Laptevi meri — asukoht, kliima, geograafia ja ajalugu

Laptevi meri — asukoht Siberi põhjarannikul, karm Arktika kliima; madal soolsus, saared ja mammutileiud. Geograafia, ajalugu ja uurimisretked ühes ülevaates.

Laptevi meri on Põhja-Jäämere ääreala. See asub Siberi põhjaranniku, Taimõri poolsaare, Severnaja Zemlja ja Uue-Siberi saarte vahel. Selle põhjapiir kulgeb Arktika neemest ja lõpeb Anisii neemel. Läänes piirdub Laptevi meri Karameriga, idas aga Ida-Siberi merega.

Geograafia ja sügavus

Meri on osa laia Siberi mantlikaldast ja paljud alad on väga madala veesügavusega. Suurem osa Laptevi merest on suhteliselt madal — palju alasid on alla 50 meetri sügavused — ning see eristab seda kaugemaid, sügavamaid Arktika basseine. Rannajoon on tugevasti lõigatud ja seal on rohkesti saari ning lahtesid. Meres on mitukümmend saart ning paljudel neist on hästi säilinud mammuti jäänuseid, sest permafriis on säilitanud paleontoloogilisi leide.

Kliima ja jääolud

Laptevi merel valitseb karm arktika kliima. Temperatuurid on alla 0 °C enamiku aastast; piirkonnas on pikk ja külm talv ning lühike suvi. Suvise sulamisaja jooksul tekivad avaveeperioodid, kuid valdavalt on meri kaetud jääga. Jää tekkimine algab tavaliselt sügis-talvel (sügise ja talve kuudel) ning täieliku sulani minek on piiratud — suvel, eriti augustis ja septembris, on paljudel aladel lühemad avaveeperioodid.

Hüdroloogia

Merevesi on suhteliselt madala soolsusega, sest piirkonda laevad mitmed suured Siberi jõed. Põhitähtsusega on Lena jõgi, samuti Khatanga, Anabar, Olenyok, Omoloy ja Yana, mis toovad merre suuri mageveehulkasid, sedimente ja orgaanilist ainet. Suurte jõgede mõju tõttu tekib ranniku lähedal selge soolsuse gradatsioon ning sedimenteerumine kujundab madalaid lahtesid ja deltasid.

Elustik

Laptev meri on bioloogiliselt vaene võrreldes madalaima laiuskraadiga vetega, kuid seal elutsevad spetsialiseerunud arktika liigid. Levinumad on arvukad mikroorganismid ja plankton, kohalikud kalaliigid (näiteks arktiline tursa sugulased), samuti mereloomad nagu rõngjaline hüljes ning need alaliste ja rännanud imetajate, näiteks polarbaari ja vaalaliikide jaoks olulised alad. Rannikualadel pesitsevad arvukad rändlinnud suveperioodiks.

Inimesed ja ajalugu

Merekaldal elasid tuhandeid aastaid jukagiiride hõimud ning sellest piirkonnast on pärit ka teised põlisrahvad, nagu evenlased ja evenkid. Hiljem rändasid alale jakuudid ning lõpuks 17. sajandil saabusid piirkonda ka venelased. Venelaste uurimisretked Laptevi merre ja selle ümbrusse algasid 17. sajandil ning hiljem laienesid ka teadus- ja kaubandusretked. Inimesed on traditsiooniliselt elanud peamiselt mere- ja rannikuelustikust ning jõeannist.

Peamised sadamad ja tänapäevane kasutus

Suurim linn ja sadam piirkonnas on Tiksi, mis asub Yakutia (Saha) vabariigi rannikul ja on oluline nii kohaliku elanikkonna tugipunkti kui ka Arktika logistikakeskusena. Muud asulad on väikesed ja hõredalt asustatud. Majanduslikult on piirkond tänapäeval seotud peamiselt kalanduse, kohaliku elatustalitluse, sõjalise ja teadusliku infrastruktuuri ning potentsiaalselt nafta- ja gaasivarude uurimisega, kuigi ulatuslik kommertslik tootmine on piiratud ja keskkonnaolukorra tõttu tundlik.

