisund on piirkonniti mõjutatud inimtegevusest, niisutussüsteemidest ja ilmastikust olenemistest.

Põhjavee, hüdroloogia ja üleujutused

Kliimatingimused ja äärmuslikud sademed võivad põhjustada kiiresti muutuvat vooluhulka ning aeg-ajalt ka üleujutusi, mis mõjutavad lähedal asuvaid asulaid ja põllumajandusmaad. Kohalikud omavalitsused ja veehaldajad tegelevad vooluhulga jälgimise, kallasrajatiste ja riskide vähendamisega.

Ajalugu ja kultuur

Buëch'i org on ajalooliselt olnud ühenduslüliks Alpide ja Provansi vahel — mööda oru kulgevad teed ja rajaosad on kujunenud tähtsateks maismaatranspordikoridorideks. Jõeäärsed külad ja linnad kannavad tihti kohalikke traditsioone, mis seonduvad veega, põllumajanduse ja aastaajaliste töösuhetega.

Kaitse ja jätkusuutlikkus

Piirkonnas on tähelepanu all vee kvaliteet, kalavarude säilitamine ja elupaikade kaitse. Kohalikud keskkonnaprojektid ning riiklikud ja piirkondlikud algatused püüavad tasakaalustada inimtegevuse vajadusi ja looduskeskkonna kaitset, soodustades säästvat veehaldust ja looduskaitset.

Buëch on seega märkimisväärne kohaliku tasandi jõgi, millel on geograafiline, majanduslik ja ökoloogiline tähtsus Kagu-Prantsusmaa maastikukujunduses.

Geograafia

Buëchi jõe pikkus on 85,2 km (53 mi) ja valgala pindala ligikaudu 1478 km2 (571 ruutmi).

Selle keskmine aastane vooluhulk (vee hulk, mis läbib jõelõigu ajaühiku kohta) on 15 aasta jooksul 20,10 3m/s (710 kuupmeetrit/s) Laragne-Montéglini juures Hautes-Alpes'i departemangus.

Kuu keskmine vooluhulk (3m/s) Laragne-Montéglinis

Kursus

Buëch algab mitu kilomeetrit col de la Croix-Haute'ist ida pool, mis on Dévoluy mäemassiivi läänepoolsel küljel asuv mäesõit Lus-la-Croix-Haute'i kommuunis Drôme'i departemangus, umbes 2325 m kõrgusel. Seejärel voolab ta edelasse ja jõuab Hautes-Alpes'i departemangu ning voolab sealt edasi lõunasse.

Lõpuks suubub jõgi Durance'i jõkke parempoolse lisajõena Sisteroni lähedal Alpes-de-Haute-Provence'i departemangus.

Buëch voolab läbi 3 departemangu ja 23 omavalitsusüksuse 2 piirkonnas:

  • Auvergne-Rhône-Alpes regioon
    • Drôme: Lus-la-Croix-Haute
  • Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkond
    • Hautes-Alpes: La Faurie, Aspres-sur-Buëch, Serres, Saint-Julien-en-Beauchêne, Laragne-Montéglin.
    • Alpes-de-Haute-Provence: Mison, Sisteron

Peamised lisajõed

Peamised Buëchi jõe lisajõed on järgmised:

Vasakpoolsed lisajõed:

  • Petit Buëch - 44,5 km

Paremate lisajõgedega:

  • Blaisance - 19,1 km
  • Céans - 22,4 km
  • Méouge - 39,6 km



Galerii

·        

Buëch Aspremonti lähedal

·        

Buëch Serres'i lähedal

·        

Ribiers'i ja Sisteroni vaheline Buëch

·        

Durance'i jõe (vasakul) ja Buëchi ühinemine Sisteronis.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Millised on Buëchi jõe koordinaadid Prantsusmaal?


V: Buëchi jõe koordinaadid on 44°12′05″N 5°56′35″E.

K: Mis on Buëchi jõgi?


V: Buëchi jõgi on Durance'i jõe parempoolne lisajõgi Kagu-Prantsusmaal.

K: Mis on Buëchi jõe teine nimi?


V: Buëchi jõge nimetatakse selle ülemjooksul kuni ühinemiseni Petit Buëchi jõega ka Grand Buëchiks.

K: Kus asub Buëchi jõgi?


V: Buëchi jõgi asub Kagu-Prantsusmaal.

K: Millisest keelest on tuletatud nimi Buëch?


V: Nimi Buëch on tuletatud oktsitaani keelest.

K: Mis on Petit Buëchi jõgi?


V: Petit Buëchi jõgi on väiksem jõgi, mis ühineb Buëchi jõega ja asub Kagu-Prantsusmaal.

K: Kas Buëchi jõgi on Durance'i vasak- või parempoolne lisajõgi?


V: Buëchi jõgi on Durance'i parempoolne lisajõgi.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3