Ida-Siberi meri
Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämeres asuv äärepoolne meri. See jääb põhjas Põhja-Jäämere, lõunas Siberi ranniku, läänes Uue-Siberi saarte ning idas Tšukotka lähedal asuva Cape Billings'i ja Wrangelisaare vahele. See meri piirneb läänes Laptevi merega ja idas Tšuktši merega.
See meri on üks kõige vähem uuritud Arktika piirkonnas. Selle kliima on karm, vee soolsus on madal, taimestik, loomastik ja inimasustus on vähene. Sügavus on madal (enamasti alla 50 meetri). Meres on aeglased merevoolud, madalad looded (alla 25 cm) ja sagedane udu, eriti suvel. Jääväljad sulavad täielikult alles augustis-septembris. Mererannikul elasid tuhandeid aastaid jukagiiride, tšuktšide ja seejärel eveenide ja evenkide hõimud.
Suurim linn ja sadam on Pevek, mis on mandri-Venemaa põhjapoolseim linn.
Ida-Siberi merre suubuvatest jõgedest on kõige olulisemad Indigirka, Alazeja, Ujandina, Tšukotšja jõgi, Kolõma, Sušua, Tšaun ja Pegtõmmi. Ainult mõnedel jõgedel saab sõita. Mere rannajoone pikkus on 3016 km.
Satelliidifoto Uue-Siberi saartest, vasakul on Laptevi meri ja paremal osa Ida-Siberi merest.
Taimestik ja loomastik
Karge kliima tõttu on seal vähe taimestikku ja loomastikku. Suvine planktoni õitseng on lühike. See teeb augustis ja septembris 5 miljonit tonni planktoni. Aastane kogus on 7 miljonit tonni.
Merekaldadel ja jääväljadel on jääkarude kõrval ka rõngahülgeid, habehülgeid ja morsusid. Lindude hulka kuuluvad kajakad, uria ja kormoranid. Merevetes külastavad sageli vibuvala, hallvaal, beluga ja narvali. Tähtsamad kalaliigid on harjus ja Coregonus (siig), näiteks muksun, lai siig ja omul. Levinud on ka polaarahven, saagna tursk, polaartursk, lest ja arktiline särg.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ida-Siberi meri?
V: Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämeres asuv ääremeri, mis asub põhjas Põhja-Jäämere, lõunas Siberi ranniku, läänes Uue-Siberi saarte ning idas Billingsi neeme, Tšukotka ja Wrangeli saare vahel.
Küsimus: Milline on Ida-Siberi mere geograafia?
V: Ida-Siberi meri piirneb läänes Laptevi merega ja idas Tšuktši merega. Mere rannik on 3016 km pikk ja sügavus on madal, üldiselt alla 50 meetri.
K: Milline on Ida-Siberi mere kliima?
V: Ida-Siberi meres on karm kliima, kus vee soolsus on madal ja kus on vähe taimestikku, loomastikku ja inimasustust. Seal on aeglased merehoovused, madalad looded ja sagedane udu, eriti suvel. Meres on ka jääväljad ja need sulavad täielikult alles augustis-septembris.
Küsimus: Kes elasid Ida-Siberi mere ääres?
V: Ida-Siberi mere kaldal elasid tuhandeid aastaid jukagiiride, tšuktšide, eveenide ja evenkide hõimud.
K: Milline on suurim linn Ida-Siberi mere piirkonnas?
V: Ida-Siberi mere piirkonna suurim linn ja sadam on Pevek, mis on mandri-Venemaa kõige põhjapoolsem linn.
K: Millised on kõige tähtsamad Ida-Siberi merre suubuvad jõed?
V: Kõige tähtsamad Ida-Siberi merre suubuvad jõed on Indigirka, Alazeja, Ujandina, Tšukotšja jõgi, Kolõma, Sušua, Tšaun ja Pegtõmmi.
Küsimus: Kas kõiki Ida-Siberi merre suubuvaid jõgesid saab läbida?
V: Ei, ainult mõnedel Ida-Siberi merre suubuvatel jõgedel saab sõita.
