Durandi joon (Durand Line) — Afganistani ja Pakistani vaidlustatud rahvusvaheline piir

Durandi joon: ajalugu, õiguslik staatus ja vaidlused — miks Afganistan ja Pakistan piiril tülitsevad ning kuidas see mõjutab pashtunite ja piirkonna julgeolekut.

Durandi liin on 1893. aastal kokku lepitud piir, mis jagas tollast Afganistani ja Briti India huve. Leping sõlmiti Mortimer Durandi ja ametis oleva Afgaani amiri Abdur Rahman Khani vahel ning allkirjastati 12. novembril 1893. Linii nimeks sai selle lepingu üks osapooltest, Mortimer Durand, kes oli tol ajal Briti India administratsiooni kõrge ametnik. Pärast Abdur Rahman Khani valitsusaega kinnitasid tema järglased ja hilisemad Afganistani valitsused mitmeid piiri puudutavaid kokkuleppeid või suhtlesid Suurbritanniaga, kuid Durandi joone tähendus ja staatus on aja jooksul olnud vaidluse all.

Taust ja olemus

Durandi liin ei olnud pelgalt täpne geograafiline joon — selle eesmärk oli määratleda Briti India ja Afganistani mõjusfääre ning tagada Briti kontrolli piir Atlandi-India ja sisemaiste hõimupiirkondade vahel. Joone joonistamine läks läbi peamiselt mägiste ja hõimupiirkondade alade, jagades poliitiliselt ja suguluslikult seotud rahvaid, eelkõige pashtuneid ning belutše.

Õiguslik staatus ja tunnustamine

Briti India aegne lepingest tulenev piirijoonjärelkasutus kandus 1947. aastal edasi Pakistanile kui iseseisvale riigile. Pakistan peab Durandi joont oma läänepiiriks ja on paljude rahvusvaheliste partnerite ja riikide poolt praktiliselt aktsepteeritud kui riikidevaheline piir. Samas on paljud Afganistani valitsused alates 1947. aastast keeldunud Durandi joont ametlikult tunnustamast, nähes seda kui kolonialistlikku kokkulepet, mis jagas pashtunite hõimualasid ja jättis välja afgaanide soovi kaasa rääkida.

Rahvusvaheline õiguskäsitlus on keerukas: lepingud Briti India ja Afganistani vahel on rahvusvahelised kokkulepped, mida rahvusvaheline õigus üldiselt käsitleb siduvatena järgnevatele riikidele (suktsessioon), kuid poliitilised küsimused — rahvuslik identiteet, hõimude taotlused ja enesemääramise nõuded — teevad piiri staatuse faktuaalselt vaidlusaluseks. Mõned afgaanipoliitikud ning pashtuniliidrid on korduvalt nõudnud viivitamatut ümberläbirääkimist, plebisitsiiti või piiri ümbersõlmimist vastavalt kohalike elanike tahtele; Pakistan on sellele vastanud, et joon on rahvusvaheline piir ja tuleb säilitada.

Impact ja kaasaegsed probleemid

Durandi liin jagab samu hõime, perekondi ja talitusi ka tänapäeval, mistõttu on jooni kavandanud tariifide, julgeoleku, kaubanduse ja inimeste vaba liikumise küsimused. Piirialad on olnud lavaks nii poliitilistele pingetele kui ka relvastatud konfliktidele — seal on levinud ebaseaduslik kaupade liikumine, inimeste jahtimine, samuti grupeeringute vägivallateod ning sõjalised operatsioonid, mis kas vahel toimuvad mõlema riigi territooriumilt või mõjutavad piiriülest julgeolekut.

Pakistan on alates 2017. aastast piiri tugevamalt kindlustanud ja rajab tarastust (piirangarode ehitus), et piirata ebaseaduslikku liiklust ja tagada julgeolek. See samm on pälvinud nii toetust kui kriitikat — toetajad rõhutavad julgeolekut, kriitikud toovad välja hõimudevaheliste sidemete ja igapäevaelu piiranguid. Piiri kindlustamine on muutnud traditsioonilisi rände- ja karjakäiguradasid ning mõjutanud kohalikke elatusallikaid.

Poliitilised nõuded ja lahenduse perspektiivid

Afgaani pashtuni juhtide vahel on püsiv nõudmine, et pashtunite osa protsessist peab olema otsustav, ning on esile tõusnud idee Pashtunistanist — autonoomse piirkonna või riigi loomise nõue, mis hõlmaks pashtunite asualasid Pakistanis. See idee on Pakistanile vastuvõetamatu, kuna see tähendaks territoriaalset kaotust. Enamik mittepastunistlikke afgaane ja Jh Pakistanis elavad pashtunid seevastu tunnistavad reaalsust, et Durandi liin on rahvusvaheline piir ja et lahendused tuleb leida diplomaatiliste läbirääkimiste ja regionaalsete koostöömehhanismide kaudu.

Olulised kuupäevad ja sündmused

• 12. november 1893 — Durand ja Abdur Rahman Khani leping (Durandi joone algne kokkulepe).
• 1919 — Anglo-Afganistani leping (Rawalpindi leping), mille järel Afganistan saavutas suurema ametliku iseseisvuse; selle perioodi kohtlemine piirilepingute suhtes on ajalooliselt tõlgenduste küsimus.
• 1947 — Pakistan pärib Briti India administratiivsed piirid, kaasa arvatud Durandi joone funktsionaalse tähenduse; Afganistani valitsused ei tunnusta seda täielikult.
• 2017–2020ndad — Pakistan alustab piiritara rajamist ja tugevdab kontrolli piirialadel julgeolekuolukorra tõttu.

Kokkuvõttes on Durandi liin ajalooliselt ja poliitiliselt tundlik teema, mis ühendab endas rahvusvahelise õiguse, kolonialismi pärandi, hõimude õigused ja kaasaegsed julgeolekuprobleemid. Konflikti leevendamiseks vajatakse pikaajalist diplomaatilist dialoogi, regionaalset koostööd ning kohalike kogukondade kaasamist, et leida lahendusi, mis arvestavad nii riikide territoriaalset terviklikkust kui ka inimeste sidemeid, kultuuri ja elatusvahendeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Durand Line?

Küsimus: Kes andis Durandi joone nimeks?

K: Kuidas on Afganistan ajalooliselt Durandi liini vaadanud?

Küsimus: Mida sätestab Anglo-Afganistani lepingu artikkel 5?

K: Kuidas jagab Durandi joon mõlemal pool elavaid inimesi?

Otsing