Hallid vaalad
Hallvaal (Eschrichtius robustus) on paelevaal (filtritoitlane), kelle rasvakiht on kuni 25 cm paksune. Kuna hallvala emad kaitsevad oma vasikaid nii ägedalt, et need ründavad vaalapüüdjaid ja kukutavad nende paate, nimetasid vaalapüüdjad hallvaala sageli kuradimaja.
Hallid vaalad rändavad igal aastal külmadest vetest troopikasse rühmade kaupa. Hallid vaalad on väga agiilsed ujujad. Nad suudavad sukelduda kuni 30 minutit ja minna kuni 155 m sügavale. Hallid vaalad teevad virisevaid, klõpsuvaid ja vilistavaid hääli, mida nad võivad kasutada teiste hallvaaladega suhtlemiseks.
Dieet
See hiiglaslik vaal toitub väikestest kaladest, koorikloomadest, kalmaaridest ja muudest pisikestest organismidest, mida ta leiab merepõhjast. Ta sõelub oma toitu läbi oma kammilaadsete paleeniplaatide.
Kirjeldus
Võrreldes enamiku paelevaaladega on hallvaalad üsna väikesed, kasvades vaid umbes 45 jala pikkuseks. Neid on lihtne märgata nende halli värvuse poolest, mis on tegelikult pigem söemust kui hall. Hallvaalade nahal on palju rähnide ja täide. Teadlased ütlevad siiski, et täid ja rähnid ei kahjusta vaala ja on võimalik, et nad isegi aitavad vaala, sest toituvad surnud nahast, millest vaal peab vabanema.
Vaalad eelistavad ühte uime teisele, nii nagu inimesed on parem- või vasakukäelised. On võimalik näha, kas hall vaal on vasak- või parempoolsete uimedega. See uim, millel on kõige vähem punnid, on see uim, mida ta kõige rohkem kasutab. See tuleneb sellest, et vaalale meeldib sukelduda merepõhja, et kühveldada põhjast suures koguses liiva, filtreerides sealt välja väikesed saakloomad, kes seal elavad. Kui vaal seda teeb, kraabib paljusid piki põhja hõõrumise poole jäävaid barnacle'id maha. Seega on see pool, kus on kõige vähem rannakarpe, see pool, mida vaal eelistab liiva üleskaevamisel kasutada.
Migratsioon
Hallid vaalad teevad igal aastal väga pika rände Põhja-Jäämerest (Alaskast loodes) Mehhiko rannikule ja tagasi. Nad läbivad igal aastal umbes 20 000 km (~12 500 miili), viibides ranniku lähedal. Nad toituvad külmades arktilistes vetes ning poegivad ja paarituvad Mehhiko lähedal asuvates soojades, kaitstud troopilistes laguunides Vaikses ookeanis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hall vaal?
V: Hallvaal on paelevaal, mis on filtrisööja, ja tal on paks rasvakiht, mis võib olla kuni 25 cm (10 tolli) paksune.
K: Miks nimetasid vaalamehed hallvaala kuradimaaliks?
V: Vaalapüüdjad nimetasid halli vaala kuraditosinaks, sest emane hallivaal kaitses ägedalt oma vasikaid ja ründas vaalapüüdjaid, isegi nende paate ümber paisates.
K: Milline on hallvaalade rändemuster?
V: Hallid vaalad rändavad igal aastal külmadest vetest troopilistesse piirkondadesse karjadena.
K: Kui agiilsed on hallvaalad kui ujujad?
V: Hallvaalad on väga vilkad ujujad.
K: Kui sügavale oskavad hallvalased sukelduda?
V: Hallvaalad võivad sukelduda kuni 30 minutit ja minna kuni 155 m sügavale.
K: Milliseid hääli teevad hallvaalad?
V: Hallvaalad teevad virisevaid, klikke ja vilistavaid hääli, mida nad võivad kasutada teiste hallvaaladega suhtlemiseks.
K: Mis on hallvaala teaduslik nimetus?
V: Hallvaala teaduslik nimi on Eschrichtius robustus.
