Laptevi meri on Põhja-Jäämere ääreala. See asub Siberi põhjaranniku, Taimõri poolsaare, Severnaja Zemlja ja Uue-Siberi saarte vahel. Selle põhjapiir kulgeb Arktika neemest ja lõpeb Anisii neemel. Läänes piirdub Laptevi meri Karameriga, idas aga Ida-Siberi merega.
Geograafia ja sügavus
Meri on osa laia Siberi mantlikaldast ja paljud alad on väga madala veesügavusega. Suurem osa Laptevi merest on suhteliselt madal — palju alasid on alla 50 meetri sügavused — ning see eristab seda kaugemaid, sügavamaid Arktika basseine. Rannajoon on tugevasti lõigatud ja seal on rohkesti saari ning lahtesid. Meres on mitukümmend saart ning paljudel neist on hästi säilinud mammuti jäänuseid, sest permafriis on säilitanud paleontoloogilisi leide.
Kliima ja jääolud
Laptevi merel valitseb karm arktika kliima. Temperatuurid on alla 0 °C enamiku aastast; piirkonnas on pikk ja külm talv ning lühike suvi. Suvise sulamisaja jooksul tekivad avaveeperioodid, kuid valdavalt on meri kaetud jääga. Jää tekkimine algab tavaliselt sügis-talvel (sügise ja talve kuudel) ning täieliku sulani minek on piiratud — suvel, eriti augustis ja septembris, on paljudel aladel lühemad avaveeperioodid.
Hüdroloogia
Merevesi on suhteliselt madala soolsusega, sest piirkonda laevad mitmed suured Siberi jõed. Põhitähtsusega on Lena jõgi, samuti Khatanga, Anabar, Olenyok, Omoloy ja Yana, mis toovad merre suuri mageveehulkasid, sedimente ja orgaanilist ainet. Suurte jõgede mõju tõttu tekib ranniku lähedal selge soolsuse gradatsioon ning sedimenteerumine kujundab madalaid lahtesid ja deltasid.
Elustik
Laptev meri on bioloogiliselt vaene võrreldes madalaima laiuskraadiga vetega, kuid seal elutsevad spetsialiseerunud arktika liigid. Levinumad on arvukad mikroorganismid ja plankton, kohalikud kalaliigid (näiteks arktiline tursa sugulased), samuti mereloomad nagu rõngjaline hüljes ning need alaliste ja rännanud imetajate, näiteks polarbaari ja vaalaliikide jaoks olulised alad. Rannikualadel pesitsevad arvukad rändlinnud suveperioodiks.
Inimesed ja ajalugu
Merekaldal elasid tuhandeid aastaid jukagiiride hõimud ning sellest piirkonnast on pärit ka teised põlisrahvad, nagu evenlased ja evenkid. Hiljem rändasid alale jakuudid ning lõpuks 17. sajandil saabusid piirkonda ka venelased. Venelaste uurimisretked Laptevi merre ja selle ümbrusse algasid 17. sajandil ning hiljem laienesid ka teadus- ja kaubandusretked. Inimesed on traditsiooniliselt elanud peamiselt mere- ja rannikuelustikust ning jõeannist.
Peamised sadamad ja tänapäevane kasutus
Suurim linn ja sadam piirkonnas on Tiksi, mis asub Yakutia (Saha) vabariigi rannikul ja on oluline nii kohaliku elanikkonna tugipunkti kui ka Arktika logistikakeskusena. Muud asulad on väikesed ja hõredalt asustatud. Majanduslikult on piirkond tänapäeval seotud peamiselt kalanduse, kohaliku elatustalitluse, sõjalise ja teadusliku infrastruktuuri ning potentsiaalselt nafta- ja gaasivarude uurimisega, kuigi ulatuslik kommertslik tootmine on piiratud ja keskkonnaolukorra tõttu tundlik.
Keskkonnamured ja teadusuuringud
Laptev mere piirkond on olnud teadusuuringute fookuses mitmel põhjusel: see on oluline allikas merejää tekke mõistmisel, sealne permafriis säilitab paleontoloogilisi leide (nagu mammutiluud) ja kiire kliimamuutus mõjutab tugevalt piirkonna ökoloogiat. Soojenemine toob kaasa permafrostimurde, rannikuerosiooni ja suurenenud orgaanilise aine ning süsiniku vabanemise (sh metaan), mis avaldab tagasisidet globaalsetele kliimaprotsessidele. Samuti jälgivad teadlased Laptevi mere rolli suvise jää massi ja liikumise tekkes ning selle mõju kogu Arktika jääkate süsteemile.
Kokkuvõte
Laptevi meri on Põhja-Jäämere üks madalamaid ja perifeersemaid alasid, mida iseloomustavad tugevasti madalad veesügavused, tohutu jõevee lisandus, karm arktika kliima ja enamiku ajast jääga kaetud veepind. Piirkonna ajalooline ja tänane inimtegevus on tihedalt seotud rannikute ja jõgede elatusvõimalustega, samas kui kliimamuutused ja permafriisi muutumine muudavad Laptevi mere üha olulisemaks nii teadusele kui ka poliitilistele ja majanduslikele kaalutlustele.