Keskkonnamured ja teadusuuringud

Laptev mere piirkond on olnud teadusuuringute fookuses mitmel põhjusel: see on oluline allikas merejää tekke mõistmisel, sealne permafriis säilitab paleontoloogilisi leide (nagu mammutiluud) ja kiire kliimamuutus mõjutab tugevalt piirkonna ökoloogiat. Soojenemine toob kaasa permafrostimurde, rannikuerosiooni ja suurenenud orgaanilise aine ning süsiniku vabanemise (sh metaan), mis avaldab tagasisidet globaalsetele kliimaprotsessidele. Samuti jälgivad teadlased Laptevi mere rolli suvise jää massi ja liikumise tekkes ning selle mõju kogu Arktika jääkate süsteemile.

Kokkuvõte

Laptevi meri on Põhja-Jäämere üks madalamaid ja perifeersemaid alasid, mida iseloomustavad tugevasti madalad veesügavused, tohutu jõevee lisandus, karm arktika kliima ja enamiku ajast jääga kaetud veepind. Piirkonna ajalooline ja tänane inimtegevus on tihedalt seotud rannikute ja jõgede elatusvõimalustega, samas kui kliimamuutused ja permafriisi muutumine muudavad Laptevi mere üha olulisemaks nii teadusele kui ka poliitilistele ja majanduslikele kaalutlustele.

Taimestik ja loomastik

Nii taimestik kui ka loomastik on karmi kliima tõttu vähelevinud. Mere taimestik on peamiselt esindatud diatoomidega, mida on üle 100 liigi. Rohevetikate, sinivetikate ja lipitsaliste liikide arv on umbes 10 liiki. Fütoplankton on iseloomulik mahlakale veele. Zooplanktonist on umbes 30 liiki. Ranniku taimestik koosneb peamiselt samblikest ja samblikest ning mõnedest õistaimedest, sealhulgas arktiline moon, Saxifraga, Draba ja väikesed populatsioonid polaar- (Salix polaris) ja hiilivatest (Salicaceae) pajuistandikest. Haruldaste veresooneliste taimede hulka kuuluvad Cerastium ja Saxifraga liigid. Mittesooneliste taimede hulka kuuluvad samblad Detrichum, Dicranum, Pogonatum, Sanionia, Bryum, Orthothecium ja Tortura, samuti samblike perekonnad Cetraria, Thamnolia, Cornicularia, Lecidea, Ochrolechia ja Parmelia.

Püsivate imetajate hulka kuuluvad merihüljes, habehüljes, harilik hüljes, morsus, kaelkirjak, arktiline rebane, põhjapõder, hunt, mürder, arktiline jänes ja jääkaru. Hooajaliselt külastab piirkonda ka beluga vaal. Linnuliike on mitukümmend. Mõned neist kuuluvad püsivate (tundra) liikide hulka, näiteks lumelinnud, lillad, lumelind, lumekakk ja rabahani. Teised moodustavad saartel ja mererannikul suuri kolooniaid. Nende hulka kuuluvad väikekajakas, mustjalg-kirjurähn, must-toonekurg, elevandiluurannik, uria, šaradriiformes ja glasuurtoonekurg. Teised linnuliigid on räim, tuttpütt, põhjaputassuu, elevandiluurannik, laanepüü, rossikajakas, pikksaba, hahk, laanepüü ja pajulind. Kalaliike on 39, enamasti on need iseloomulikud braskide keskkonnale. Peamised neist on harjus ja Coregonus (siig), näiteks muksun, laiu ja omul. Levinud on ka sardiin, arktiline särg, Beringi särg, polaaršaak, saagna, polaartursk, lest ja arktiline särg ja inkonnu.

1985. aastal moodustati Ust-Lena looduskaitseala Lena jõe deltas. Selle pindala on 14 300 km². 1986. aastal lisati kaitsealale Uued Siberi saared. Kaitsealal on palju taimi (402 liiki), kalu (32 liiki), linde (109 liiki) ja imetajat (33 liiki).

·        

Laptevi meri. Päikeseloojang.

·        

Laptevi meri. Jäähummulid.

·        

Hivus-10 hõljuk Laptev merel

Lumetuvi


Lumine öökull

Küsimused ja vastused

K: Mis on Laptevi meri?

K: Millised on Laptevi mere piirid?

K: Kuidas sai Laptev meri oma nime?

K: Milline on Laptevi mere kliima?

K: Kas Laptevi meri on tihedalt asustatud?

K: Millised jõed suubuvad Laptev merre?

K: Milline on suurim linn ja sadam Laptevi meres?

Otsing